Saatejuht Kristjan Hirmol olid külas kaks TalTechi tudengit – hoonete sisekliima ja veetehnika tudeng Hanna-Loora Pankin ning teedeehituse ja geodeesia tudeng Jane-Ly Tammekivi.

Neiud sattusid TalTechi tehnilistele insenerialadele erinevat teed pidi. „Kõigepealt läksin pere mõjutusel Tartusse arstiteadust õppima. See polnud päris minu jaoks ning seejärel tulin Tallinnasse TalTechi mereakadeemiasse, kus mulle ülikooli süsteem sobis, samas polnud ka see eriala päris minu jaoks. Sain õnneks terve õppeaasta ained üle kanda,” ütles Hanna-Loore Pankin, kes jõudis praeguse valdkonnani Taanis purjetamas käies, kui ta kahe sama eriala tudengiga suhtlema sattus. „Kirjutasin purjetripil programmijuhile, saatsin paberid ja siin ma nüüd olen,” ütles Pankin. Ka Jane-Ly Tammekivi jaoks polnud TalTechi eriala esimene valik. Alguses soovis ta õppida hoopis psühholoogiat, aga vestluse käigus isaga jõudsin geodeesia erialani.

Mõlemat eriala – hoonete sisekliima ja veetehnika ning teedeehitus ja geodeesia – ühendab asjaolu, et tegemist on kahe kõige suurema tööturu nõudlusega ehitusinseneri erialaga. Teisisõnu on selles valdkonnas töötajaid puudu. Kas kahel tudengil on juba kindel nägemus eriala rakendamise osas? Pankin ütles, et töötab juba kaks aastat ühes projekteerimisettevõttes, kuhu ta pärast esimest kursust praktikale läks.

„Ka mina läksin kohe pärast esimest aastat tööle ja näen ennast oma erialal töötamas. Tahaksin saada kunagi projektijuhiks,” ütles Tammekivi enda kohta ja lisas, et on nüüdseks juba kaks suve töötanud objekti peal, millest üks oli Tartu Emajõe raudteesild ja teine Riia-Vaksali ristmiku rekonstrueerimine.

Miks on üldse Eestile tarvis rohkem ehitusinsenere? Kui palju mõjutab see hetkel meie ehitustempot? Kas ja kui palju on kahes õppekavas tunda rohepööret? Kui kaua läheb aega, et saada asjalikuks inseneriks? Milliseid kasulikke kontakte stuudios käinud tudengid juba saanud on?