Doktoritööde teemad ulatusid Eesti internetihääletuse turvalisusest, elektrivõrkude paindlikkusest ja päikesepatareidest kuni külmutatud toitude, linnade loodusliku mitmekesisuse ja Eesti kartuli haigusteni.

1. septembril kaitses IT-teaduskonna nooremteadur Tarvo Treier doktoritööd „Usaldus läbi testimise: ohutuskriitiline auditeeritavus ja sundimiskindluse piirid Eesti internetihääletussüsteemis“, mis käsitleb Eesti IVXV süsteemis konkreetset auditeeritavuse lünka serveripoolses töötlemise etapis, kus valijaga seotud allkirjastatud konteinerid, mis sisaldavad krüpteeritud sedeleid, filtreeritakse kordushääletuse ja paberhääle ülimuslikkuse reeglite järgi ning seejärel anonümiseeritakse enne häälte lugemist. Doktoritöö annab auditeeritavusele suunatud raamistiku, milles töötlemisetapi terviklust piiravad selgelt kontrollitavad artefaktiseosed, auditi tööriistaahelaid valideeritakse süsteemse veamudeli, sihilikult vigadega rikastatud testandmestike ning selgesõnaliste oraaklite abil ning kordushääletuse saladust tõlgendatakse kompositsiooniliselt, samas väliseid metaandmevooge arvestades. 

Samal päeval kaitses Marko Šakarašvili loodusteaduskonnas oma doktoritööd teemal „Kiraalsed supramolekulaarsed süsteemid metalloporfüriinide ja hemikukurbituriilidega: molekulaarsest tuvastamisest sensoriteni“. Autor sõnul loovad saadud tulemused aluse kiraalsete supramolekulaarsete materjalide ratsionaalseks disainiks ja näitavad teed, kuidas enantioselektiivseid sensoreid saab rakendada lenduvate kiraalsete analüütide äratundmiseks.

3. septembril inseneriteaduskonnas doktoritööd „Kodumajapidamiste nõudluspoolse paindlikkuse agregeerimine ja koordineerimine tasakaalustamisturgudel ning aktiivsetes jaotusvõrkudes“ kaitsnud Arqum Shahid uuris, kuidas kodumajapidamistes peituvat elektritarbimise paindlikkust saab koondada ja juhtida nii elektrisüsteemi tasakaalustamise kui ka jaotusvõrgu pinge reguleerimise eesmärgil. Uurimistöö käigus on töötatud välja integreeritud raamistik, mis võimaldab kodumajapidamiste paindlikkust hinnata, prognoosida, koondada, vormistada turureeglitele vastavateks reservipakkumisteks ning seda ka reaalajas juhtida. 

4. septembril kaitses Mykhailo Koltsov inseneriteaduskonnast doktoritööd teemal „Bi₂S₃-põhiste materjalide väljatöötamine lähidistants-sublimatsiooni meetodil kasutamiseks õhukesekilelistes päikesepatareides“, mille eesmärk on uurida ja arendada Bi2S3 ning erinevate [Sb]:[Bi] suhetega (SbxBi1-x)2S3 ühendite õhukeste kilede sadestamist CSS-meetodil ning anda terviklik ülevaade sellest, kuidas sadestustingimused mõjutavad kilede morfoloogilisi, struktuurseid ja optoelektroonilisi omadusi ning milline on nende materjalide rakendatavus päikesepatareides.

7. septembril kaitses loodusteaduskonnas doktorikraadi Õnnela Luhila, kelle uurimistöö kandis pealkirja „Pseudomonas fluorescens AQP671 jääga seonduvad valgud: puhastamine, iseloomustamine ja kasutamine toidus“.  Töö näitas, et eelnimetatud funktsionaalsete jääga seonduvate valkude allikal on suur rakenduspotentsiaal külmutatud toiduainete tehnoloogias. Autori hinnangul aitab doktoritöö kaasa bakteriaalsete IBP-de paremaks mõistmiseks ning rõhutab nende olulisust looduslike krüoprotektantidena. 

8. septembril kaitses inseneriteaduskonnas oma doktoritööd pealkirjaga „Kõrgepinge-võimsuslüliti täiustatud seisundiseire masinõppe abil“ Sajjad Asefi. Autor tõdeb, et tänapäevaste elektrisüsteemide kiire areng, mida veab taastuvate energiaallikate integreerimine ja kriitilise taristu vananemine, nõuab varahaldusstrateegiates põhimõttelist muutust. Kui kõrgepinge-elektrivõrkude peamiseks kaitse- ja lülitusseadmeks on võimsuslülitid, siis nende seadmete töökindluse panevad üha enam proovile muutuvad talitlustingimused ja traditsiooniliste ajapõhiste hooldusstrateegiate piirangud. Oma doktoritöös lahendabki Asefi neid väljakutseid, arendades välja töökindla ja kulutõhusa mõõtelahenduse ning rakendades andmepõhist raamistikku kõrgepinge-võimsuslülitite reaalajapõhiseks seisundiseireks ja defektide klassifitseerimiseks.

11. septembril kaitses majandusteaduskonna nooremteadur Hla Thel Phyu doktoritööd teemal „Läbipaistvus ja aruandekohustus avaliku-erasektori partnerluses“, mis nagu pealkiri vihjab, uuris läbipaistvust ning vastutust avaliku ja erasektori partnerlustes.

Samal päeval kaitses Nele Konrad loodusteaduskonnas oma doktoritööd „Supramolekulaarsed kompleksid ja kiraalsuse tuvastamine tsinkporfüriin-retseptoritega: molekulaarsetest kompleksidest hübriidsete kiraalsete materjalideni“. Autor tõdeb, et paljud igapäevaelus olulisel kohal ja suures skaalas toodetavad kemikaalid on kiraalsed, mistõttu on tarvis meetodeid nende keskkonnas detekteerimiseks. Käesolev töö demonstreeribki tsinkporfüriinide potsentsiaalset kasutust sensormolekulidena läbi erinevate võõrustaja-külaline interaktsioonide.

23. septembril kaitses loodusteaduskonna nooremteadur Piret van der Sman doktoritööd teemal: „Kartulit nakatavate viiruste ja nende erinevate tüvede esinemine ning iseloomustamine Eestis“. Täpsemalt oli töö eesmärk välja selgitada, millised kartuliviirused esinevad Eesti seemnekartulis, parendada viiruste tuvastamise ja identifitseerimise meetodeid, iseloomustada viiruste, eriti kartuliviirus Y (PVY), tüvesid, hinnata kartulisortide vastuvõtlikkust mainitud viirusele ning tuvastada teisi PVY levikut mõjutavaid tegureid ja käsitleda laiemaid taimeviirustega seotud riske sektorile.

29. septembril kaitses loodusteaduskonna nooremteadur Jevgenija Tamm doktoritööd teemal „Orgaaniliste ainete kristallstruktuuride analüüs: väikestest molekulidest supramolekulaarsete kompleksideni“. Tema töö põhineb seitsmel publikatsioonil, mis hõlmavad enantioselektiivset sünteesi, koordinatsiooni- ja farmaatsiakeemiat, polümorfismi ja tahkisedünaamikat ning supramolekulaarseid peremees-külaline- ja raamstruktuure. 

Samal päeval toimus ka inseneriteaduskonna noore teadlase Laura Mrosla doktoritöö kaitsmine. Uurimistöö „Bioloogilise mitmekesisuse struktuurne integreerimine ja dünaamiline modelleerimine linnade digitaalsetes kaksikutes“ eesmärk on edendada linnade loodusliku mitmekesisuse struktuurilist integreerimist ja semantilist ning dünaamilist modelleerimist UDT-des, keskendudes peamiselt taimestikule ja vähemal määral loomastikule. 

Vaata ka TalTechis augustis kaitstud doktoritöid. 

Kõigi doktoritöödega saab tutvuda TalTechi digikogus.