Äriregistri kohaselt on Eestis registreeritud mittetulundusühingud keskmiselt 13,88 aasta vanused. Tõsi, Äriregister asutati aastal 1995 ning okupatsiooni tõttu on mitmete ühingute tegevus olnud vahepeal peatunud, kuid mediaanvanus juriidiliste isikute tegevuse lõpetamisel on vaid 5,7 aastat, mis tõendab 100 erakordsust. Seega on suur rõõm ja privileeg tähistada meie organisatsiooni suurt juubelit!

Kuidas aga on võimalik ühe organisatsiooniga jõuda 100 aastani? Selleks on vaja head ideed ning inimesi, organisatsiooni liikmeid. Organisatsioon ei saa kesta ilma liikmeteta, kes püstitatud eesmärki ja ideid edasi kannavad. On ka EGÜ põhikirjas sätestatud, et ühingul peab olema vähemalt 2 liiget. Kuidas ja kust tulevad ühingusse liikmed? EGÜ on erialaliit, mis koondab põhiliselt geomaatika, geodeesia ja maakorraldusega seotud isikuid. Tänapäevases ühiskonnas saavad inimesed oskused (ja õiguse) teatud kutsealadel tegutseda haridusasutustes omandatud teadmiste toel. Geodeesiat on Eestis võimalik õppida Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech). Just viimases on võimalik spetsialiseeruda magistritasemel ehitusgeodeesiale, mida saab pidada geodeesia kõige keerulisemaks ning laiemaks haruks.

Ehitusgeodeesiat õpetatakse praegu TalTechis integreeritud õppe teedeehitus ja geodeesia õppekaval, kus see on üheks peaerialaks. Hetkel on õppekaval 156 tudengit, kellest 12 on valinud oma peaerialaks ehitusgeodeesia. 12 tundub vähe, kuid lausa 86 tudengit ei ole veel oma peaeriala valinud. Valdavalt on tegemist esimese ja teise kursuse tudengitega, kellel on aega valikut teha kuni kolmanda kursuse alguseni. Nagu viimasest numbrist järeldada saab, siis on kahel viimasel aastal olnud väga suur vastuvõtt. 2024. aastal asus õppekavale õppima 45 noort ning sellel õppeaastal lausa 55 inseneeriast huvitatud noormeest ja neidu!

Teedeehituse ja geodeesia õppekava on korraldatud integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena, mille nominaalkestus on 5 aastat ning lõpetanule antakse magistrikraad. Juhul kui kutsestandard kinnitatakse, siis alates 2027. aastast omistatakse edukal lõpetamisel lisaks magistrikraadile ka Geodeesiainseneri, tase 7, esmakutse. Erinevalt tavapärasest 3+2 (bakalaureus + magister) õppest tuleb integreeritud õppes sooritada ainult üks lõputöö viienda aasta lõpus. Õppekava on üles ehitatud nii, et esimesed 2 aastat õpitakse valdavalt inseneeria baasteadmisi ning peale seda on suurem rõhk erialaainetel. Erialaõpe on korraldatud nii teoreetiliste teadmiste ja ülesannete lahendamisega klassis kui ka praktiliselt ülesannete läbitegemisega laboris või välitingimustes. Aasta-aastalt uuendavad õppejõud oma õppeainete sisu vastavalt valdkonna arengutele, et õpe oleks kaasaegne ning tudengitele põnev.

Aastal 2023 käivitas riik Euroopa Liidu kaasrahastusel Inseneriakadeemia projekti, mille eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Inseneriakadeemia üheks fookuseks on projekt- ja probleemõppe rakendamine, kus tudengid tegelevad õppeaine raames päriseluliste probleemide lahendamisega turvalises koolikeskkonnas. Kui tööelus tuleb tihti lähtuda Apollo 13 filmist tuntuks saanud lausest „Failure is not an option“, siis koolikeskkonnas on vigade tegemine turvaline ning õppeprotsessi tavapärane osa. Inseneriakadeemia toel on lisaks projekt- ja probleemõppe rakendamisele arendatud ka õppeainete omavahelist sidusust ning interdistsiplinaarset õpet. Näiteks sellel aastal käisid tudengid õppeaine „Hüdraulika ja hüdromeetria“ raames Pääsküla jõepargis, kus lisaks hüdraulikamõõtmistele mõõdeti geodeetiliselt ka jõesängi ning saadud andmeid kasutati omakorda harjutustunnis arvutuste tegemiseks. Ise mõõtmisi tehes saavad tudengid parema ettekujutuse, mida üks või teine number tähendab ning millised sammud on vajalikud, et jõuda soovitud tulemuseni.

Inseneriakadeemia projekt kestab kuni aastani 2029 ning loodame tänu projektile arendada nii üksikuid õppeaineid kui ka õppekava tervikuna, et see vastaks täielikult tööandjate ootustele ning oleks tudengitele meelepärasem.

Õpingute grand finale’ks on magistritöö kirjutamine, kus tudeng saab uurida just talle 4,5 aasta jooksul kõige põnevamaks osutunud geodeesiaalast probleemi või küsimust. Lõputöö kirjutamine on vaieldamatult õpingute kõige mahukam osa, kuid kuna saab uurida just seda spetsiifilist valdkonda, mis sind ennast huvitab, siis võib seda pidada ka kõige põnevamaks ülesandeks õpingute jooksul.

2024–2025 kaitsti TalTechis (inseneri- ja magistriõppes) kokku kuus geodeesiaalast magistritööd, neist viie kokkuvõtted on avaldatud ka ajakirja Geodeet 53. numbris. Aleksei Kupavõhi ingliskeelse töö teemaks oli SWOT satelliitaltimeetria meretaseme andmete võimekus ranniku- ning avamerealade uuringutel. Jelena Frolova töö oli „ESTPOS tugijaamade koordinaatide analüüs multi-GNSS arvutustest“, Angelina Jerjomina töö „Maa-aluste tehnovõrkude teostusmõõdistamine madala hinnaklassi LiDAR sensoriga“, Jekaterina Vartanjani töö „Täppsete efemeriidide mõju staatiliste GNSS-mõõtmiste andmetöötluses“, Gert Jõgiste töö „Hoonestuse muudatuste tuvastamine aerolaserskaneerimise klassifitseeritud punktipilvedest rakendades süvaõpet“ ning Berit Järve töö „GNSS-signaali häiringute tuvastamine ESTPOS tugijaamade võrgu näitel“. Aleksei Kupavõhi ja Berit Järve tööd tunnistati EGÜ poolt vastavalt 2024. ja 2025. aastate parimateks lõputöödeks TalTechis ning mõlemale määrati ka rahaline preemia.

Inseneriharidusega inimeste järele on alati suur nõudlus ning geodeesia valdkond ei ole ka siin erand. OSKA raporti järgi on kõrgharidusega geodeetide asendusvajadus Eestis kümne aasta jooksul (2022–2032) 50 inimest. Ajavahemikul 2016–2025 on TalTechi integreeritud õppe lõpetanud aga vaid 14 ehitusgeodeeti, seega võib tulevikus tekkida kõrgharidusega spetsialistidest suur puudus. Lisaks ei tunne geodeesiaharidus riigipiire ning soovi korral saab töötada ka mujal maailmas, mis tõstab survet kohalikule tööjõuvajadusele veelgi.

Eriala on suure, kuid kasutamata ekspordipotentsiaaliga, sest kõik ettevõtmised vajavad tarku ja entusiastlikke eestvedajaid ning elluviijaid! Seetõttu võiksime ja peaksime olema kõik enda eriala saadikud, et särasilmsed noored valiksid oma elukutseks just geodeediameti ning tööandjatena väärtustama õpinguid ning elukestvat õpet. Võtame EGÜ juubeliaastal eesmärgiks märgata noori ning alustavaid insenere ning toetama nende ideid ja eesmärke!

Kõige lihtsam viis alustavat inseneri toetada on temalt küsida, kuidas läheb ning õnnestumiste korral patsutada tunnustavalt õlale ja öelda „Hästi tehtud!“. Kes soovib sellest enamat, siis on võimalus toetada geodeetide õpet ka Peep Sürje nimelise stipendiumifondi kaudu, mis on mõeldud vaid teedeehituse ja geodeesia õppekaval õppivatele tudengitele. Fondi toetab hetkel 20 ettevõtjat ning igal semestril antakse välja kuni 10 stipendiumit summas á 1500 €. Lähemalt saab lugeda QR-koodilt!
Lõpetuseks soovime ülikoolipere poolt EGÜ-le ilusat juubelit ning rõõmustame üheskoos viimaste aastate suurenenud vastuvõtunumbrite üle ülikoolis!

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Geodeet nr 53.