Millised on sinu igapäevased suhted ümbritseva loodusega? 

Kodus eelistan võimalusel looduslikke materjale ja tooteid, ära ei ütle metsast korjatud marjadest ja seentest. Klaas värsket kase- või vahtramahla kevadel on peaaegu sama hea kui puhas allika- või puurkaevuvesi! 

Töö on õnneks osaliselt seotud looduse uurimisega, nii et loodusest saan lisaks elamustele ja uutele teadmistele osa oma palgatulust. 

Mida sa sellest saad, et hoiad tähelepanu ennast ümbritseval loodusel ja selle muutumisel?

Väga erinevaid asju – tarkusest ja heast tujust kuni aeg-ajalt kerge masenduseni. Tore on jälgida aastaaegade muutumist, see loob stabiilsuse ja kindluse tunde, et miski on siiski endine, jälle tuleb kevad ja pime aeg saab läbi. Looduse jälgimisest saan täiendust ja kinnitust ka erialastele teadmistele.

Looduslikke muutusi on alati kosutav jälgida. Hoopis teine lugu on suurema osa inimtekkeliste muutustega. Aga las see praegu jääb…

Paljud põhjendavad looduses mittekäimist ebamugavusega – kehv ilm, ebamugav, putukad, pori ja teised inimesed ajavad tuju ära. Kuidas sina nendega toime tuled?

Looduses käimine ei pea kindalasti olema masohhismi erivorm – alati on võimalus valida aastaaega (nt varakevadel pole sääski ja kärbseid), kellaaega, ilma, riietust ja jalanõusid. Meie laiuskraadi loodus ise reeglina inimesele ohtu ei kujuta, pigem võib looduses ette tulla ebameeldivad kokkupuuteid liigikaaslastega. 

Soovituseks inimpelglikele: tegin aastaid välitöid Põhja-Norra tundras, sh öiseid kontrollkäike, sellest on jäänud harjumus käia aedlinnas, kus ma elan, jalutamas õhtul hilja. Inimesi, kes on ju üldjuhul sõbralikud, ja ka haukuvaid koeri on vähem kui päevasel ajal või üldse mitte. 

Retkedel loodusesse on suureks abiks autoga-kooli-ja-koju põlvkonnas peaaegu unustatud jalanõu kummik. Kui veel kere ülemine pool kaitsta vihmakindla, kuid hingava riietusega, ei suuda ka vihm retke rikkuda ega palavikku põhjustada. 

Putukatest enam tasub peljata ämblikute sugulasi puuke, täpsemalt nende kantavaid haigusi. Puuke aitab varakult avastada hele riietus – imestasin omal ajal tudengina suvepraksis, miks härra professor valgete pükstega Vormsis kadakate vahel patseeris. Siis arvasin, et snoob, aga nüüd tean, et hoopis ennetas puuginakkust.

Anna üks hea nõu neile, kes märkavad taimi vaid lille- või köögiviljapoes, loomi vaid lemmikloomadena ja putukaid millenagi, mida tuleb tõrjuda.

Kas selliseid inimesi üldse on?!? 

Kui mesilased, sääsed ja kärbsed – kes on ju ka putukad – ja nende sugulased kõik ära tõrjuda, tuleb meil õige pea suu puhtaks pühkida ka õuntest ja teistest putuktolmlevate taimede viljadest. Sama lugu linnulauluga – meile võib sääsk või kärbes olla tüütu, aga väiksele värvulisele peamine nokapoolis.

Aga kui on selliseid inimesi,  kes märkavad taimi vaid poes, loomi vaid lemmikloomadena, siis soovitus – minge loodusesse, alustuseks kasvõi (natuke metsikumasse) aeda või parki või lähimasse metsatukka. Istuge maha või visake pikali (kui pinnas ja füüsis võimaldavad). Telefon hääletuks. Olge mõnda aega rahulikult ja vaadake. Mõne aja pärast elukad toibuvad teie ootamatust saabumisest, jätkavad oma igapäevasid tegemisi ja võib juhtuda, et tulevad ise uudistama teid kui uut objekti nende elukeskkonnas. Samas kohas tasub käia erineva ilmaga ja erinevatel aastaaegadel ja pilt muutub veelgi mitmekeseisemaks – elurikkamaks!

Ja kui seekord ka ükski elukas uudistama ei tule – olge niisama ja kasutage looduse pakutavat ökosüsteemi teenust nimega „lihtsalt nautimiseks“.