„Meie projekt käsitleb moe jätkusuutlikkust otse ja ausalt, tõstes inimeste teadlikkust ja inspireerides tarbimisharjumusi muutma,“ selgitas Mand. Projekt julgustab leidma tasakaalu trenditeadlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse vahel, näidates, et jätkusuutlikkus ei tähenda moest loobumist, vaid uute, vastutustundlike valikute tegemist.

Majandustudengi sõnul köidavad pea iga noort mood ja kiirelt vahetuvad trendid. „Uurides lähemalt kiirmoe tööstust, tulid päevavalgele selle rängad keskkonnamõjud ja eetilised probleemid,“ tõdes Mand. „Selline teadmine ei jätnud meid ükskõikseks. Tundus vale ja vastutustundetu jätkata moe tarbimist samas vaimus, teades, et sellel pole tulevikku. Selle asemel suunasime oma energia, kire ja loovuse jätkusuutliku moe propageerimisse, tahtsime avada ukse alternatiivsetele, eetilistele ja keskkonnasõbralikele moetarbimisviisidele, mis pakuvad lahendusi, mitte ei süvenda probleeme.“ Nii sai läbi kahe entusiastliku neiu ühise visiooni alguse Samm Korraga projekt.

Särasilmsed noored teevad Youtube’is oma saatesarja, kus räägivad erinevatest jätkusuutlikest moetarbimisviisidest – riiete rentimisest, rõiva elutsüklist, värvianalüüsist ja kapselgarderoobist. Aktiivne koostöö käib ka haridusasutustega, kus on noorte innustusel mitmeid üritusi korraldatud – näiteks second hand market ja moe-show. „See aitab jätkusuutlikku tarbimist õpilaste seas atraktiivsemaks ja harjumuspärasemaks muuta – näitab neile, et teise ringi riiete ostmine ja müümine ei ole häbiasi, vaid uus ja positiivne normaalsus,“ toob Mand välja. Samuti on tudengid korraldanud näituse, mille jaoks kogusid 600 kg tekstiilijäätmeid, et näidata probleemi suurust ja võimalust neid riideid taaskasutada.

„Soovisime oma projekti ja selle eesmärke ka laiemale publikule tutvustada ja konkurss oli selleks hea võimalus,“ selgitas Mand konkursil osalemise tagamaid. Samm Korraga projekt ei keskendu vaid Eestile, vaid kajastab jätkusuutlikkuse teemat laiemalt, sh Euroopa ja globaalsel tasandil, pakkudes sellega väärtuslikku panust üle-euroopalisse arutellu.

„Meie projekt seab sihiks ühtlustada arusaama moetarbimisest. Kui Taanis on näiteks teise ringi rõivapoodide külastamine juba igapäevaseks normiks saanud, siis Eestis on tihtipeale sõnal "kaltsukas" negatiivne maik juures,“ tõdes Mand. „Meie projekt rõhutab, et jätkusuutlikkus ei pea olema igav ega piirav, vaid see võib olla lõbus ja kaasahaarav viis, kuidas noored saavad ühiskonnas positiivset muutust esile kutsuda.“

Tulevikus soovivad nad koostööd haridusasutustega veelgi suurendada, et anda õpilastele ja tudengitele praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil teha teadlikke valikuid moe tarbimisel. Samuti jätkavad nad saatesarja uute osade filmimisega. „Meie eesmärk on jõuda ka televisiooni, et sõnum veel rohkemate inimesteni jõuaks. Loodame, et suudame läbi huvitavate ja kaasahaaravate lugude inspireerida inimesi üle kogu riigi ja kaugemalgi,“ märkis Mand. Lisaks plaanivad nad korraldada erinevaid üritusi, mis toetavad Samm Korraga missiooni ja pakuvad osalejatele võimalust kaasa mõelda ning tegutseda jätkusuutlikkuse nimel. „Need sündmused on suunatud nii haridusele kui ka meelelahutusele, luues seeläbi positiivse ja kaasahaarava keskkonna,“ selgitas tehnikaülikooli tudeng.

Samm Korraga tiim on kutsutud 7. mail Aachenis toimuvale auhinnatseremooniale, kus tehakse teatavaks Euroopa võitjad.

Samm Korraga saatesarja saab vaadata Youtube’ist ja noorte tegemistega end kursis hoida jälgides nende Facebooki ja Instagrami.

Igal aastal annavad Euroopa Parlament ja Aachenis asuv Karl Suure rahvusvahelise auhinna sihtasutus välja Karl Suure noorteauhinda. Auhinnaga tunnustatakse noorteprojekte, mis edendavad eurooplaste üksteisemõistmist.