„Mulle meeldib töötada valdkonnas, mis areneb väga kiiresti. Kuigi minu igapäevatöö on seotud finantsjuhtimisega, näen lähedalt, kuidas arendatakse lahendusi, mis aitavad organisatsioonidel valmistuda nii küberohtudeks kui ka üha enam AI-lahenduste kasutuselevõtuga seotud väljakutseteks. See teeb töö huvitavaks,“ tutvustab ta oma tööd. 

Tema magistritöö kannab pealkirja “Krüptovaraturu reaktsioonid keskpanga digirahaga seotud teadetele”. “Mulle väga meeldib maailma avastada võimalikult mitmekülgselt. Uued riigid, erinevad toidud, muusika ja spordialad – mul on raske jätta proovimata midagi, mis vähegi tundub huvitav. Ilmselt just see viis mind aastaid tagasi ka krüptomaailmani, ammu enne seda, kui sellest sai igapäevane teema,” räägib ta magistritöö teema kujunemisest. 

Aastatega huvi ei kadunud, vaid kasvas. “Krüptoturud seovad minu jaoks mitmeid valdkondi, mis mind paeluvad, eelkõige tehnoloogia, finantsid ja inimpsühholoogia. Just inimpsühholoogiat on neil turgudel eriti huvitav jälgida, sest üks pressiteade või poliitiline avaldus võib hindu koheselt ja sageli väga järsult mõjutada. Kui riigid hakkasid üha enam rääkima oma digitaalvaluutade loomisest, tekkis mul küsimus, kas ka sellised teadaanded mõjutavad turge. Kui mõjutavad, siis millal, kui palju ja mis põhjustel? Just neist küsimustest kasvas loomulikul teel välja ka minu magistritöö teema.”

Keskpanga digitaalvaluuta ja krüptoturg 

Magistritöös uurisin, kuidas krüptovarade turud reageerivad Central Bank Digital Currency (CBDC) ehk keskpanga digitaalvaluutaga seotud teadaannetele. Kui mõni riik teatab, et alustab digitaalvaluuta uurimist, käivitab pilootprojekti või võtab selle kasutusele, kas see jätab jälje krüptovarade hindadesse?

Analüüsisin kümneid selliseid teadaandeid erinevatest riikidest üle maailma, hõlmates kogu CBDC elutsüklit alates esimestest avalikest uurimistöödest kuni tegeliku kasutuselevõtuni. Eraldi vaatasin tavapäraseid krüptovarasid, nagu Bitcoin ja Ethereum, ning nn stablecoine, mille väärtus on seotud traditsiooniliste valuutadega, näiteks USA dollariga. Metoodikana kasutasin finantsökonoomikas laialt levinud sündmusuuringut, mis võimaldab eristada, milline osa hinnaliikumisest on seotud konkreetse teadaandega ja milline peegeldab lihtsalt turu tavapärast kõikumist.

Millises CBDC arenguetapis on reaktsioon kõige tugevam?

Tulemused olid mitmes mõttes üllatavad. Esiteks näivad CBDC-ga seotud teadaanded mõjutavat krüptovarade hindu negatiivses suunas. Turud tõlgendavad riiklike digitaalvaluutade arengut pigem ohuna kui positiivse signaalina. See on mõistetav, sest kui riik loob oma digitaalse alternatiivi, tekib küsimus, kas vajadus erasektori krüptovarade järele võib tulevikus väheneda.

Kõige huvitavam leid puudutas aga seda, millised teadaanded turge tegelikult liigutavad. Selgus, et kõik CBDC arenguetapid ei ole võrdsed, vaid reaktsioon järgib omamoodi U-kujulist mustrit. Väga tugev reaktsioon kaasnes esimese avaliku teadaandega, kui riik andis teada CBDC uurimise alustamisest. Seejärel vaibus turgude reaktsioon vahepealsetes etappides, nagu arendustöö ja pilootprojektid, peaaegu täielikult. Tegeliku kasutuselevõtuga tuli aga tugev reaktsioon tagasi. Üks võimalik seletus on see, et esimene teadaanne annab turgudele ootamatu signaali riigi kavatsustest, vahepealsed arengud on selleks ajaks juba hinnastatud ning kasutuselevõtt kinnitab lõplikult, et CBDC on reaalsus ja konkurents erasektori krüptovaradele muutub käega katsutavaks.

Lisaks leidsin, et suurim hinnaliikumine ei toimunud teadaande päeval ega pärast seda, vaid juba kaks kuni kolm päeva enne ametlikku avaldamist. See võib viidata sellele, et informatsioon jõuab turgudele enne ametlikke kanaleid. Krüptoturgudel, kus regulatsioon on piiratum ja infoliikumine väga kiire, ei ole see ehk üllatav, kuid seda statistiliselt tõendada oli siiski tähelepanuväärne.

Kas riigi arengutase mõjutab turu reaktsiooni? 

Tööst joonistus välja ka geograafiline erinevus. Arenguriikide teadaanded tekitasid märksa tugevama reaktsiooni kui arenenud riikide omad. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et arenguriikides on krüptovaradel sageli suurem praktiline tähtsus. Mõnes piirkonnas on need ühed vähestest ligipääsetavatest finantsinstrumentidest ning alternatiiv ebastabiilsetele kohalikele valuutadele. Seetõttu võivad turud tõlgendada arenguriikide CBDC-sid suurema reaalse konkurentsina.

Huvitaval kombel stablecoinide puhul statistiliselt olulist reaktsiooni ei ilmnenud. See oli minu jaoks mõnevõrra üllatav, sest eeldasin, et CBDC areng võiks nende rolli otsesemalt mõjutada. Vähemalt lühiajaliselt seda aga näha ei olnud.

Samuti ei ole CBDC arutelu kuhugi kadunud. Täna on üle saja riigi mõnes CBDC arendusetapis. Euroopa Keskpank liigub digitaalse euro suunas, Hiina on oma digitaaljuaniga juba aastaid katseprojekte läbi viinud ning mitu riiki on oma lahendused juba kasutusele võtnud. Samal ajal on Ameerika Ühendriikides teema poliitiliselt tugevalt polariseerunud. Ühed näevad CBDC-s võimalust, teised tunnevad muret selle mõju pärast finantsprivaatsusele ja kommertspankade rollile.

See tähendab, et uusi teadaandeid tuleb jätkuvalt ning krüptoturud peavad nendega arvestama. Minu töö tulemused viitavad sellele, et need signaalid ei pruugi olla turgude jaoks neutraalsed. Isegi varased teadaanded uurimise alustamisest näivad hindu mõõdetavalt mõjutavat.

Mida sellest õppida?

Investoritele viitavad tulemused sellele, et tasub tähelepanelikult jälgida keskpankade kommunikatsiooni ja CBDC arengut. Reaktsioon hindades näib sageli algavat juba enne ametlikke teadaandeid, mistõttu võivad varased signaalid olla olulised.

Poliitikakujundajatele näitavad tulemused, et CBDC-ga seotud teadaanded ei pruugi olla turgude jaoks neutraalsed. Isegi esimene pressiteade uurimise alustamisest võib krüptoturul märgatava reaktsiooni esile kutsuda ning seda tasub kommunikatsioonistrateegia kavandamisel arvestada.

Neile, kes otsivad magistritöö teemat, pakub digitaalvaluutade ja krüptoturgude kokkupuutepunkt jätkuvalt rohkelt võimalusi. Valdkond areneb kiiresti ning vastamata küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid. Kui mõni valdkond sind juba loomulikult huvitab, tasub sellele akadeemiliselt läheneda.

Minu jaoks oli see uurimistöö omamoodi ringi täissaamine. Alustasin krüptomaailmaga uudishimuliku avastajana, kes tahtis lihtsalt uut ja põnevat valdkonda tundma õppida, ning tol hetkel ei osanud ma arvata, et see sama uudishimu viib mind aastaid hiljem magistritöö kaitsmiseni.

Tutvu ärirahanduse ja majandusarvestuse õppekavaga