Uurimistööde teemad ulatusid linnade digipöördest ja katsetavast poliitikakujundamisest mustade aukude ning tumeaineni. Samuti uuriti võimalusi haiguste diagnoosimiseks, seadmete täpsemaks asukohamääramiseks, konstruktsioonide kontrollimiseks ja päikeseelektrit tootvate fassaadide arendamiseks. Käsitleti ka fosforiidi kasutamise riske, taimsete toitude mikroobikooslusi ning digitaalidentiteedi privaatsust.

6. oktoobril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Francesco Tonnarelli doktoritööd „Andmed, tehnoloogia ja linnade digitaalse transformatsiooni kontekstuaalne kohandamine”, mis keskendus digitehnoloogia ja andmete kasutamisele globaalse lõuna ehk täpsemalt Aafrika linnade juhtimisel. Universaalsed targa linna mudelid ei arvesta aga küllaldaselt kohalike oludega, mistõttu võib linnaplaneerimist toetada ka ebatäiuslik andmestik, kui see sobib just konkreetse probleemi lahendamiseks. Lõppkokkuvõttes jõuab doktoritöö järeldusele, et tehnoloogiline elujõulisus globaalses lõunas tugineb eelkõige institutsionaalsele sobivusele ja pidevatele sotsiotehnilistele läbirääkimistele, mitte arvutuslikule keerukusele.

7. oktoobril kaitses majandusteaduskonna doktorant Nastassia Harbuzova doktoritööd „Katsetava poliitikakujundamise poliitilised mõjutegurid: strateegiliste, ideoloogiliste ja ajaliste motiivide roll”, mille eesmärk on vähendada lahknevust katsetava poliitikakujundamise teooria ja praktika vahel ning luua süstemaatilisem, sisemiselt sidusam ja empiiriliselt põhjendatud arusaam selles osalevatest ja seda mõjutavatest poliitilistest mõjuteguritest. Doktoritöö näitab autori sõnul, et erinevad poliitikakujundamise osapooled ei ole sugugi poliitiliselt neutraalsed, vaid strateegiliselt, ideoloogiliselt ja ajaliselt motiveeritud.

8. oktoobril kaitses loodusteaduskonna doktorant Francesca Loria doktoritööd teemal „Ekstratsellulaarsed vesiikulid: uudsed lähenemisviisid nende iseloomustamiseks, funktsionaalseks hindamiseks ja kliiniliseks rakendamiseks”, mis käsitles ekstratsellulaarsete vesiikulite (EV) heterogeensust ja sellega seotud ebakindlust mitmemõõtmelise väljakutsena, mille tulemusena töötati välja mitmeid metoodilisi lahendusi EV andmete hindamise, modifitseerimise, tõlgendamise ja rakendamise usaldusväärsuse ning translatsioonilise potentsiaali suurendamiseks.

9. oktoobril kaitsti neli doktoritööd.

Infotehnoloogia teaduskonna doktorandi Anum Umeri doktoritöös „Lõimitud tuvastamine ja lokaliseerimine peegeldusterikkas keskkonnas ümberkonfigureeritavate tarkade pindade abil” käsitletakse raadionavigatsiooni probleeme dünaamilises keskkonnas, kus eksisteerib ohtralt signaale peegeldavaid ja hajutavaid objekte. Kuna olemasolevatel lahendustel on paraku puudusi, pakub käesolev doktoritöö nende kõrvaldamiseks mitmeid uudseid lahendusi.  

Samal päeval kaitses inseneriteaduskonna doktorant Chengxiang Peng doktoritööd „Signaalitöötlusel põhinevad efektiivsed ultrahelimõõtmised”. Autor rõhutab, et oma doktoritööga panustab ta ultraheliuuringute valdkonda kolme efektiivsuse suurendamisele suunatud süstemaatilise uurimisega. Tema väljatöötatud metoodikad moodustavad tervikliku raamistiku ja säilitavad ühtlasi mõõtetulemuste usaldusväärsuse. Töö tulemused loovad eeldused edasiseks teadus- ja arendustegevuseks veelgi tõhusamate ultraheliuuringute meetodite väljatöötamisel.

Loodusteaduskonna doktorant Annika Rähni kaitses doktoritööd „Antikehaepitoopide kaardistamine diagnostika ja teraapia arenduseks järgmise põlvkonna faagikuvamise meetodiga”. Kuna on teada, et ristreaktiivsed immuunmälu komponendid aitavad kaitsta inimesi haigustekitajate eest, siis oma uurimistöös kasutas autor suure läbilaskvusega faagikuvamistehnoloogiat, et kirjeldada spetsiifilisi antikehaepitoopide mustreid personaliseeritud immuunteraapiat saanud vähipatsientides ning uurida heteroloogse immuunsuse rolli erinevates nakkus- ja kroonilistes haigustes. Ühtlasi oli töö eesmärk kirjeldada haigusspetsiifilisi antikehaepitoopide immuunreaktsioone, mis oleksid kasutatavad potentsiaalsete biomarkeritena.

Samal päeval kaitses loodusteaduskonna doktorant Juan Urrutia Pérez doktoritööd „Mustad augud ja tumeaine uute infrapuna ja gravitatsioonilainete vaatluste valguses”, mille eesmärk on kasutada gravitatsioonilaineid ja musti auke tumeaine täppisuuringuteks. Töö põhineb neljal omavahel seotud uurimissuunal: gravitatsioonilainete laineoptiline murdumine tumeaine struktuuridel; struktuuritekke analüütiline kirjeldus; ülimassiivsete mustade aukude kaksiksüsteemide populatsioon ja gravitatsioonilainete foon nanohertsi sagedusalas; tumeaine omaduste analüüs ülimassiivsete mustade aukude ja galaktikate tekke abil universumi esimese miljardi aasta jooksul.

12. oktoobril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Martin Talvik doktoritööd „Integreeritud päikesepaneelidega soojusisolatsiooni liitsüsteemi soojus- ja niiskustehniline toimivus”, mille eesmärk oli uurida ja lahendada soojus- ja niiskustehnilisi probleeme, mida tekitab veeaurutihedate päikesepaneelide paigaldamine SILS fassaadile ilma ventileeritava õhkvaheta. Autor tõdeb, et loodud prototüüpi kontrolliti katsete ja modelleerimisega ning see toimis kaheaastase vaatlusperioodi jooksul reaalsetes tingimustes usaldusväärselt.

19. oktoobril kaitses loodusteaduskonna doktorant Andrus Paat doktoritööd „ESG riskihindamise mudel fosforiidi ja sellega seotud ressursside kasutamiseks Eestis”, mille eesmärk oli hinnata, kas ESG riskihindamise mudel suudab tuvastada olulisi riske, mis on seotud fosforiidi ja sellega seotud ressursside potentsiaalse kasutamisega. Autor tõdes, et tema töö tulemused võivad aidata poliitikakujundajatel kavandada jätkusuutlikke ja tasakaalustatud raamistikke ning tegevusi, kus keskkonnariskid ja sotsiaalsed pinged on maandatud ning kasumlikkus tagatud.

22. oktoobril kaitses loodusteaduskonna doktorant Maret Andreson oma doktoritööd teemal „Mikroobikoosluste mitmekesisuse ja stabiilsuse uurimine fermenteeritud taimsetes toodetes”, kus antakse ülevaade sellest, kuidas mikroobsed konsortsiumid erinevates fermenteeritud süsteemides käituvad ning kui stabiilsed need kogukonnad muutuvates tingimustes on. Uuringud näitasid, et kombuchas on väga vastupidavad kultuurid ning väikesed muudatused avaldavad mikroobide koosseisule perekonna tasandil vähest mõju. Autori tähelepanekud rõhutavad looduslikult kujunenud konsortsiumide tugevust ning vajadust valida uute starterkultuuride loomiseks mikroorganisme, mis pärinevad sarnastest ökoloogilistest keskkondadest.

26. oktoobril kaitses infotehnoloogia teaduskonna doktorant Jelizaveta Vakarjuk doktoritööd „Privaatsust säilitavate tehnoloogiate kasutamine digitaalidentiteedis”. Autor rõhutas, et uurimistöö peamine motivatsioon tulenes olemasolevate digitaalidentiteedi halduslahenduste piirangutest. Nimelt eeldavad paljud neist, et atribuudid on salvestatud lokaalselt kasutaja seadmetes, nõudes kasutajatelt krüptograafiliste võtmete ja mandaatide haldamist, tekitades nii täiendavaid turvariske. Kokkuvõttes esitab autor metoodilise ja tehnilise raamistiku privaatsust säilitavate digitaalidentiteedi haldussüsteemide arendamiseks. Saadud tulemused toetavad ka Eesti ja Euroopa Liidu põhimõtteid selles valdkonnas ning võimaldavad nüüdisaegsete krüptograafiliste lahenduste integreerimist regulatiivsetesse raamistikesse.

Kõigi doktoritöödega saab tutvuda TalTechi digikogus.

Tutvu ka TalTechis septembris kaitstud doktoritöödega.