Millest lähtud oma nuti- ja elektroonikaseadmete ostu- ja utiliseerimisotsuste juures?

Professionaalse kasutaja jaoks võib sobida põhimõte „oman ainult kõige uuemat mudelit ja vana müün järelturul maha seni, kuni selle hind on veel kõrge“ ning mina isiklikult olen just selliste vähekasutatud seadmete järjepidev ostja. Tavakasutajana võiks osta uue seadme vaid siis, kui vana enam ei toimi.

Ehkki paljud seadmed toetavad samu funktsioone (arvuti, tahvelarvuti ja nutitelefon erinevad sageli vaid klaviatuuri olemasolu ja suuruse poolest), on igal multifunktsionaalsel seadmel omaniku jaoks ikka üks põhifunktsioon ja ülejäänud on kõrvalfunktsioonid. Siit jõuame tänapäeval domineeriva ostupõhjenduse juurde: tehnilises mõttes uut toodet pole vaja, sest funktsionaalsus on teiste seadmetega kaetud, kuid uus toode ostetakse siis, kui selleks rahaline võimalus tekib ning poes juhtub olema sooduspakkumine.

Hea nipp on kehtestada endale seadmete koguarvu jäävuse seadus: kui soetad uue seadme, pead vanale leidma ostja, sest seadmete koguarv sinu valduses peab jääma samaks. Kauplused teevad selle lihtsaks, ostes vana seadme sümboolse hinnaga tagasi. Mina isiklikult olen ilmselt piisavalt erandlik nähtus, kes suurema osa põnevast tehnikast jätab sahtlisse hoiule, et paarikümne aasta pärast oleks põnev analüüsida vanu tehnikasaavutusi.

Mil moel saab vanadele seadmetele uue elu anda?

Tänapäeva peenelektroonika komponendid vananevad moraalselt nii kiiresti, et uue põlvkonna tootes vanu osi enam kasutada ei sobi. Kuid neist võib siiski veel kasu olla ja lausa mitmel moel.

Esiteks, seadmeid nõuetekohaselt utiliseerides saan säästa loodust ning väärtuslikke materjale taaskasutada. Infokandjatega seadmeid, millel muud funktsioonid ei toimi, võib säilitada kodus varukoopia rollis (lisaks varundamisele pilves) ning vanade infokandjate (flopiketas, videokassett) lugemiseks.

Rikkega seadme abil on aga võimalik ka oma tehnilisi oskusi arendada – katsetada lihtsamate parandustöödega või uurida seadmete ehitust. Seadmete siseelu uurimine aitab harida ka noori, tulevasi uute seadmete väljamõtlejaid.

Paljud põhjendavad sagedast uute seadmete soetamist parema kvaliteedi või eelmise seadme „ajale jalgu jäämisega“, kui mälumaht saab täis või seade jääb aeglaseks (nt telefonid) või uutel mudelitel on ägedamad funktsioonid (nt telefonidel või teleritel). Kuidas sina nii tihti uusi seadmeid ei vaja?

Mina püüan pigistada vanemast mudelist välja nii palju kui vähegi suudan ja tunnen rõõmu, kui mingi kavala nõksuga saan aku kestvust pikendada või rakenduste kiirust tõsta.

Mälu ei saa tavaliselt täis, vaid mälusse jääb kinni digiprügi, mida ekslikult peame oluliseks. Samuti on põhjuseks ebamõistlikult suure resolutsiooniga failid, mis on küll olulised, kuid mahult optimeerimata. Seega on „ajale jalgu jäämise“ taga tegelikult kasutaja oskamatus või laiskus.

Teine seadme vahetamise põhjus on operatiivmälu vähene maht. Ka selle vastu aitavad võidelda head harjumused ja kasutamisnõksud. Kasutajad hoiavad sageli töös rakendusi, mida ei kasutata, kuid mis hõivavad operatiivmälu ning segavad jooksvaid tegevusi.

Anna üks hea nõu neile, kellel sahtel telefone täis ja/või igal aastal mõni uus seade ostukorvis.

Kui uue seadme ostmine on põnev ainult progressi jälgimiseks, soovitan seadet mitte välja osta, vaid kasutada kasutusrendilepingut. Nii on sinu kasutuses pidevalt uusim tehnoloogia ning pood tegeleb sellele uue omaniku leidmisega. Laste telefonidega saab aga säästa nii, et kõige rohkem telefone kaotav laps saab õe või venna vana telefoni ning kõige paremini asju hoidvale lapsele ostetakse uus.  

Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin. 

Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist. Tutvu ka teiste roheliste eeskujudega!