Tallinna Tehnikaülikool korraldab 5. juunil Innovatsioonifestivali, mis on pühendatud tehisintellekti tehnoloogiate arendamise võimaluste ja ühiskonna vajaduste koosmõjule. Päeva fookuses on laiemad küsimused, kas uuest tehnoloogiast võidavad kõik või ainult mõned, mida peame teadma lähiaastate AI arengutest ning kuidas see uus tehnoloogia aitab meid riigi- või keskkonnakaitsel.
TalTechi IT professor ja IT-teaduskonna dekaan Gert Jervani sõnul on tehisintellekt laboriseinte vahelt välja murdmas ning võimendab innovatsiooni kõikides eluvaldkondades. „Ettevõtted otsivad selle rakendamise kaudu uusi ärivõimalusi ja tehisintellektil saab kindlasti olema keskne roll ühiskonna ees olevate suurte väljakutsete lahendamisel,“ rääkis Jervan. Olulised on tema meelest aga küsimused, kas oleme Eestis selleks valmis ja kas meil on piisavalt võimekust? Mida me peame lähiaastatel tegema, et olla eestkõnelejad, mitte järele jooksjad?
Sündmusel esinev kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, kes on riigikaitse heaks töötatud aastate jooksul on muuhulgas vastutanud Euroopa Liidu suunalise kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundamise eest, leidis, et tehisintellekt on sellel teekonnal loogiline jätk, mis kätkeb endas hoomamatuid ning senitundmatuid võimalusi kaitsetööstusele ja sõjapidamisele.
Kaitseteemalises paneelis osaleja, ettevõtte SensusQ kaasasutaja Villiko Nurmoja arvas, et kaitsevaldkonnas ei pea tehisintellekt meie eest lahinguid ega võida sõda, kuid võib olla üks paljudest viisidest, mis probleeme lahendab ja sõja võidule kaasa aitab. „Riigi heaolu kaitsmine algab meist endist ja selleks peame olema sõbralik ent vajadusel enese eest seisev väikeriik, kelle hoovis „õunavargil“ ei käida ja selleks vajame mõlemat, nii AI-d kui ka relvi,“ leidis Nurmoja.
Ka keskkonnaprobleemide lahendamisel on tehisintellektist juba täna palju kasu ning heaks näiteks on Eesti juhtiva AI-tehnoloogiaettevõtte R8 Technologies andmepõhine lahendus R8 Digital Operaator Jenny, mis aitab kommertskinnisvaral energiatõhusust suurendada.
Ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuhi Siim Täkkeri, kelle juhtimisel hallatakse Euroopas üle 4 miljoni ruutmeetri kommertskinnisvara, nägemus tehisintellekti potentsiaali ärakasutamisest on aidata Eesti ühiskonda süsinikuneutraalseks muuta, tegeledes kinnisvara ja energeetika kriitilise ebaefektiivsusega. „Jätkusuutliku linnaarengu ja vastupidava energiasüsteemi saavutamiseks on AI jätkuv innovatsioon Eestis hädavajalik. See vähendab energiakulusid, suurendab hoone haldamise tõhusust ja aitab kaasa riigi energiajulgeolekule,“ märkis Täkker, kes osaleb paneeldiskussioonis „Kes AI-taks keskkonda?“.
Terve päeva kestvale üritusele on oodatud valdkonnaga tegelevad avaliku ja erasektori juhid ja spetsialistid, aga ka tudengid, vilistlased ja teised huvilised, kes on huvitatud tehisintellekti tehnoloogiate mõjust ühiskonnale ja inimkonna tulevikule.
Teiste hulgas osalevad: Tanel Tammet (TalTech), Taavi Tammiste (Fyma), Andres Sutt (Riigikogu), Raul Rikk (Milrem), Kusti Salm (Kaitseministeerium), Mari Emmus (Harmet), Tanel Alumäe (TalTech) Siim Täkker (R8 Technologies), Luukas Ilves (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Anna-Greta Tsahkna (Timbeter) ja Martin Kuustik (Coop Pank). Päeva modereerib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa.
Lisaks programmile on Tehnikaülikooli fuajees avatud tehisintellekti teemaline demoala, kus saab rääkida tehisintellekti rakendavate teadlastega, ettevõtete ja ülikooli teenuseid tutvustavate spetsialistidega.