Kui palju tavaliselt päevas ja nädalas liigud?

Kuna ma olen nooremas eas olnud ülimalt aktiivne, mingi hetk treenisin lausa 12x nädalas, on mulle liikumise ning aktiivse eluviisi tähtsus väga hästi talletunud – tean enam-vähem, mida ja kui palju ma tegema peaksin. Viimastel aastatel on aktiivsus tublisti vähenenud, kuid üritan ikkagi vähemalt kolm korda nädalas "jõutrenni" teha, ükskõik mis mahus – käia jõusaalis, kui selleks pole aega, teha kodus või ka kontoris kätekõverdusi, hantlite ja kangidega kogu keha läbi käia. Suvisel ajal üritan tööle tulla ka rattaga, see annab mõnusa 8-9km ilma et trennimineku tunne tekikski. Ma ütleks, et rattaga või jala tööl käimine on üks alahinnatumaid treeningvorme, sest kui seda kasvõi pooltel kordades nädalas teha, hakkavad kehas silmnähtavad muudatused kiiresti tulema. 

Mida oled võitnud sellest, et hoiad oma keha pidevas liikumises?

Võitnud olen sellest KÕVASTI. Olen suur söögiarmastaja, lausa gurmaan, ning kui ma aktiivne ei oleks, siis ma oleks low-key vaal. 

Nali naljaks, aga olen endale teadvustanud, et eriti meestel on tõsine oht rasketesse tervisehädadesse jääda, kui järjepidevalt trenni mitte teha, seega loodan, et suudan oma minimaalset programmi vähemalt pensionieani üleval hoida. Ehk siis olen võitnud enam-vähem normi tervise.

Paljude jaoks on diivanilt tõusmine kõige raskem asi maailmas. Kuidas sina sealt püsti saad?

Eks see esimene diivanilt püsti saamine (ja teine, ja kolmas, tõenäoliselt esimesed 20x) ongi kõige raskem osa ja ma ei hakka mingi esoteerilist jura siin ajama, et mul on teile üks kindel vastus. Selle jõu peab lihtsalt ise leidma ja ennast sundima paar esimest nädalat. Peale seda hakkab keha ise seda nõudma. Päriselt, keha toodab endorfiini, dopamiini, serotoniini, anandamiidi – normaalne kokteil mõnuainetest – ja edasi on asi juba lihtne: oled sõltlane.

Anna üks nipp neile, kes on harjunud oma käimised tegema autoga, aga tunnevad, et liikumine teeks nende elu paremaks. 

Mõned pisikesed nipid mul on küll: 

 Elad korteris? – poodi minnes, poest tulles käi TREPIST, uskumatult hea passiivne trenn. 

Teine poenipp: ära tee endale poenimekirja, vaid hakka alles poes mõtlema. Tänu sellele kõnnid poes ringi vähemalt 15 minutit ja mõtled, mida vaja oleks või mida süüa tahaksid EHK lisasammud. 

Tööle või kuhu iganes kohta jalutamine üldse ei keri? - alusta ühistranspordist, kui see käib kodu lähedal. 200m kõnnid bussile, pärast 200m jälle tagasi – vähemalt oled kusagilt alustanud. Nagu kõlas kuulus tsitaat õpetaja Lauri huultelt: "Kui tervet teed jala tööle ei viitsi kõndida, siis kõnni vähemalt bussile, aga kõnni hästi!"

Ja see ei ole autost loobumise nipp, aga kui sa tahad endale sisse harjutada kätekõverdusi, kõhulihaseid või muid keharaskusharjutusi, siis tee neid ka täiesti suvalisel hetkel – ei pea punnima 50 kordust 10 minutiga ja siis kaks tundi surema. Tee hommikul 5 enne WC-sse minekut; 10, kui tuled töölt; siis mõned enne õhtusööki ja veel paar enne magamaminekut. Nii ei jää lihased haigeks, aga tulemused tulevad ikka. 

Mis on TalTech Ironmani algatus ja kuidas see alguse sai ja mis on seal sinu osa?

See algatus pärineb tegelikult juba meie kallist vilistlasest Robert Kittist, kes kutsus mõned aastad tagasi prorektor Hendrik Volli olema hea sportlik eeskuju ning võtma vastu teekond Ironman Tallinna läbimiseks. Hendrik selle vastu võttis ja kaasas sellega ka tehnikaülikooli pere – tudengid, töötajad, vilistlased. Alustasime teekonda 15kesi, mis nüüdseks on kasvanud sajaseks. 

Ironmani suurem eesmärk, vähemalt meie jaoks siin TalTechis, ei ole ainult inimeste vedamine üle finišijoone augustikuus, vaid viima neid teekonnale, kus nad hakkavad selle tohutu pingutuse jaoks vaeva nägema - ujuma, rattaga sõitma ja jooksma. Isegi kui inimene päriselt Ironmani rada läbida ei suuda, on ta vähemalt jõudnud kohta, kus ta käib (tõenäoliselt) vähemalt korra nädalas iga ala harjutamas. Ja sellega olemegi meie ülikoolina juba võitnud, tervem füüsis, tervem vaimsus. Minu osa on seal üsna väike – aitan sõnumeid edasi viia.