TalTechi tudengite kogemus näitab, et sporti, õppimist ja isegi tööl käimist on võimalik ühendada, väga tähtsad on siin aga õppetöö pandlikkus ning aja täpne planeerimine.
Üks neist 48-st, kes Tallinna Tehnikaülikoolis topeltkarjääri teeb, on iluuisutaja Arlet Levandi. „Võistlusnädalatel langeb valik paratamatult spordi kasuks, aga seni olen suutnud ka õpingud nii korraldada, et midagi olulist tegemata ei jää,“ tõdeb ta. „Praeguseks olen leidnud üsna hea tasakaalu – tunnen, et sport ja õpingud toimivad minu jaoks sümbioosis. Üks pakub teisele vaheldust, mingil määral nad isegi toetavad teineteist“.
Sama kinnitab laskesuusataja ja materjalitehnoloogia tudeng Frederik Marten Välbe. „Kõige olulisem on oma aega hästi planeerida, siis jätkub energiat nii spordi kui ka õpingute jaoks,” nendib ta. Tõsi, treeningud on ajaplaanis veidi tähtsamad, õppetöö tuleb mahutada nende vahele, enamus koolitööst aga teha iseseisvalt.
Juba neljandat aastat topelkarjääri alustas Tehnikaülikoolis võrkpallur ja arhitektuuritudeng Karolina Kibbermann, kes ühendab TalTechis õppimist ja tipptasemel sportimist 2023. aastast. Tema argipäevad on kooli-, töö- ja treeningukohustustega täidetud hommikul kella seitsmest õhtul poole üheksani.
„Kui planeerida kogu nädal ette, on võimalik iga päev korralikud kaheksa tundi uneaega leida,“ kinnitab Kibbermann. „See annab vajaliku jõu, et terve päeva vastu pidada ning homme uuesti alustada.“
Kibbermanni sõnul ei ole kiire elutempo sportlastele võõras. „Usun, et enamus sportlasi nõustub, kui ütlen, et oleme sellises kiires tempos lapsest saati elanud. Mingis mõttes oleme kõik sellega juba üles kasvanud, see on meie jaoks normaalne elurütm.“
Tänavu alustas TalTechis topeltkarjääri programmi kaudu õpinguid 15 sportlast. Neile kohtadele esitati kokku 46 taotlust. Praegu õpib TalTechis topeltkarjääri vormis kokku 48 tudengit.
Uuest õppeaastast avaneb Eesti tudengitele senisest märksa laiem võimalus ühendada tippsport ja kõrgkooliõpingud. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rektorite Nõukogu, Eesti Akadeemilise Spordiliidu ning Eesti Olümpiakomitee sõlmitud hea tahte memorandumi kohaselt saab alates 2027/28. õppeaastast paindlikel tingimustel kõrgkooliõpinguid alustada kuni 150 Eesti tippsportlast aastas. Muu hulgas on neil võimalik läbida õppekava kahekordse nominaalajaga.
Muudatuse eesmärk on ennetada olukorda, kus noored sportlased peavad valima tippspordi ja hariduse vahel. Seni on pikema nominaalajaga õppekohti pakkunud Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool ning sellistel tingimustel on igal aastal vastu võetud kokku 27 tudengit.
Eesti Akadeemilise Spordiliidu president Hendrik Voll paneb uuele kokkuleppele suuri lootusi. „Tark tegevusplaan võimaldaks muuta Eesti edukaks, eeskujuliku spordisüsteemiga riigiks,“ kinnitab Voll. Tema hinnangul võiks just tudengisport olla Eesti tippspordi alusmüür.