Kui seni tohtisid Eesti teedel sõita kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni kaaluvad autorongid, siis uue korra järgi võivad need olla märksa pikemad ehk kuni 25,25-meetrised ja 60-tonnised. Tõsi, vaja on eriluba ning sõita võib marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus, nt Tallinna-Pärnu-Ikla, Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Tallinna-Narva põhimaanteedel. Seadusemuudatus aitab vähendada nii ettevõtete veokulusid, maanteede liikluskoormust kui ka transpordi keskkonnamõju.

2022. aastal kaitses Marko Jürimaa Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas professor Dago Antovi juhendamisel oma magistritööd samal teemal: „Suure mahutavusega autorongide kasutusvõimalused Eestis“. Eesmärk oli otsida vastuseid mitmetele sel hetkel transpordisektorit negatiivselt mõjutanud probleemidele. Näiteks: kuidas transpordi efektiivsust tõsta ja leida samas viise süsinikuheitme vähendamiseks ning autojuhtide puuduse leevendamiseks. Küsimusele, kas pikemad autorongid võiks olla lahendus, vastas magistritöö autor oma analüüsi tulemusel jaatavalt.

Ligi neli aastat hiljem tunnistab TalTechi magister, transpordivaldkonna ekspert Marko Jürimaa, et seadusemuudatuse puhul võeti tõepoolest arvesse tema magistritöö tulemusi. „Kuna olin ise kogu loomeprotsessi juures, oli mul ilmselgelt üks parimaid ülevaateid kogu EMS-i (Euroopa moodulsüsteemi) temaatika osas, sest olin selle kuni peensusteni magistritöö raames korralikult ja põhjalikult läbi töötanud. Kõige enam tekitas küsimusi geomeetria ja möödasõiduaeg, ehk siis otseselt liiklusohutust mõjutavad aspektid,“ avaldab Jürimaa.

Põhjusi, miks liiklusseadus vajas autorongide osas muutust, oli mitu. „Vajalik oli see eelkõige kaubavedude efektiivsuse tõstmiseks. Palju kohtusime kogu seadusloome protsessis ka viitele rohelisema transpordi osas, kuid esmaseks jääb ikkagi efektiivsem kaubavedu,“ rõhutab Jürimaa. Tänu pikemale autorongile saab üks autojuht liigutada 1/3 suuremat kaubakogust, millest Jürimaa hinnangul peaks omakorda võitma nii vedaja, logistik kui ka tarbija.

Teine põhjus oli Eesti tööjõuturg. „Veokijuhtide suur puudus on juba täna probleemiks ning see süveneb veelgi, kuna veokijuhi keskmine vanus on pensioniea lähedal. Selle muudatuse kaudu saame kindlasti parandada ka kaupade tarnekindlust ning vähendada kaubaühiku maksumust,“ lisab Jürimaa.

Fakt, et magistritöö mõjutab reaalselt Eesti ühiskonda ja majandust, rõõmustab nii magistrit kui ka Tallinna Tehnikaülikooli, kelle viimane vastuvõtukampaania sõnum rõhutab samuti, et siit saab reaalsed teadmised, mis aitavad luua reaalseid lahendusi.

„Üldjoontes olen rahul, ehkki protsess oleks muidugi võinud kiirem olla,“ võtab Jürimaa selle teekonna kokku. „Aga selle seaduse vastuvõtmisega ei lõppe veel meie püha teekond, saame nende samade EMSidega tegeleda töötasandil edasi veel pikka aega. Seadus ainult võimaldab nende sõidukite kasutamise, nüüd peavad ametnikud ja spetsialistid alustama oma tööd, et seaduse muudatusest ka võimalikult palju kasu oleks, ennekõike kodanikele.“