„Ma armusin Tehnikaülikooli oma esimestel päevadel rebasena õppima asudes,“ meenutab Kalder. Teda võlus Mustamäe linnak – Tallinnas, aga samal ajal looduse keskel –, tudengielu, sportimisvõimalused ja kogu atmosfäär. Tudengina liitus ta Kultuuriklubiga ja hakkas üritusi korraldama. See oli tema jaoks lihtsalt hobi, mida ägedate inimestega võiks lõputult teha.

Just tudengipõlvest sai aga alguse teekond, mis viis ta lõpuks ürituskorralduse kui elukutseni.

Turundusjuhi assistendist ürituskorraldajaks 

Ka siis, kui Kalder ülikooli tööle tuli, polnud plaani ürituste korraldamisega professionaalselt tegelema hakata. Tema esimene amet oli hoopis turundusjuhi assistent. Töö nõudis täpsust, organiseerimisvõimet ja tähelepanu detailidele. Siis tuli korraldada esimene üritus. „Tundsin end kui kala vees,“ meenutab Kalder.

Pärast sündmust ütles juht talle, et saab ka ilma assistendita hakkama, kuid Kalder peaks täielikult üritustele pühenduma. Nii saigi kunagisest tudengipõlve hobist elukutse. 

Kõige rohkem on teda kõik need aastad TalTechis hoidnud kogukond. „Siin on metsikult ägedad kolleegid ja tudengid,“ ütleb ta. 

Ülikoolis on küll omajagu rutiini, piiranguid ja bürokraatiat, kuid Kalderi sõnul pakub see samal ajal lõputult võimalusi midagi uut proovida, uusi sündmusi luua ja ennast arendada.

Eriline koht on tema jaoks Mustamäe linnakul. Seda tunnet on raske sõnadesse panna, tunnistab ta, kuid aastatega on linnak saanud väga koduseks. Selle arengut ja tulevikuplaane vaadates tekib tal enda sõnul vahel lausa soov uuesti tudeng olla.

Pidu rebasest rektorini

Kui Kalderilt küsida, millise jälje üle ta ise kõige rohkem uhkust tunneb, nimetab ta Linnakupidu. Idee sündis ajal, mil Tehnikaülikoolis 100. aastapäeva ettevalmistused juba käisid, töölaud oli kuhjaga täis ning Kalderil endal pooleli magistriõpingud. Ta kaalus pikalt, kas mõte üldse välja pakkuda, sest teadis üsna hästi, kui palju lisatööd see kaasa toob.

Sisetunne jäi siiski peale.

Kalder leidis, et kui traditsiooniline aastapäevaaktus kõnetab eelkõige akadeemilist töötajaskonda, vajab ülikool selle kõrvale pidupäeva, mis ühendaks kogu kogukonda. „Meil on vaja ka pidupäeva, mis toob kokku kogu liikmeskonna alates rebasest kuni rektorini.“ Linnakupeost saigi uus traditsioon.

Traditsioon ei pea tähendama vanamoodsust

Aastatega on TalTechi sündmused Kalderi hinnangul märgatavalt arenenud. Eriti hea meel on tal selle üle, et kaasaegsemaks on muutunud ka akadeemilised sündmused, ilma et nende traditsioonid ja pidulikkus oleksid kaduma läinud.

Ta rõhutab, et see pole ühe inimese ega ühe meeskonna töö. Ürituste õnnestumisse panustavad ürituskorraldajad, kinnisvara- ja IT-valdkonna inimesed, kultuurikollektiivid, tudengid ning paljud koostööpartnerid väljastpoolt ülikooli.

Sündmuste tegelikku tähtsust hakkas Kalder enda sõnul eriti selgelt mõistma koroonapandeemia ajal. Enne seda oli ta vahel isegi mõelnud, kui oluline ürituskorralduse valdkond õigupoolest on. Kui sündmused ühtäkki ära jäid, muutus nähtavaks nende roll nii ülikooli, tudengite kui ka ühiskonna jaoks. Pärast pandeemiat sai ürituskorraldus ülikoolis tema hinnangul täiesti uue hingamise.

Samas on Kalderile oluline, et kõige uue kõrval säiliks vana, millel on väärtus. „Kuigi ma end liiga konservatiivseks inimeseks ei pea, on mul hea meel, et ülikoolis on jäänud aukohale akadeemilised sündmused ja tseremooniad.“

Ürituskorralduse keskuse ülesanne on tema sõnul aidata neid traditsioone hoida, kuid viia need ellu tänapäevasel viisil.

Üritusel ka külalisena korraldaja pilguga

Täielikult tööst välja lülituda pole ürituskorraldajal just lihtne. Ükskõik millisele sündmusele Kalder satub, vaatab ta seda paratamatult korraldaja pilguga. „Mõtlen alati, kas ja kuidas saaksin mingeid häid lahendusi TalTechis ära kasutada.“

Valdkond areneb kiiresti ja Kalder tunnistab, et tema võistlushimuline loomus ei luba sellest rongist maha jääda. Tema hinnangul peab hea ürituskorraldaja olema avatud meelega, uudishimulik ja kiire õppija.

Ükski sündmus ei ole täpselt eelmise moodi. Vahetuvad inimesed, tekivad uued ideed ja muutujad ning elul on alati mõni üllatus varuks. „Sellisel merel seilamiseks peab olema paindlik ja kõigele avatud,“ ütleb ta.

Ka tööpäeva lõpp ei tähenda Kalderi jaoks tingimata seda, et kõik ametid selleks päevaks otsa saavad. TalTechi töö kõrval tegeleb ta aktiivselt väikeettevõtlusega ning ütleb naljatades, et ameteid on tal rohkem kui Hunt Kriimsilmal.

Uute oskuste omandamine talle meeldib. See annab kindlustunde, et vajadusel saab ta ise hakkama väga erinevate asjadega. „Mõistuse ja käega, nagu öeldakse.“

Kui erinevatest ametitest siiski vaba hetk tekib, meeldib Kalderile sportida, lähedastega aega veeta ning linnast välja sõita. Kõige parem on, kui kusagil looduskaunis kohas saab ka sauna teha.

Võib-olla sobibki Mente et Manu – mõistuse ja käega – Kalderi teekonda kirjeldama eriti hästi. Tudengina ürituste korraldamist alustanud noormehest on saanud inimene, kelle töö kujundab seda, kuidas ülikool oma tähtsaid hetki tähistab. Ja selle kõige keskel on alles seesama, mis teda 2011. aastal Tehnikaülikooli juures võlus: inimesed, linnak ja tunne, et siin toimub alati midagi.

Tutvu kõikide seniste teenetemärgi laureaatidega.