Ülikool tunnustab

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis Margus Leivo 17.03.2015 otsusega nr 49 Tallinna Tehnikaülikooli auliikmeks amicus universitatis.

Margus Leivo sündis 28. mail 1954 Räpinas, lõpetas 1972. aastal Räpina Keskkooli ja 1982. aastal Tallinna Tehnikaülikooli (TPI) tööstus- ja tsiviilehituse eralal. Margus Leivo oli abielus ja kolme lapse isa.

Haldusdirektor Margus Leivo oli mitmekülgne inimene, võimekas juht ja hinnatud kolleeg. Eesti taasiseseisvumise algusest teenis ta Eesti riiki erinevatel vastusrikastel ametikohtadel:

• 2005–2007 Riigikogu liige;
• 2003–2005 siseminister;
• 1999–2002 Teede- ja Sideministeeriumi kantsler;
• 1993–1999 Majandusministeerium kantsler;
• 1990–1993 Põlva maavanem;
• 1987–1990 Põlva KEK juhataja.

Tallinna Tehnikaülikooli tuli Margus Leivo haldusdirektorina tööle 2007. aastal. Oma tööd tegi ta südamega ja pühendunult. Terviklik ja innovaatiline nägemus Tehnikaülikooli  linnaku arendamisest ja kaasajastamisest jõudis reaalsete tulemusteni.

2013. aasta detsembri lõpus toimunud pidulikul üritusel Oxfordis, Inglismaal kuulutati Tallinna Tehnikaülikooli linnak maineka rahvusvahelise konkursi „Science and Education“ võitjaks ülikoolilinnakute kategoorias. 30 riigi ülikoolide juhte koondava Euroopa Rektorite Klubi (Club of the Rectors of Europe) eestvedamisel toimuva võistluse žürii tõstis TTÜ linnaku puhul esile selle kaasaegsust, innovaatilisust ja tihedaid sidemeid kõrgtehnoloogia ettevõtetega, samuti noorte perede õppimisvõimalustele tähelepanu pööramist ja lastehoiuteenuse pakkumist.

Ülikoolilinnak Mustamäe mändide all on pälvinud tunnustust ja võitnud mitmeid auhindu ka Eestis. Kaasaegsed kompetentsikeskused Virumaa ja Kuressaare kolledžite juures, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi Särghaua õppekeskus ja välibaas, Tõnismäe veetorni omandamine ja arendamine jne on märksõnad õnnestumistest mujal.

Margus Leivo pilk ulatus kaugemale ja haaras suuremaid sihte kui ametikoht seda nõudis. Ta oli hea visionäär, strateeg ja toetav kolleeg, tema tegevus aitas kaasa ülikooli maine tugevdamisele.

Aastatel 1997−2007 panustas Margus Leivo ülikooli tegevusse kuratooriumi liikmena, samuti osales ta aktiivselt ülikooli vilistlasliikumises.

Margus Leivo on pälvinud tunnustust hobifotograafina, tema jahitrofeed kaunistavad mitmeid ühiskondlikke hooneid, sh Glehni lossi.

Ühiskondlik ja teadusorganisatsiooniline tegevus:

• Šotimaa Sõprade Klubi president
• Eesti Inseneride Liidu liige
• Eesti Jahimeeste Seltsi liige

Riiklikud autasud:

• Riigivapi IV klassi teenetemärk
• Riigivapi II klassi teenetemärk
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurohvitseririst
• Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist
• Piirivalve II klassi teenetemärk

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis Ardo Kamratovi 16.12.2014 otsusega nr 137 Tallinna Tehnikaülikooli auliikmeks amicus universitatis.

Ardo Kamratov on sündinud 5. veebruaril 1954. aastal, lõpetanud 1972 Tallinna 22. Keskkooli ja 1977 Tallinna Tehnikaülikooli (TPI) teeninduse ökonoomika ja organiseerimise eralal, täiendanud erialaliselt Eestis ja välismaal ja 1984. aastal kaitses majandusteaduste kandidaadi kraadi.

Finantsdirektor Ardo Kamratov on mitmekülgne inimene, võimeks juht, hinnatud kolleeg ja õppejõud. Ta on tuntud ja tunnustatud majandusteadlane ja -spetsialist, samuti haridus- ja teadusvaldkonna ekspert ja edendaja. Tema kogemusi on kõrgelt hinnatud omandireformi ja erastamise käivitamisel Eestis, erinevate innovaatiliste ja arendusprojektide juhtimisel ja juurutamisel, samuti ettevõtluses.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel töötas ta riigisektoris mitmel vastutusrikkal ametikohal: Riigivara Ameti peadirektorina, Rahandusministeeriumis ministri I asetäitja ja asekantslerina, samuti Riigikogu rahanduskomisjoni nõunikuna. 90-ndate aastate teisel poolel oli ta seotud ettevõtlusega töötades AS Klementi juhatuse esimehe ja nõukogu esimehena.

Tallinna Tehnikaülikoolis on Ardo Kamrataov tegev 1975. aastast, alustades üliõpilasena, hiljem töötades õppejõuna ja kateedrijuhatajana (1986−1990). Ardo Kamratov on avaldanud üle saja teadusliku töö ja artikli ning peab loenguid haridusse, teaduse, majanduse ja juhtimise valdkonnas.

Alates 2000. aastast on Ardo Kamratov osalenud Tallinna Tehnikaülikooli juhtimises nõukogu ja majanduskomisjoni liikmena, teadus- ja arendusosakonna juhatajana, haldusprorektorina ja viimased 9 aastat finantsdirektorina hoidnud korras ülikooli rahaasjad. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli spordiklubi juhatuse liige ning mitmete ülikooli töökomisjonide juht ja liige. Tema roll ülikooli strateegiakomisjoni juhina ning arengukavade ja strateegiate ühe koostajana on olnud märkimisväärne. Ardo Kamratov on andnud olulise panuse Tallinna Tehnikaülikooli seaduse ja uue põhikirja valmimisse, ülikooli nõukogu nimetas ta 1. jaanuarist 2015 Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liikmeks.

Ardo Kamratovit on tunnustatud 1979. aastal Vabariikliku noorte teadlaste preemiaga ja A. Veimeri nimelise preemiaga teeninduse majandusalaste tööde eest.

Ardo Kamratovi huvialadeks on kaunid kunstid ja sport.

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis Olavi Pihlamägi 20.05.2014 otsusega nr 68 Tallinna Tehnikaülikooli auliikmeks amicus universitatis.

Eesti kultuuritegelane Olavi Pihlamägi sündis 14. veebruaril 1949 Tartus. Ta on lõpetanud 1967. aastal Tallinna Kaugõppe Keskkooli ja 1971. aastal E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuritöötaja - näitejuhi erialal.

Tallinna Tehnikaülikooliga on Olavi Pihlamägi seotud 1973. aastast, mil alustas tööd TPI a/ü klubi kunstilise juhina. Tema initsiatiivil loodi 1. jaanuaril 1975 TPI Üliõpilasklubi, hilisem MTÜ TTÜ Kultuurikeskus.

Olavi Pihlamägi on aidanud kaasa paljude akadeemiliste traditsioonide juurutamisele ja kinnistamisele Tallinna Tehnikaülikoolis. Aastal 2000 alustas ta esimese ülikooli avalike suhete osakonna juhina osakonna loomist ja arendamist, hiljem on ta töötanud ka rektoraadi kultuurinõunikuna.

Olavi Pihlamägi on juhtinud Tallinna Tehnikaülikoolis nii akadeemilisi- kui kultuuriüritusi ja osalenud paljude rahvusvaheliste teadusürituste korraldamisel. Tema tegevuse järjepidevust näitab seni ainsana Tallinnas püsima jäänud ülikooli kultuurkeskuse edukas tegevus. Ülikooli taidluskollektiivide, nagu Akadeemiline Meeskoor, rahvatantsuansambel „Kuljus” ja teiste kuulumine meie riigi taidluskollektiivide paremiku hulka, nende kõrgetasemelised esinemised on toonud rahvusvahelist tuntust nii ülikoolile, Tallinna linnale kui Eesti riigile. Olavi Pihlamägi on paljude vabariiklike kultuuriürituste ja üliõpilaslaulupidude Gaudeamus üks korraldajatest.

Paralleelselt põhitööga ülikoolis on Olavi Pihlamägi olnud tegev raadio- ja teleajakirjanikuna. See on kestnud üle 45 aasta. Enamiku sellest ajast on ta seotud olnud Vikerraadioga ja ETV-ga. 1978. aastal valmis tal ETVs kontsertfilm „Tudengiloss“, mis näitab meie taidluskollektiive ja jutustab Glehni lossi taastamise loo. Film oli edukas ka üleliidulises telelevis. 2011. aasta lõpus valmis koos režissöör P. Brambatiga muusikadokumentaalfilm "Kosmos 68", mis räägib meie maast ning rahvast ausalt ja kaasaelamist võimaldaval moel. Film jutustab inimestest, kes tõid 1960. aastatel ühiskonna ellu killukese vabadust ja kajastab muusikamaailma avanemist tollase nooruse ees ning liikumiste algust, mis viisid lõpuks ühtse sotsialismileeri lagunemisele.

Ülikooli juubelitega seotult on O. Pihlamägi organiseerinud ja läbi viinud mitmeid saatesarju nii Eesti Raadios kui ETVs. Ta oli esimeseks telekommentaatoriks, kes tegi 1993. aastal ülekande eesti osavõtuga Eurovisiooni lauluvõistluse uute maade võistluselt Ljubljanas. Edaspidi on ta eksperdina teemat erinevates meediakanalites kommenteerinud ja 2002. aastal anti tema kaasautorlusega välja seni ainus eestikeelne eurovisiooniteemaline raamat „Eurovisioon läbi aastate“. Praegu on O. Pihlamägi meedias peatähelepanu pööranud 60. aastate biit- ja estraadi-muusika tutvustamisele. Ta on tunnustatud ekspert erinevates žüriides ja kultuurikogudes. Samuti on ta aastate jooksul korraldanud ja juhtinud sadu erinevaid kontserte nii Eestis kui mujal.

Olavi Pihlamägi on pühendanud oma karjääri ülikooli kultuurielu juhtimisele ja arendamisele ning aidanud au sees hoida meie elu kultuurilisi põhiväärtusi.
1989. aastal omistati talle ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus ning 2014. aastal autasustati teda Tallinna Linna teenetemägiga kauaaegse pühendunud tegevuse eest Eesti kultuurielu edendamisel ja rikastamisel. 2006. a sai ta Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu.

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu valis Jüri Tanneri 17.04.2012 otsusega nr 55 Tallinna Tehnikaülikooli auliikmeks amicus universitatis.

Jüri Tanner on sündinud 18. mail 1942. aastal Pärnumaal Sauga vallas Ridalepa külas. Lõpetanud L. Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli 1960. aastal, Tallinna Polütehnilise Instituudi 1965. aastal keemilise tehnoloogia erialal. Aspirantuur aastatel 1969–1973 Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Varssavi ülikoolis. NSVL tehnikakandidaadi kraad kütuse ja gaasi keemilise tehnoloogia erialal 1974. aastast, vanemteaduri kutsenimetus 1984. aastast.

Jüri Tanner on 1965. aastast töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis:

• vanemlaborant 1965
• laboratooriumi juhataja 1966–1969
• teadusliku uurimistöö sektori (ülikooli teadusasutus) juhataja 1972–1987
• teadusprorektori asetäitja 1987–1991
• prorektor 1991–1993
• kantsler 1993–2000
• prorektor 2000–2001
• projektijuht 2002−2010

Põhiteadusala – tehnika, polümeeride ja puidu keemia ning tehnoloogia. Uurimisvaldkonnad: põlevkivikeemia, polükondensatsioonvaikude süntees ja tehnoloogia, puidu keemiline modifitseerimine ja struktuur. Agu Aarna põlevkivikeemikute koolkond. Lisaks töödele nimetatud valdkondades avaldanud artikleid ja töid teadusorganisatsiooni arengu ja teaduspotentsiaali olemuse kohta. Esinenud rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel tehnikahariduse ja -teaduse korralduse, tehnoloogiasiirde, ülikooli ja teda ümbritseva keskkonna probleeme käsitlevate ettekannetega Pariisis, Tokios, Rio de Janeiros jm.

Trükiste üldarv 86, sh 58 teaduslikku ja teadust populariseerivat publikatsiooni. Saanud 28 patenti ja autoritunnistust. Leiutistele on müüdud litsents Jaapanisse.