Üheks heaks näiteks on TalTechi materjalitehnoloogia tudeng Anastasia Nevski, kes töötab lõputöös lahenduse kallal, mis võiks tulevikus asendada sünteetilisi isolatsioonimaterjale täiesti looduslike komposiitidega. Komposiitmaterjal on mitme erineva materjali ühendamisel saadud uus materjal, mis on sageli tugevam, vastupidavam või keskkonnasäästlikum kui selle koostisosad eraldi. Tema uurimisobjektiks on seeneniidistikul põhinevad komposiidid, milles saepurust jäätmed muutuvad keskkonnasõbralikuks ehitusmaterjaliks.

Nimelt on Nevski tõestamas, et seeneniidistiku kasvatamise abil saab tootmises tekkinud puidujäätmetest valmistada heliisolatsioonimaterjale, mis on biolagunevad, keskkonnasõbralikud ja konkreetselt Eesti puidutööstuse tingimustele kohandatavad.

Selline lähenemine sobib ideaalselt TalTechi materjalitehnoloogia õppekava laiema visiooniga leida vastused küsimustele, kuidas muuta mineraalsed ja orgaanilised jäätmed kasulikuks materjaliks ning kuidas asendada fossiilsetel maavaradel põhinevad plastid jätkusuutlikumate alternatiividega.

Mis on seeneniidistikul põhinev komposiit? 

Anastasia Nevski selgitab oma uurimisteema olemust: „Mycelium-based composites (MBCs) või seeneniidistikul põhinevad komposiidid on materjalid, mida valmistatakse seeneniidistiku kasvatamisel orgaanilisel substraadil.“

Seejuures ei ole tegemist pelgalt bioloogilise nähtusega, vaid toimiva materjalitehnoloogilise protsessiga: „Kui seeneniidistiku jaoks on tagatud kasvukõlblikud tingimused, siis toimib see kui loodusliku liimina, sidudes substraadi, näiteks saepuru, osakesi omavahel kokku ning moodustades keskkonnasõbraliku materjali.“

Ta selgitab, et seeneniidistikul põhinevate komposiitide omadused sõltuvad tootmises kasutatavast seeneliigist ja orgaanilisest substraadist, andes materjalidele laia valiku omadusi.

Seega leiavad need biomaterjalid potentsiaalseid rakendusi erinevates valdkondades, sealhulgas ehituses, kus tänu oma madalale tihedusele, heale heli neeldumisele ja madalale soojusjuhtivusele on neil materjalidel suur potentsiaal asendada sünteetilisi ja biolagunematuid materjale akustilistes ja soojusisolatsioonipaneelides.

Õpingud, mis viivad päris teaduseni

Tee selle teemani sai Nevski jaoks alguse õppetööst, kus tudengitel on õppetöö käigus võimalus tutvuda ülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi käimasolevate teadusprojektidega. „Kuna olin varem kuulnud antud komposiitmaterjalidest, siis soovisin osaleda antud projektis ja siduda oma lõputöö sellise huvitava teemaga.“

See projektipõhine lähenemine, kus teadus kohtub päriseluga juba õpingute ajal, ongi üks TalTechi materjalitehnoloogia õppekava tugevusi. Eriala annab tudengitele võimaluse viia oma praktikaperiood, materjalitehnoloogia-alane projekt ja lõputöö läbi ettevõtluse baasil, mis loob eeldused erialase töökoha kindlustamiseks juba enne lõpetamist.

Eesti puit, Eesti lahendus

„Minu lõputöö näitab, et seeneliiki Trametes versicolor on võimalik kohandada kasvama Eesti lehtpuuliikidel nagu kask, haab, hall lepp ja must lepp. See loob potentsiaali kasutada tööstuses tekkivaid puidujäätmeid keskkonnasõbralike akustiliste paneelide tootmisel,“ kirjeldab Nevski.

See tähendab, et saepuru ja muud puidujäätmed, mis praegu tootmises tekivad, võiksid tulevikus olla tooraine täiesti uut tüüpi ehitusmaterjalidele – akustikapaneelidele, mis on samas ka soojusisolatsiooniks sobivad ja täielikult biolagunevad.

Nevski sõnul on projekt hetkel algfaasis: „Lõputöö raames uurisin, kas seeneliiki Trametes versicolor on võimalik kohandada kasvama valitud puuliikidel ning valminud prototüüpidega teostasime katseid, mis kirjeldavad komposiitide keemilist sisaldust, kristallilisuse astet ja skaneeriva mikroskoobi abil uurisime komposiidi mikrostruktuuri.“ Praegu valmistatakse paneele, mida kasutatakse hiljem mehaaniliste ja akustiliste katsete teostamiseks ning nende katsete abil saab hinnata antud komposiitide sobivust kui akustiliste paneelidena.

Miks valida materjalitehnoloogia?

„Materjalitehnoloogia on väga mitmekülgne eriala, milles peitubki selle võlu. Õpe tagab head baasteadmised igapäevaelus kasutatavatest materjalidest inseneeria ja loodusteaduste seisukohalt, mille põhjal saavad tudengid ise valida, millise materjali tehnoloogiale soovivad rohkem keskenduda, muutes õppe just enda huvide järgi sobivaks.“

Nevski sõnul ei olnud ta pärast gümnaasiumi lõpetamist päris kindel, kuhu sooviks edasi õppima minna. Kuidas just erinevate erialade kirjeldustega tutvudes avaldas materjalitehnoloogia talle enim muljet eelkõige oma mitmekesise õppekava tõttu. „Mind kõnetas võimalus puutuda õpingute jooksul kokku erinevate valdkondadega ning leida nende seast just see, milles ma sooviksin ennast edasi arendada,“ tõdeb ta.

Nevski sõnul on materjalitehnoloogia eelis see, et hõlmab erinevatest valdkondadest teadmiste omandamist ja praktiliste oskuste arendamist. Tänu sellele kujunevad eriala lõpetajatest mitmekülgsete kompetentsidega spetsialistid, kellest võivad saada tootearendajad, laborispetsialistid, moedisainerid, teadlased ja paljud teised oma ala eksperdid.

TalTechi materjalitehnoloogia bakalaureusõpe

TalTechis on võimalik õppida terviklikult tundma olulisemaid elukeskkonnamaterjale ja nende töötlemise tehnoloogiaid. Kolmeaastase õppe vältel saavad tudengid ülevaate kaasaegsetest materjalidest – puidust, plastidest, tekstiilist, metallidest, komposiitidest ja muust – ning omandavad nii teadmised kui ka praktilised oskused nende jätkusuutlikuks rakendamiseks.

Artikkel ilmus esmakordselt Delfi Geeniuse portaalis 13.05.2026