Doktoritöö teemad ulatusid õigusdisainist, juhtrobotite aktsepteerimisest ning ettevõtete otsustest ebakindlal ajal roheliste lahustite ja 6G võrkudeni. 

10. augustil kaitses Nandish Mudegowdru Nagappa loodusteaduskonnas oma doktoritööd teemal „Tekkivate roheliste lahustite, bioaktiivsete heterotsüklite ja hübriidnanomaterjalide biolagunevuse hindamine“. Oma töös keskendus Nagappa kolme keemiliselt erineva ainerühma aeroobse biolagunemise uurimisele, mida värske doktor hindas OECD 301D modifitseeritud suletud pudeli testi ning kõrge lahutusvõimega hapnikutarbimise mõõtmiste abil.

21. augustil kaitses IT-kolledžis oma uurimistööd teemal „Juhtrobotite aktsepteerimine organisatsioonides: kasutajate enesetõhusus, roboti mitteverbaalne käitumine ja integratsioon organisatsiooni töövoogu“ Kristel Marmor. Üks olulistest järeldustest on, et juhtrobotite omaksvõttu ei saa seletada üksnes nende tehnilise toimivusega. Marmori sõnul organisatsiooni tööprotsessidesse lõimida juhtroboteid edukamalt siis, kui kasutajad tunnevad end suhtluses enesekindlalt, kui roboti käitumine on sotsiaalselt mõistetav ja ülesande täitmise seisukohalt selgelt tõlgendatav. Vaja on ka selgeid tugistruktuure, koolitusi ja töökorralduslikku valmisolekut, samuti peavad organisatsioonis rollid paigas olema. Autor rõhutab, et kasutajate enesetõhusus ei ole sugugi püsiv isikuomadus, vaid situatsioonist ja interaktsioonist kujunev seisund, mis tugevneb toetavates tingimustes ning võib nõrgeneda sotsiaalselt nähtavamates avalikes olukordades.

25. augustil kaitses majandusteaduskonna doktorant Kaido Kepp oma doktoritööd teemal  „Ettevõtete otsused ebakindluse tingimustes ja inerts tarbijate valikutes“, mis koosneb kolmest empiirilisest esseest. Kui esimene neist uurib Euroopa töötleva tööstuse ettevõtete investeeringuid ja tulemuslikkust läbi majandustsüklite, siis II ja III keskenduvad tarbija tähelepanule, valikutele ja kindlustusandja vahetamisele Eesti autokindlustusturul.  Autori sõnul näitavad kõik need kolm artiklit, et nii ettevõtete kui ka tarbijate puhul on peamine tõrge seotud juba olemasoleva teabe põhjal tegutsemise kõrge kuluga, mitte paremate alternatiivide puudumisega.

26. augustil kaitsti TalTechis kolm doktoritööd. 

Aamir Latif IT-teaduskonnast kaitses oma doktoritööd teemal „Raadioressursside mitme eesmärgiga optimeerimine massilise ühenduvuse saavutamiseks 6G-võrkudes“.  Uurimistöös tõdetakse, et 6G võrkudele seatud eesmärgid, milleks on samaaegselt ühenduvuse maksimeerimine ja energiatarbimise minimeerimine, on paraku põhimõtteliselt vastuolulised. Nii on autor seadnud keskseks uurimisprobleemiks, kuidas optimeerida energiatõhusust ja massilist ühenduvust 6G raadioressursside haldamisel realistlikes tingimustes, kus probleeme on tegelikult veelgi enam. Nimetatud probleemide lahendamiseks arendab väitekiri välja kolmekihilise raamistiku, mis on avaldatud kuues eelretsenseeritud publikatsioonis.

Loodusteaduskonna doktorandi Elina Suut-Tuule doktoritöö kandis pealkirja „Biotiini sisaldavate hemikukurbituriilide mehhanokeemiline süntees“ ning selle tulemuste ja arutelu osa põhineb kolmel artiklil. Uurimistöö näitab, et mehaanilise energia ja keemiliste parameetrite täpse kontrolli sünergia võimaldab keerukate biotinüleeritud makrotsüklite sünteesi, pakkudes jätkusuutlikku lähenemist makrotsükliliste võõrustaja molekulide selektiivseks valmistamiseks.

Majandusteaduskonna doktorandi Ebru Metini doktoritöö „Keerukusest selguseni: õigusdisain ettevõtte jätkusuutlikkuse juhtimises“ hõlmab nelja publikatsiooni, mis vastavad töö kesksele uurimisküsimusele kumulatiivselt. Põhijäreldus on autori sõnul üsna  terav, sest selgub, et osaluslik mudel, mis on sisuka kaasamise normatiivne mõõdupuu rahvusvahelistes standardites,  puudub praktikas täielikult. See kinnitab, et lõhe, mida õigusdisain püüab ületada, ei ole sugugi teoreetiline, vaid struktuurne ja jälgitav. Uurimistöö pakub olukorra muutmiseks ühtlasi mitmeid olulisi praktilisi lahendusi, sh organisatsioonidele ja poliitikakujundajatele. Autor tõdeb kokkuvõttes, et keerukus ei ole paratamatus ning õigusdisain on just see tegevuskiht regulatiivse kohustuse ja tegeliku osalemise vahel, mis on ettevõtete jätkusuutlikkuse juhtimises seni puudunud.

Tutvu ka juunis-juulis kaitstud doktoritöödega.