Doktoritöödest viis kaitsti inseneriteaduskonnas, kolm IT-teaduskonnas, kaks loodusteaduskonnas, kaks majandusteaduskonnas ja üks Eesti Mereakadeemias.

1. juunil kaitses majandusteaduskonna doktorant Kerli Onno oma doktoritööd teemal „Valitsemine muutlikes oludes: eksperimenteerimise ja andmevõimekuste kasutamine kohaneva valitsemise toetamiseks“.Kuigi andmevõimekused ja eksperimenteerimine võimaldavad avaliku sektori organisatsioonidel olla dünaamilisemad ja toetavad nende kohanemisvõimet, selgus Soome ja Eesti avalike teenistujatega tehtud intervjuude põhjal, et nende rakendamist ja arengut mõjutavad mitmed faktorid. 

9. juunil kaitses inseneriteaduskonnas oma doktoritööd Kristen Altof. Tema töö kandis pealkirja „Impulss-koroonalahenduse ja fotokatalüütilise oksüdatsiooni kombineeritud tehnoloogia arendamine õhu puhastamiseks“, mis keskendus hübriidse töötlussüsteemi arendamisele ja selle jõudluse hindamisele.

11. juunil kaitses Eesti Mereakadeemias doktoritööd Riina Otsason, kelle teema pälvis tähelepanu ka Eesti ning rahvusvahelises meedias. Tema doktoritöö „Kuni 5000 kogumahutavusega laevade dekarboniseerimisvõimaluste keskkonna- ja tehnilismajanduslik hindamine“ eesmärk oli hinnata kasvuhoonegaaside (KHG) heitmete vähendamise keskkonnamõju, majanduslikku teostatavust ning operatiivseid piiranguid lähimeresõidus, keskendudes pealkirjas viidatud kuni 5000 kogumahutavusega laevadele.

16. juunil kaitses inseneriteaduskonna doktorant Shangavi Subramanian tööd teemal „In-situ legeeritud Ti–Nb sulamite valmistamine selektiivse lasersulatamise abil ortopeedilisteks rakendusteks“, mis kinnitas, et uurimistöö käigus arendatud materjalid olid paremate mehaaniliste omadustega ja stabiilsemad, samuti parema bioloogilise vastusega, pakkudes võimaluse nn järgmise põlvkonna implantaatide kavandamiseks. 

18. juunil kaitses Mayank Kumar Yadav inseneriteaduskonnast doktoritööd teemal „Uue osaliselt biolaguneva komposiidi projekteerimine ja väljatöötamine hübriidtootmise teel“. Kui tavapärased metallimplantaadid, nagu Ti64, roostevaba teras ja Co-Cr sulamid, pakuvad suurepärast mehaanilist tugevust, aga on nn „mittelaguneva olemusega“, siis  biolagunevad metallid Mg, Zn ja Fe pakuvad kontrollitud resorptsiooni ja vähendavad pikaajalisi tüsistusi, kuid nende mehaanilised eripärad piiravad nende kasutamist koormust kandvates keskkondades. Yadav uuriskis oma töös, kuidas lahendada neid probleeme, uurides Ti64 ja Zn kui potentsiaalseid kandidaate nn järgmise põlvkonna osaliselt biolagunevate metallsüsteemide arendamiseks täiustatud tootmismeetodite abil.

19. juunil kaitsti kolm doktoritööd.

IT-teaduskonna doktorandi Janek Metsalliku uurimistööks oli „Koosvõime ja valitsemine riiklikus digitaaltervises: raamistikupõhine käsitlus integreerituse ja teadmuspõhisuse toetuseks“ – selleks uuris ta koosvõimet ja valitsemist riiklikus digitervises, kasutades Eesti riikliku elektroonilise terviseloo infrastruktuuri keskse empiirilise ankruna ning täiendades seda võrdlevate tähelepanekutega rahvusvahelistest digitervise algatustest. 

Samal päeval kaitses IT-teaduskonna doktorant Philipp Joram doktoritööd teemal „Sümmeetriatega andmetüübid homotoopilises tüübiteoorias“.

Ajalugu tegi ka IT-teaduskonda kuuluva IT-kolledži esimene doktorikraadi kaitsja Tiina Kasuk, kelle töö „Kaugosalusrobotite juurutamine õppeprotsessi“, mida tutvustati ka Eesti meedias.

Pärast jaanipäeva, 25. juunil kaitses inseneriteaduskonna doktorant Qidi Jiang oma doktoritööd, mis kandis pealkirja „Tugev universaalne raamistik ülikoolilinnakute jätkusuutlikkuse mõõtmiseks kliimaneutraalsuse suunas liikumisel (PICSOU)“. Autor tunnistas, et uurimistöö ajendiks oli kriitiline lõhe ülikoolilinnakute kui keerukate süsteemide toimimise reaalsuse ja olemasolevate hindamisvahendite piirangute vahel, millel sageli puuduvad empiiriliselt põhjendatud tulemusnäitajad, mis on otseselt seotud süsinikuheite vähendamise eesmärkidega.

29. juunil kaitses majandusteaduskonna doktorant Tommaso Aguzzi doktoritööd teemal „Mitteformaalne majandus ja innovatsioon: ettevõtluse kohanemine ja strateegiad postsovetlikus Kasahstanis ja Kõrgõzstanis“, mille tulemusel selgus, et nn poolformaalne tegutsemine on nimetatud piirkondades laialt levinud ning ka mitteametlik konkurents võib teatud piirini innovatsiooni isegi soodustada. Kokkuvõttes tõdeb autor, et postsovetlikus Kesk-Aasias on nn poolformaalsus turuelu lahutamatu osa ning selle seos innovatsiooniga on tingimuslik, mitmetasandiline ja kontekstitundlik.

30. juunil kaitsti kaks doktoritööd.

Loodusteaduskonna doktorant Kadi Jakobson kaitses doktoritööd teemal „Taimsete valgupulbrite füüsikalis-keemilised, tehnofunktsionaalsed ja sensoorsed omadused toidurakendustes ning nende tehnoloogiline modifitseerimine“, jõudes tulemuseni, et nii tooraine valik kui ka sihipärased töötlusstrateegiad võimaldavad parandada taimsete valkude tehnofunktsionaalseid ja sensoorseid omadusi. 

Inseneriteaduskonna doktorant Marc Dolcet Sadurni kaitses uurimistööd teemal „Sb1-xBixSeI süntees ja iseloomustamine optoelektroonilisteks rakendusteks“, mille eesmärk oli arendada ja optimeerida Sb1-xBixSeI (x = 0–1) sünteesimeetodeid ning uurida koostise, struktuuri ja defektide mõju optoelektroonilistele omadustele, et võimaldada nende sihipärast rakendamist päikeseelementides ja teistes optoelektroonilistes seadmetes.

Juulis kaitsti üks doktoritöö

16. juulil kaitses loodusteaduskonna doktorant Amirhossein Barzandeh doktoritööd teemal „Läänemere pinnahoovuste muutlikkuse analüüs masinõppe abil“, mille peamine eesmärk oli näidata, et Läänemere pinnahoovuste keerukat muutlikkust on võimalik kirjeldada ja prognoosida, kui ühendada füüsikalistel protsessidel põhinevate mudelite väljundid andmepõhiste masinõppemeetoditega. 

Vaata ka maikuus kaitstud doktoritöid.