Seminari avasid tippkeskuse eestvedajad Jana Holmar ja Pirjo Spuul, kes tutvustasid keskuse eesmärke ja plaane. Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskus hõlmab hetkel 40 uurimisrühma kõigist TalTechi teaduskondadest, kes tervise- ja toiduteemadega erinevas ulatuses tegelevad ning tervisetehnoloogiaid ja toiduteadust arendada soovivad. Keskus koordineerib teadusuuringuid ning soodustab koostööd ja uute projektide algatamist. Keskuse koordinaator Kerli Norak tutvustas vastvalminud fookustippkeskuse veebilehte, mis koondab info kaasatud uurimisrühmade ja kompetentside kohta ning pakub ühtset “tervise- ja toidutehnoloogiate ust” meie välistele partneritele.

Digitaalsed terviseandmed, sensortehnoloogiad ja personaalsed e-terviselahendused

E-tervise rakenduste ja teenuste uurimisrühma juht, professor Peeter Ross andis ülevaate digitaaltervise arengust Eestis. Radioloogia ja diagnostika on liikunud paberilt ja filmilt kõrgtasemel digitaalsesse keskkonda, kus tehisintellekt suudab tuvastada piltidelt näiteks luumurde. Eesti terviseinfosüsteem võimaldab arstidele ligipääsu patsiendi viimase kümne aasta terviseandmetele, mis on kokku toodud erinevatest andmebaasidest ning esitatud standardiseeritud kujul ühel ekraanipildil. Selle tulemuseks on märkimisväärne ajavõit arstidele – kuni kaks päeva aastas.

Sellist üleriigilist terviseandmete integreerimist maailmas ei leidu, tegemist on Eesti ainulaadse edulooga. Peeter Rossi uurimisrühm keskendub terviseandmete standardiseerimisele ja struktuursele parendamisele, inimeste tervisekäitumise analüüsile veebis ning digitaalsete terviserakenduste arendamisele ja hindamisele. Nende visioonis liigub digitervis läbi kolme arenguetapi: esmalt tehakse andmed digitaalseks, seejärel ühendatakse eraldiseisvad andmebaasid ning lõpuks arendatakse personaalseid ja lisandväärtusega teenuseid nagu digiretseptid ning otsustustoe süsteemid.

Terviseinfosüsteemi arendamisel on oluline kokku leppida tehnoloogias, andmeturbe ja andmevahetuse standardites ning lahendada sellega kaasnevad õiguslikud küsimused. Heaks koostöönäiteks on TalTechi juhitav ning mitmeid fookustippkeskusesse kuuluvaid rühmi kaasav TemTA projekt „Terve ühiskonna digitervishoid“, mille tiimi kuuluvad ka TartuÜlikooli Kliinikum ning ettevõtted  tervisekeskus OÜ Corrigo ja OÜ Activate Health.

Teda toetas sensortehnoloogiate uurimisrühma juht, professor Ivo Fridolin, kes rääkis, kuidas meditsiinitehnoloogia areng toob uusi võimalusi patsientide jälgimiseks ja raviks. Tema uurimisrühm keskendub neeruasendusravi optilise monitooringu arendamisele, mille tulemusena luuakse uudseid lahendusi, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames telemeditsiini rakendusi, kus patsiendi ravi jälgitakse kaugelt, näiteks Tallinna teadlaste poolt, samal ajal kui ravi toimub Madriidis.

Hetkel töötab rühm välja implanteeritavat kunstneeru koostöös Hollandi ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Lisaks on TalTechis arendatud algoritmid füüsilise aktiivsuse ja energiakulu hindamiseks, mis on juba integreeritud kiibitehnoloogiasse. Samuti on loodud targa töörõiva projekt, mis suudab jälgida aktiivsust ja kukkumisi ning aidata seeläbi edendada tööohutust. 

Heaolu ja tervise jälgimine on jõudnud ka linna planeerimisse – TalTechi teadlased osalesid projektis, mis lõi linnaplaneerimise heaolu skoori, et analüüsida linnaelanike tervise ja keskkonna vahelisi seoseid. Suurim käimasolev koostööprojekt on Tartu Ülikooli juhitav Heaoluteaduste tippkeskus Estwell, mille TalTechi tiimi kuuluvad teadlased mitmest FTK-s osalevast uurimisrühmast. 

Mikrobioom, mikrofluidika ja biosensorid

Vanemteadur Kaarel Adamberg käsitles toidu, mikrobioomi ja tervise omavahelist seotust. Tänapäeva toit sisaldab vähem kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mistõttu on oluline arendada tervislikumaid tooteid, näiteks fermenteeritud kliisid ja teisi mikrotoitaineterikkamaid teraviljatooteid, nt üheteranisust.. Lisaks uuritakse, kuidas fermenteeritud toidud mõjutavad mikrobioomi, millised kiudained sobivad kõige paremini erinevatele inimestele ja kuidas tervendada mikrobioomi bakteriviirustega.

Professor Ott Scheler tutvustas mikrofluidika võimalusi tervisetehnoloogia vallas, sealhulgas antibiootikumiresistentsuse tekkemehhanismide uurimisvõimalusi ja mikroplastiku mõju uuringuid tilgatehnoloogia abil. 

Vanemlektor Jekaterina Reut keskendub oma uurimuses biofunktsionaalsete materjalide ja biosensorite arendamisele, mis võimaldavad kiiret ja usaldusväärset meditsiinilist diagnostikat.

Organisatsioon ja juhtimine tervisetehnoloogias

Majandusteaduskonna professor Karin Reinhold tõi esile, kuidas digitaliseerimine ja vastutustundlik majandus mõjutavad tervisevaldkonna organisatsioone ja tööheaolu. TalTechis on käimas mitmeid projekte, mis uurivad platvormitöö mõju, psühhosotsiaalseid riske ja tööohutust.

Professor Thomas Hoffmann käsitles õiguslikke aspekte, mis puudutavad terviseandmete kaitset ja digitaalset regulatsiooni. TalTechi õigusteadlased osalevad mitmes Euroopa Liidu projektis, mis keskenduvad andmeõigusele, digitaalsetele lepingutele ja tehisintellekti kasutamisele tervishoius.

Lisaks rääkisid Ene Viiard ja Tiina Kontson ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusest toiduinnovatsiooni programmidest, mille eesmärk on edendada teadmusmahukaid tooteid ja tehnoloogiaid. Sügisel avatakse 5 miljoni euro suurune taotlusvoor, et kiirendada toidusektori innovatsiooni.

Seminaril arutleti põhjalikult fookustippkeskuse tuleviku ja arengusuundade üle. Tõdeti, et üheks keskseks eesmärgiks peaks olema teadlikkuse tõstmine tervelt elatud aastate olulisusest ning nende inimeste leidmine, kes ei ole sellest kontseptsioonist teadlikud. Selleks tuleb luua mõjus narratiiv, mis aitaks kaasa terviseteadlikkuse suurendamisele ja ühiskondliku arusaama muutmisele.

Kokkuvõttes on interdistsiplinaarne koostöö, digitaliseerimine ja teaduspõhised lahendused võtmetegurid, mis aitavad parandada inimeste tervist ning arendada Eesti tervise- ja toidutehnoloogia valdkonda ning tippkeskus võimaldab TalTechil sellesse vääriline panus anda.