Mansmann sõnas, et tal on huvitav näha vesinikutehnoloogiate arenemist üle maailma ja sedagi, millised need lahendused on. Euroopa Liit on püstitanud eesmärgi kasutada vesinikku olulise taastuvenergia allikana, mistap Saksamaa on vesinikust väga huvitatud. Ta märkis, et ainult elektri jõul töötavatest asjadest ei piisa. „Meil on vaja vesinikku,“ märkis volinik. „Ma usun, et vesinikul on väga suur roll paljudes eri kohtades.“

Niidu märkis, et vesinik võiks anda 20-30 protsenti meie koguenergiast. Vahel tekib energia tootmisel ülejääke ning siis on kaks võimalust – toota mõnda muud energialiiki või lihtsalt tootmine peatada. Ning taastuvenergia tootjatele on olukord, kus kolm kuud aastas tulu ei tule, keeruline. Üks võimalus selleks on ettevõtete vaheline koostöö, kus üks näiteks püstitab tuulikud ja teine elektrolüüserid.

Mõlemad võimalused on Saksamaal ka kasutuses. Mõned tuulepargid suviti ei töötagi, kuna energiale pole mõistliku hinnaga ostjat. Energiaettevõtted vaatavad elektrolüüserite suunas, et toodangut kaotsi ei läheks. Siiski suuda Saksamaa tulevikus toota vaid 30-50 protsenti vajaminevast vesinikust. Ülejäänud tuleb sisse tuua. Niidu sõnul ongi üks võimalus üle jäävat vesinikku Kesk-Euroopasse müüa.

Tallinna Tehnikaülikoolis on mitmeid selliseid projekte juba käimas. Näiteks TalTechi vanemteadur Alla Šogenova huvitub vesiniku ladustamisest maa alla. Niidu kinnitas, et tema teadmisel seda Balti riikides teha praegu ei saa.

Üks võimalus, mida Niidu uurib, on pürolüüsis tekkiva gaasi muundamine vesinikuks. See peaks põhimõtteliselt võimalik olema. Koostöö selles vallas käib Eesti Energiaga, kus tööstusdoktorant Dmitri Tsõvarev uurib, kuidas põlevkivi ja plasti pürolüüsides toota vedelkütust. Protsessi käigus tekib gaas, mida saab kasutada vesiniku tootmisel.

TalTechi tudengite huvi vesiniku vastu on samuti märkimisväärne. Seda näitab tõsiasi, et nad tulid iseseisvalt kokku ja lõid Vesinikuorganisatsiooni. „Ma olen selle üle väga rõõmus,“ sõnas Niidu. Organisatsioon huvitub muu hulgas ka vesinikuautost. Professor nentis, et käis mõned nädalad tagasi vesinikuauto esitlusel. Akuga variant töötas hästi, ent sisepõlemismootoriga autoga töötas testide ajal. Esitlusel aga ei käivitunud. „Tehnoloogia on teel, aga mitte päris kohal,“ ütles Niidu.

Saksamaa rohevesiniku innovatsioonivolinik Till Mansmann märkis, et vesiniku peale saab üle viia ka sisepõlemismootoriga autosid, kuna 85 protsenti mootorist on sama. Tahet muutuse jaoks napib. „Inimesed ei taha sisepõlemismootoreid,“ ütles ta. „Aga mootor ei ole probleem. Kütus on.“

Energeetika tulevik on innovatsioonivoliniku sõnul keeruline, kuna keegi ei tea täpselt, mis saama hakkab. Seetõttu on vaja rajada tingimused selleks, et uuendused ei jääks mõttetute takistustega. Poliitikutel on küsimus, kuhu paigutada raha ja kuidas kohendada seadusandlust. Selle muutuse jaoks on vaja ka tuhandeid haritud inimesi. „See ei toimu, kui meil pole inimesi, kes asju välja mõtleks ja kokku paneks,“ sõnas Mansmann.

Seejuures on Saksamaa on inseneeria poolest tuntud ­– neil on näiteks BMW ja Mercedes-Benz. Ent järjest enam sõltub majandus üsna pisikestest ettevõtetest, mis on oma valdkonna tipus. Tihti on see valdkond väga spetsialiseeritud. „Ja Saksamaa majandus sõltub neist palju rohkem kui suurettevõtetest,“ sõnas Mansmann. Paljud nendest ettevõtetest töötavad suuremate ettevõtete heaks.

Nõnda on Saksamaa rahandusminister Christian Lintner on tulnud välja mõttega pakkuda sisse tulnud inimestele maksusoodustusi. See tekitaks paksu verd kohalike seas, sest nemadki on ju insenerid.

Tööjõu puudus mõjutab ka Eestit. Üks põhjus on negatiivne loomulik iive, ent teine on ka see, et noored ei vali oma tulevikuks inseneeriat. Ja kui valivadki, siis ettevõtted palkavad juba teise kursuse noore, mistõttu väljalangevus on kõrge.

Teadusprorektor Tiit Lukk näeb ka, et ettevõtted tahavad Eestisse investeerida. Nende plaan on teha vesinikku energiast, mida ei salvestata ega kasutata koheselt. Need ettevõtted ei ole väga suured. „Stargate on vist ainus, kes midagi suuremal skaalal teeb,“ sõnas Lukk.

Aga ehk võimaluste arenedes tekivad ka suuremad firmad.