Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit

Täna allkirjastati Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliidu (TTÜ TAL) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vahel töötasu kokkulepe, mis sätestab uued palga alammäärad alates 01.01.2025.

Dokument on alla laetav siit: Töötasu Kokkulepe Lisa 2

Protsentuaalne tõus tänu Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliidul läbirääkimistele on järgmine:

Õige aeg ja koht esitada küsimusi, mis puudutavad ülikooli rahastamist ja õppetoetusi!!

Küsimusi võib esitada ise saalist, või saata TAli meilile (amtiliit@taltech.ee), viimased esitame kirjalikult moderaatorile ja neid siis ignoreerida oleks Trialoogi esinejatel keeruline.
 

Oleme Aktiivsed

Kõrgharidus vajab senisest suuremaid lisainvesteeringuid

Uue akadeemilise aasta alguses on asjakohane mõelda kõrgharidusest. Pärast 2010ndate  kahanemisetrajektoori on sektor rohkem stabiliseerunud. Möödas on kõige raskemad kasinuseaastad. Akadeemiliste töötajate ja teadlaste suurem häälekus on saavutanud mõningaid positiivseid tulemusi. Akadeemiliste ametiühingute hinnangul vajab aga kõrgharidus uut kasvuperioodi. Kasv seisneks akadeemilise vabaduse jaoks tingimuste loomises nii akadeemilistele töötajatele kui tudengitele. Sektori väiksus tähendab et akadeemiliste ametiühingute visioon on teostatav. Riigi jaoks on küsimus valikutes. Senisest hoopis rohkem tuleb hakata maksustama pankade suurkasumeid.

Akadeemiline vabadus kujutab endast ülikoolide pikaaegset traditsiooni, millele pani aluse Wilhelm von Humboldt. Akadeemiline vabadus näeb ette vabaduse nii õpetamistegevuses kui ka uurimistöös. Samuti on akadeemiline vabadus osa tudengiks olemise vabadusest õpingutes (Lernfreiheit). Akadeemilise vabaduse olemasolu tagab ülikoolide tegevuse viljakuse. Akadeemiline vabadus näeb ülikooli ette vaimse institutsioonina. Kaasaja ülikoolides on akadeemiline vabadus vägagi aktuaalne oma ohustatud seisu tõttu. Ülikoolide uurimistegevus on rohkem seotud kindlate agendadega. Akadeemilised töökohad on võrreldes varasemga lühiajalisemad. Kõrghariduses annab tihti tooni kraadi omandamine võrreldes intellektuaalse avastamisega. Samuti on ülikoolide õppekavad kasinuse tõttu kokkukahanenud. Õppekavades pole nii enam ruumi akadeemilise vabaduse jaoks.

Akadeemilisest vabadusest sünnib kasu nii teadusele kui kõrgharidusele. Akadeemilise vabaduse tagamine on kõrghariduspoliitika keskne ülesanne. Akadeemiline vabadus õppimises ja õpetamises on vähem tuntud idee võrreldes akadeemilise vabadusega teadustegevuses. Ülikoolid kujundavad tulevikku kõrghariduse läbi. Kvaliteetsem õpetamine saavutab rohkem ja on inspireerivam. Tudengite jaoks on akadeemiline vabadus võimestav protsess. Eelkõige on võimestav uute teadmiste omandamine ja võimalus pühenduda õpingutele. Tudengite akadeemilise vabaduse juures loeb ka eneseväljendus, kuid eneseväljendust akadeemilises keskkonnas peaks iseloomustama tõenduspõhisus. Tudengiks olemine on omaette identiteet.

Õppekavadel on omaette tähtsus kõrghariduse tulevikust mõtlemisel. Õppekava on (kõrg)hariduse raamdokument. Õppekavad peaks sisaldama dialektilist mõõdet ehk valmistama tudengid ette ühiskonnas ja kultuuris osalemiseks kuid ka samal ajal neid muutma. Õppekavad peaks nüüdisajal endas hõlmama uusi väärtusraamistikke nagu näiteks ökoloogia. Jätkuvalt on aktuaalne ka humanism ehk tudengite eneseloome ja individuaalsus kõrghariduses. Teisisõnu peaksid õppekavad olema mitmetahulisemad kui prevaleeriv oskuste paradigma. Võimaluste loomine kõrghariduses koos akadeemilise vabaduse uue väärtustamisega peaks aset leidma läbi avardatud õppekavade.

Akadeemiliste ametiühingute hinnangul pole mõni aasta tagasi kõrgharidusele lubatud lisainvesteeringud piisavad. Täpsemalt öeldes otsustas valitsus 2022. aasta sügisel suurendada kõrghariduse rahastamist 15 protsenti aastas neljal aastal ehk 2023-2026. Arvesse tuleb võtta et aastatel 2010-2019 langes kõrghariduse rahastamine drastiliselt.^[1] Nendesse aastatesse jäänud kahanemisperioodi mõjud on endiselt tuntavad. Kõrgharidus saab riigilt oodata enamat. 15% neljal aastal peaks olema alles muutuste algus.

Jõuame pankade sisuliselt maksustamata suurkasumite probleemi juurde. Möödunud aastal teenisid pangad 940 miljonit eurot kasumit! Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus pankade kasum 444 miljoni euroni.^[2] Tegemist on üüratute summadega, mis välispangad riigist välja viivad. Jääb selgusetuks kui palju üldse pangad on pidanud kasumitelt makse maksma. Suurkasumite isegi mõõduka maksustamisega laekuks riigile ressursse nii kõrghariduse kui ka teiste valdkondade jaoks. Samal ajal on näiteks Leedus kehtestatud pankadele solidaarsusmaks, mis peaks aastas sisse tooma ligikaudu 200 miljonit eurot.^[3] Kui palju õiglasem on Leedu võrreldes Eestiga! Iseenesest eksisteerib pankade maksustamata kasumite probleem Eestis juba pikka aega. Kui palju on riigile jäänud saamata maksutulusid. Samas on avalikus diskussioonis on teema samahästi kui olematu ja meedia poolt mahavaikutud.

Eesti on üks väheseid riike mis ei maksusta juhuslikke kasumeid (windfall profits). Pankade rekordkasumeid seletab intressimäärade tõus. Kasumeid teenitakse aga eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest. On keeruline mitte mõelda et Rootsi pangad nöörivad eestlaseid ja viivad kasumid riigist välja. Pankade kasumid põhinevad eestlaste tööl ja tarbimisel. Samal ajal maksustab riik töötajaid ja väikeettevõtteid. Maksukoormat kannavad nõrgemad, tugevamad on priviligeeritud. Akadeemiliste ametiühingute hinnangul peavad maksusüsteemis toimuma muutused. Riik peab hakkama suurkasumeid maksustama investeeringute jaoks erinevates valdkondades, sh kõrghariduses. Riigil on sissetulekute suurendamise võimalused olemas ja neid tuleb kasutada.

Aita kaasa logo valimisel: HÄÄLETUSLINK (ainult liikmetele)

Dear Colleagues,

The European Commission opened a public consultation to evaluate the achievements of the European Union’s Strategic Framework, the so-called European Education Area.

The Consultation is available in all EU national languages until 27 June here: link

In order to access the questionnaire, you need to register to the website.

Who can fill in the questionnaire?

Teachers, students, school heads, trade unions, and any other education stakeholders can fill it in.

We kindly ask you to indicate that you fill in the questionnaire on behalf of a “trade union”.

You may also disseminate the information among your members.

The questionnaire can be filled in by EU and non-EU nationals. Since the EU’s education and training policy has a great impact on EU candidate and neighbourhood countries, especially due to different EU funds and the work of the European Training Foundation, we would like to motivate member organisations in the non-EU countries to also express their views on this topic.

How to fill in the questionnaire?

The Consultation is available in all EU national languages until 27 June here: link

In order to access the questionnaire, you need to register to the website.

Please see below the objectives of the European Education Area, and check your countries’ achievements (if it is an EU country) towards these targets here: https://op.europa.eu/webpub/eac/education-and-training-monitor-2023/en/index.html

See here ETUCE’s analysis: https://www.csee-etuce.org/en/news/education-policy/5362-education-and-training-monitor-2023-sheds-light-on-teacher-shortage-crisis

In your answers reflect to your national perspective.

At the same time, you can also express your views in general on this EU policy. As a guidance please find the ETUCE’s reply to the questionnaire here which you can also use. Please attach any important document to your response, eg ETUCE’s policy paper on attractiveness of the teaching profession.

Background information

The European Education Area was adopted by the ministers of education of the EU countries in 2021 and defines five priorities for every EU country:

Strategic priority 1: Improving quality, equity, inclusion and success for all in education and training;

Strategic priority 2: Making lifelong learning and mobility a reality for all;

Strategic priority 3: Enhancing competences and motivation in the education profession;

Strategic priority 4: Reinforcing European higher education;

Strategic priority 5: Supporting the green and digital transitions in and through education and training

The Member States agreed to reach these targets by 2025/30:

1.   The share of low-achieving 15-year-olds in reading, mathematics and science should be less than 15%, by 2030.

2.   The share of low-achieving eight-graders in computer and information literacy should be less than 15%, by 2030.

3.   At least 96% of children between 3 years old and the starting age for compulsory primary education should participate in early childhood education and care, by 2030.

4.   The share of early leavers from education and training should be less than 9%, by 2030.

5.   The share of 25-34 year-olds with tertiary educational attainment should be at least 45%, by 2030.

6.   The share of recent graduates from VET benefiting from exposure to work-based learning during their vocational education and training should be at least 60%, by 2025.

7.   At least 47% of adults aged 25-64 should have participated in learning during the last 12 months, by 2025.

Kind regards,

ETUCE

Seminari materjalid

Seminari salvestus

Reminder: ELNE Webinars on School Leadership - European Leadership Network Europe (ELNE)

 Dear Colleagues,

 ETUCE is a co-leader of a new project consortium supported by the European Commission’s Erasmus Programme.

 The Educational Leadership Network Europe (ELNE) has over 100 members, including many ETUCE member organisations, and it deals with collaborative school / educational leadership. The members are education trade unions, education employers, school head associations, parents associations, student unions, universities and researchers - please see the EELW poster here along with the official invitation.

 ETUCE is involved in the project following ETUCE’s Policy paper on School leadership in order to discuss better involvement of teachers and their trade unions on school and system level education decisions on policy and practice.

 The Network organizes its 1st European Educational Leadership Week (EELW) between 12 and 16 February 2024.

 Please consult the http://www.elnenetwork.org/  for more information. 

 Please kindly disseminate the information among your colleagues and members.

The webinars are open for registration for any interested colleagues via https://elnenetwork.org/webinars/

 Please note that the webinars on 12 and 14 February will focus on attractiveness of the teaching profession, and several of these webinars will be organized by ETUCE with the focus on

12 February at 09:00 to 10:00 CET

• Opening Ceremony, 12 Febr. 9.00-10.00 (CET)
• Attractiveness of the teaching profession, 12 February at 10:00 to 11:00 CET
• early childhood education: How collaborative school leadership can help with tackling staff shortages in the Early Childhood Education sector?, 12 February 2024 11.30-12.45 (CET)
• vocational education: Attractiveness of studying and working in vocational education and training - the role of collaborative school leadership, 12 February 2024 13.45-15.00 (CET)
• higher education:  Collaborative governance in higher education institutions for quality learning and teaching, 12 February 2024 15.15-16.30 (CET)
• adult learning: The role of collaborative educational leadership to support the well-being of adult learning educators, 14 February 2024, 15.00-16.00 (CET)

ELNE’s social media accounts:

o Instagram: https://www.instagram.com/elnenetwork?utm_source=ig_web_button_share_sheet&igsh=OGQ5ZDc2ODk2ZA==

o X (Twitter): https://x.com/elnenetwork?s=20

o Facebook: https://www.facebook.com/profile.php?id=61553750054251

Happy International Day of Education! Today we celebrate the great power and potential of education to transform the world.
  
We all know the value of education. For everyone everywhere, education is the best way to a better life. It opens our minds and our hearts to the world and to each other. It powers progress, social justice, and a brighter future for all. 

This is why education is an essential human right we all share. It is a public good and a public responsibility. It can only be delivered through fully funded free quality public education systems led by a strong, valued, and respected teaching profession. This is our vision for education and our Go Public! Fund Education campaign.

As we witness and experience a surge in violent conflicts, the dramatic impacts of climate change, and economic hardship in many places around the world, we know our mobilization for education is needed. We know that lasting peace, social and climate justice all start in our schools. Investing in public education and the education workforce is investing in the future.

You can find out more about the work of Education International and our members around the world in the articles below. Please feel free to share them with colleagues and friends.

In solidarity,
David Edwards
General Secretary | Education International

08.12.2023 Reminder Participation in Erasmus Mid-term Evaluation -  8 December

Dear Colleagues,

As we informed you earlier, the European Commission is running a public consultation on Erasmus+ 2021-27 interim evaluation & Erasmus+ 2014-20 final evaluation.

The consultation can be filled in on behalf of a trade union or individual teachers and students until 8 December.

This is an opportunity to share your views with the European Commission about challenges concerning the application and implementation of Erasmus projects and participation in learning mobility as teachers.

You may use the 2023 ETUCE Reply on Eramus Mid-term evaluation and 2018 Final Joint ETUC-ETUCE Reaction on Erasmus Regulations documents as inspiration.

Kind regards,

ETUCE

TTÜ AAL toetab ja nõuab: TEADLASED TOETAVAD ÕPETAJAID

TEADLASED TOETAVAD ÕPETAJAID

 EESTI ARENG =  VÄHEMALT 1,5% SKPST KÕRGHARIDUSELE JA 1,5% SKPST ÜLDHARIDUSE ÕPETAJATE PALKADEKS

 HARIDUSLEPE JÕUSSE!

Pankurid maksavad solidaarselt dividende, päästjate palk on solidaarselt külmutatud, väikesepalgalised tasuvad solidaarselt maksusid. Kas õpetajaid aitab vaid streik?

Õpetajate puuduse leevendamiseks on tarvis, et õpetaja saab vähemalt Eesti keskmist palka. Õpetajate puudus Eestis on suur – Arenguseire Keskuse värske raport tõdeb õpetajate enneolematut töölt lahkumist. Eestis lahkub töölt kolmandik alustavatest õpetajatest esimese kolme tööaasta jooksul. Sellest enamgi lahkujaid on kogenud õpetajate seas – 2021/22. õppeaastal lahkunutest moodustavad 30% vanuses 40–59 ehk tõenäoliselt oma karjääri keskpaigas olevad vilunud õpetajad. Enne valimisi lubati õpetajatele Eesti keskmist palka ja et seda riigieelarves kahjuks ette ei nähta, on õhus õpetajate streik.

Eestis on aastal 2021 sõlmitud Hariduslepe – Ühiskondlik kokkulepe Eesti hariduse arengu ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks, ja selle täitmisele asumine on riigimehelik.

Haridusleppe sõlmiseid õpetajate, õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja õpilaste esindusorganisatsioonid aastal 2021. Haridusleppes on toodud välja 5 Eesti haridussüsteemi valupunkti ja lahendust neile.. Haridusleppe sõlminud esindusorganisatsioonid peavad ainuvõimalikuks käsitleda Eesei haridussüsteemi tervikuna.

Haridusleppe põhiline sisu on see, et 1) nii kõrghariduse riigipoolse rahastamine kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamine on vähemalt 1,5% SKPst;  2) tasuta eestikeelne kõrgharidus; 3) riigipoolse rahastuse suurenemine peab tagama kõikidele haridusvaldkonna töötajatele motiveerivad töötingimused, kaasa arvatud ametikoha- ja palgastabiilsuse.

Haridusleppega liitusid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised. Praegu on teiste erakondade allkiri sellel puudu. Riigieelarve kõnelustel tuli koalitsioon välja hoopis kummaliste ettepanekutega. Nimelt kavatseti taganeda isegi Eesti ülikoolidega sõlmitud kokkuleppest, milles riik lubas arvestada kõrghariduse rahastuse kasvuga 15% aastas, et likvideerida paljude aastatega tekkinud mahajäämus.

2021. aastal olid valitsussektori kõrghariduskulud suurusjärgus 1,1% SKPst. Aastal 2013 investeeriti kõrgharidusse 1,4% SKPst ja tasuta kõrghariduse reformi eel 1,6%.

Üliõpilase kohta on Eesti hariduskulud 65% EL keskmisest. Võrreldes sarnaste süsteemidega, kus riik pakub tasemeõpet suurele osale üliõpilastele õppemaksuta ning kus teadussüsteem tugineb suuresti ülikoolidele, investeerime kõrgharidusse oluliselt vähem ka osakaaluna SKPst (meist investeerivad vähem vaid Küpros ja Kreeka).

Põhjamaade targema majanduseni viib Eestit ainult üks tee, mis käib teaduse ja hariduse kaudu. Teadus- ja arendustegevusele kulutavad Soome ja Rootsi inimese kohta üle 350€ aastas, Eesti aga kõigest 150€. Soomes ja Rootsis kulutatakse riigieelarvest kõrgharidusele 1,5% ja 1,3%, Eestis aga kõigest 1,1% SKP-st – osakaal, mis on aastatega ainult vähenenud.

Valitsusel oli, vaatamata esialgsetele kärpeplaanidele, siiski piisavalt tulevikku vaatavat riigimehelikku pilku ja kõrghariduse rahastamist ei vähendatud.  Täname Eesti Vabariigi Valitsust selle eest. See on kindlasti leevendus Eesti ülikoolide akadeemiliste töötajate töökoha- ja palgakindlusele ning projektisõltuvuse vähendamisele, olles sammuks edasi liikumisel eesmärgi poole, et kõrghariduse rahastamise osakaal on vähemalt 1,5% SKP-st.

Samas on üldharidus Haridusleppe teise osapoolena jäänud piisava tähelepanuta. Eesti ligi 30 000 õpetajat esindava Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul ei oleks olukord üldse tohtinud streigivõimaluseni jõuda, sest õpetajate madal töötasu seab ohtu Eesti riigi põhilised funktsioonid ning on arusaamatu, et valitsus hariduskriisi niimoodi ignoreerib. „Tööandjad räägivad aastaid, et õpetajate madal palk on toonud kaasa inseneride põua, mistõttu on eestlaste sissetulekud väikesed ja riigi maksutulust miljard puudu. Eesti koolidest on juba praegu puudu tuhandeid kvalifitseeritud õpetajaid. Hariduskriis on üle kasvamas ühiskonna kriisiks,“ sõnas Voltri. Reemo Voltri sõnutsi on eesmärk sõlmida kollektiivleping, mis garanteerib õpetajate palga normaliseerumise järjepidevalt järgneva nelja aasta jooksul nii, et õpetaja saab vähemalt Eesti keskmist palka.

Euroopa Liidu riikides, seega ka Eestis, seisab ees töötasu alammäära direktiivi ülevõtmine. Direktiiv ülevõtmise raames tuleb koostada sotsiaaldialoogi edendamise tegevuskava ja edendada Eestis oluliselt kollektiivlepingutega kaetust, milles Eesti on praegu EL riikides viimane – vaid 19% Eesti töötajatest on kaetud kollektiivlepinguga.

On väga hästi, et Eestis on järgmiseks aastaks kokku lepitud miinimumpalga oluline tõus. See on tähtis samm ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks. Üleriigilist kollektiivlepingut on tarvis ka kõrgharidussektoris, et tagada akadeemilistele töötajatele töökoha- ja palgakindlus ja stabiilne kuupalk, millest praegu ollakse Eesti ülikoolides tänu projektisõltuvusele väga kaugel.

Ootame edasisi samme Haridusleppe jõustamiseks Eestis, sest kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega ning seda põhimõtet toetab ka president Alar Karis. 

Soovime Eesti tasakaalustatud arengut Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse nimel. Akadeemilised ametiühingud kui kõrgharidustöötajate esindajad on 26. oktoobril Toompeal, et koos teiste töötajaid esindavate organisatsioonidega viia see sõnum otsustajateni.

19.09.2023 TTÜ REKTORAADI JA AALi JUHATUSE KOHTUMINE  AAL kontoris

Kohtumisele esitas AAL neli arutelu teemat:

•      lektorite palk ja koormus (lisad)

•      AALi liikmete otsene nimetamine TTÜ juhtorganitesse ning komisjonidesse

•      ühispöördumised HTM poole üliõpilaste tööstaaži küsimuses

•      koostöö TTÜ nähtavuse suurendamisel nii Eesti kui EL tasemel
 

Aruteludes  jõudsime järgnevatele seisukohtadele:

·        AAL toetab lektorite 2024 a palgalisa meedet, kuid soovitab teaduskondadel palgalisa saajate nimekirja valideerides arvestada ka doktorikraadi olemasolu. 

·        Miinimumtasude osas ootame AALi ettepanekut. 

·        AAL soovib suuremat nähtavust ja toetust üksuste juhtide hulgas, et suurendada oma liikmeskonda. Väljapaistvust tagaks kohalolu ülikooli juhtorganites. Rektori eestvedamisel töötab praegu töögrupp, kes koostab ettepanekud senatile ja nõukogule ülikooli juhtimismudelis akadeemiliste töötajate mõju suurendamiseks. Koos avaliku aruteluga küsib töögrupp ettepanekutele arvamuse ka AAL-ilt. 

·        AAL soovib teha koos ülikooliga HTMile ja Sotsiaalministeeriumile ettepaneku õpiaastate käsitlemiseks pensioni staažiaastatena. Uurime HTM seisukohta enne kui moodustame seisukoha. 

·        AAL rõhutas koostöö vajalikust ettevõtlusega ka juhendamise ja praktikakohtade leidmiseks. 

Tea Trahov

Kantsler

Personaliosakonna juhataja

Tallinna Tehnikaülikool

e-mail: tea.trahov@taltech.ee

Evaluation of EU Strategy on Education / European VET Teachers' Survey (EVTS) / Others

REQUEST FOR ACTIONS: Evaluation of EU Strategy on Education / European VET Teachers' Survey (EVTS) / Others To: ETUCE Committee members ETUCE Education Advisory Panel members HERSC members ECE experts of ETUCE Member Organisations VET experts of ETUCE Member Organisations Dear Colleagues, We ask your support on the following matters: We informed you earlier that the European Commission started to evaluate the implementation of the European Education Area Strategic Framework (former EU2020), especially concerning achieving the benchmarks. The Progress Report highlighted that there are two main challenges in the education of the EU Members States: 1; teacher shortages and 2; unequal access to education.Please find the reply on Call for Evidence EEA here. The European Commission now opened a public consultation to collect “Call for Evidence” concerning the views of education actors, including teachers, learners, and education trade unions. The deadline to answer is 15 September. It is available here: European Education Area – interim evaluation (europa.eu) Please click on “GIVE FEEDBACK”. You can provide your written feedback in any of the official EU languages. You can slso provide your views from any non-EU countries. Please note that the length of the written feedback is limited to 4000 characters, which is very short. Please identify that you give your answer as a “trade union”. We kindly ask you to shape your views after consulting the Progress Report which provides insight of the achievement of each EU countries. You can find a summary of this report and links here. You may use the attached ETUCE’s contribution. Please kindly add your own views to this. You may also contact our latest position paper on this topic: ETUCE position on Implementation of the European Education Area 2021-2030 - European Trade Union Committee for Education (csee-etuce.org) As you know, recently ETUCE and several member organisations cooperated with the EU agency responsible for research on Vocational Education and Training (CEDEFOP) on a survey among VET teachers, school heads and learners. You can find the outcome of our cooperation concerning the feasibility study: What VET teachers need for quality and inclusive initial vocational education and training - European Trade Union Committee for Education (csee-etuce.org) along with the Call to Support VET  teachers' survey here We would like to inform you that following to the request of ETUCE, CEDEFOP is willing to continue this survey and expand it to other countries. ETUCE supports this European level comparative survey focusing mostly on continuous professional development of VET teachers, because the previous survey pointed connections with salary and working conditions. This survey can help ETUCE and member organisations to further lobby the EU and their respective governments to improve VET teachers’ working conditions. However, in order to restart the survey, CEDEFOP needs the official approval and commitment of the ministries of education / employment (depends on who deals with VET) which allow the researchers of CEDEFOP to send the survey to VET schools, teachers, and students. This is why we kindly ask you to contact your ministries before 1 November and ask them to commit to this survey. Please find attached the circular CEDEFOP send to the ministries. We also ask you to disseminate the Call for Tender of CEDEFOP searching for research support to appropriate researchers:  European VET Teachers Survey (EVTS): Supporting teachers’ professional development in VET schools The European Commission is carrying out a survey on “Learning for sustainability and digital education: synergies, challenges and opportunities”. This survey concerns the European Commission study on the green and digital agendas in school education. Please kindly contribute to it and disseminate the information of this survey among your members: EUSurvey - Survey (europa.eu) The survey can be answered in English during the autumn (no exact deadline). Finally, we would like to inform you that Spain took over the Presidency of the European Union on 1 July. You can find their priorities here. Please kindly consult their website the attached ETUCE report on the education relation policy actions and event. Best wishes,  The ETUCE Secretariat

Kutse maikonverentsile "RÄÄGIME PALGAST", 28. aprillil Tallinnas

MAIKONVERENTSILE
RÄÄGIME PALGAST
28. aprillil algusega kl 9.30

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumisse

Vt kaardilt
Toompea 8b, 10142 Tallinn

Kiire hinnatõus koos sundkulude kasvuga on mõjutanud tuntavalt Eesti elanike heaolu. Samas on tööturg püsinud suurepärases seisus - töötus on madal ja palgakasv kiire. Nii võib meie tarbijakindlus inflatsiooni aeglustumisel hoopis  paraneda.

Ametiühingute maikonverentsil räägib muutuvatest oludest Eesti majanduses Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben, töötajate ootustest palgale Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ning alampalga ostujõu tõstmisest terviseminister Riina Sikkut. Soolise palgalõhe põhjustesse süveneb Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent dr Kadri Aavik, miinimumpalga uudiseid Euroopast toob Liina Carr (Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon, ETUC). Konverentsi modereerib saatejuht Marii Karell.

Registreerumine
Osavõtust teata kuni 24. aprillini, info eakl@eakl.ee

AJAKAVA

10.00    Avasõna

10.10    Muutuvad olud - kellel on Eestis hea elada,
              Madis Aben Rahandusministeeriumist

10.40    Palgatrendid ja töötajate ootused töötasule,
              Kadri Seeder Palgainfo Agentuurist

11.10    Miinimumpalga ostujõu tõstmisest,
              EV terviseminister Riina Sikkut

11.37    Eesti Ametiühingute Keskliidu kuldmärkide üleandmine

11.40    Paus (soe lõuna)

12.20    Sooline palgalõhe Eestis,
              dr Kadri Aavik Tallinna Ülikoolist

12.50    Uudiseid Euroopast,
              Liina Carr ETUCist

13.30     Paneeldiskussioon: palk kui töötamise motivaator -

               Arto Aas (ETKL),  Jaan-Hendrik Toomel (EAKL),

               Peep Peterson (SDE) ja Kai Miller (PARE)

14.15     Lõppsõna

05.04.2023 Majandusaasta kokkuvõte ja üldkoosolek

05.04.2023 Toimus TTÜ AAL'i üldkoosolek, kus osales rohkem kui 25 liiget ning mille raames kinnitati 2022. aasta majandusaruanne ja võeti vastu 2023. aasta eelarve. Dokumentidega saab tutvuda all oleva lingi kaudu:

Üldkosoleku ettekanne

Majandusaasta aruanne (2022)

Revisionkomisjoni AKT (nähtav TTÜ töötajatele)

12.02.2023 Recruiting outside the box - Logics of Inclusion 15 February | 15:00 - 16:30 (CET) Online

15.01.2023 Solidarity mission to the Baltic states: ETUCE leaders meet trade unionists in Estonia, Latvia and Lithuania.

Solidarity mission to the Baltic states: ETUCE leaders meet trade unionists in Estonia, Latvia and Lithuania. Day 1.

A series of talks and school visits take place between 16-18th January in Tallinn, Vilnius and Riga focusing on teachers` wages, workload and working conditions as well as the challenges posed by the war in Ukraine, with a large number of children finding refuge in the Baltic states.

On the starting day of the mission, following school visits in the Estonian capital to Tallinna Nõmme Gümnaasium and TalTech, talks took place with the participation of representatives of Estonian ETUCE members, EEPU (Eesti Haridustöötajate Liit) and UNIVERSITAS (Universitas ).

20.12.2022, KELL 17.00 TTÜ peamaja aulas. Ametiliidu lastele mõeldud jõulupidu, olete oodatud.

02.12.2022 Covid testimine ja testid

Alates tänasest on võimalik TTÜ AAL'i liikmetel meie kontorisse tulla (U05-104) ja võtta COVID teste, et vajadusel nii ennast või oma lähedasi testida.

24.11.2022 Loeng teemal "Majandus" (link aegub 12 kuuga)

Salvestus

14.11.2022 Greetings from Latvia!

11.11.2022 TTÜ AAL võistlus Kaitseliidu lasketiirus. Palju Õnne võitjatele!

14.10.2022 Laiendatud juhatuse koosolek Jõgisool

TTÜ AAL laiendatud juhatuse koosolek toimus sellel korral Jõgisool, kus arutati ülikooli poolt kehtestatud uusi lahendusi seoses  kinnisvara tasudega ning kuidas leida lahendus mis toetab rahapuuduses olevate instituutide ja teiste asutuste abistamist.

29.09.2022 Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta

Lae alla terviktekst Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta

29.09.2022 NÕUKOGU SOOVITUS, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks

Lae alla terviktekst nõukogu soovitusest

28.09.2022 Rektorite Nõukogu ja ülikoolide nõukogude kohtumise taustamaterjal

Kohtumise taustmaterjalid 25.08.2022

25.08.2022 TTÜ väike tõus QS topuniversities pingereas

 1.    TTÜ, TLÜ ja ka uudisena TÜ "hoiavad ennast vee peal" välispersonali palkamisega (Internat. Faculty Ratio). Tartul kasv 2,3 korda, TLÜ-l 2 korda, TTÜ-l 1,8 korda. Siin on midagi täiesti korrast ära Eesti riigi poliitikaga (kiri uuele Haridusministrile?).
2.    Kõigil kolmel "Academic Reputation" sama, aga märgatav langus "Employer Reputation".  Siin varem TTÜ oli Eestis liider, aga nüüd suurim absoluutlangus ligi 4 ühikut ja nüüd TÜ-ga võrdne. 
3.    Akadeemiliste töötajate ja tudengite suhe oli TTÜ-l väga halb võrreldes Tartuga. Nüüd natuke paranes paar punkti, aga ikka väga halb suhteline seis 25:89 võrreldes Tartuga. Järelikult TTÜ-s vale personalipoliitika, rahade vale kasutus.  TLÜ on muidugi täielikus mudaliigas oma numbriga - on imelik, kuidas ta saab üldse ülikoolina funktsioneerida. 
4.    Teadustase "citations per faculty" viia aasta peale (tsiteeringud akadeemilise töötaja kohta - andmebaasid täpsustamata - võibolla peab veel uurima). Siin kõigil 3-l langus, veidi isegi Tartul. Kõige suurem ja märgatav langus TTÜ-l on 3,2 punkti. Siin TTÜ suutis langeda TLÜ lähedale. Võib öelda, et varem konkureeris TTÜ Tartuga, nüüd konkureerib TLÜ-ga. Ilmselt väga vale teaduspoliitika TTÜ-s. Tsiteeritavaid artikleid ei toetata, ei stimuleerita. Võib kahtlustada, et see Q1 ajakirjade pealesurumise kampaania vähendab artiklite koguarvu ja sellega ka tsiteeringuid. Q1 ajakirjade kampaania oli seotud üleminekuga teisele pingeridade tegijale (NY Times ?). 
5.    Välisõppejõudude-teadurite arvu osas on Tartu tõusnud ühe aastaga liidriks Eestis. Siin võib kahtlustada mingit osavat Lõuna-Eesti raamatupidamise trikki.

15.06.2022 ETUCE tänab Tallinna Tehbikaülikooli, Ametiliidu tegevuste eest

Education For Social Change

As a Rektor of Tallinn University of Technology, we are happy to inform you that your university trade union (member of UNIVERSITAS) is involved in EU and ETUCE project  "Education Trade Unions addressing sustainable environmental development”. Following two successful workshop of the project in Rome and Copenhagen, we would like to share with you some useful materials from the workshops. Considering that the development of a new ‘green landscape’ at all levels of education is essential, we look forward to your support to this project in your national context. 

01.06.2022 Õpperaja kaasprofessorite lihtsustatud atesteerimise protsess

 Sotsiaaldialoog AALiga on andnud tulemuse- kaasprofessorite atesteerimist lihtsustatakse.

Õppeprorektor Hendrik Voll andis põhjaliku ülevaate õpperaja kaasprofessorite lihtsustatud atesteerimise protsessist. Oma sõnavõtus avas ta ka teema tausta alates aastast 2016, kui kehtestati uus akadeemiline karjäärimudel, mis aga ei loonud õppevaldkonna inimestele loodetud karjääriperspektiivi. 

Praeguseks on lihtsustatud atesteerimise protsess jõudnud aga lõpusirgele. Õpperaja kaasprofessorina on tööle asunud kaheksa õppejõudu, senati juunikuu komisjonides tuleb kinnitamisele veel kaks kaasprofessori ametikohta. Õppeprorektor Hendrik Volli hinnangul võib selle aasta jooksul täiendavalt lisanduda veel viis kaasprofessorit, kes said esialgu kuni kolmeaastase pikenduse, et viia oma akadeemilised näitajad õpperaja kaasprofessori tasemeni. Kokku said ametikohale ülemineku aja ja nõuete täitmise pikenduse viisteist kandidaati.  

 „Oleme nüüd loonud arusaadava ja läbipaistva ning akadeemiliselt soliidse lävendi kaasprofessoriks kandideerimiseks,“ rõhutas Hendrik Voll. Edaspidi sarnaneb õpperaja kaasprofessoriks saamise protsess tenuuriprofessori omaga. Esmalt tuleb luua ametikoht, mille kinnitab senat, seejärel välja kuulutada konkurss.
Laiendatud rektoraadi istungil arutati dekaanide ja instituutide direktoritega ka atesteerimise käigus üles kerkinud küsimusi, küll avaldati soovi, et õpperaja kaasprofessoritest võiks saada Tallinna Tehnikaülikooli üks edulugusid.

 TTÜ AAL
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Ametiliit
U05-104
tel 620 3617
ametiliit@taltech.ee
www.taltech.ee/ametiliit

23.05.2022 T.H.E. rankingu näitajad on võetud Taltechi arengusuuna aluseks

 Arvatakse, et ülikooli mainele mõjub oluliselt ka tema koht ülikoolide ülemaailmses  edetabelis.
Tallinna Tehnikaülikool on kvalifitseerunud kahte edetabelisse: QS rankingu ja T.H.E. rankingu omadesse.
Nende  edetabelite koostamisel on osa arvesse võetavaid näitajaid sarnased, osa mitte.
Taltech on võtnud  enda arengu jälgimiseks T.H.E. ülikoolide institutsionaalse pingerea.
QSrankingu pingerida ei peeta enam esmaseks.

Palume avaldada arvamust pingeridade kasutamisest ja nende tähtsusest ülikooli maine kujundamisel.Kas T.H.E. on eestis, teie arvates ,sama  hästi tuntud , kui QS oma?
Times Higher Education World University Ranking 2022

TTÜ AAL
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Ametiliit
U05-104
tel 620 3617
ametiliit@taltech.ee
www.taltech.ee/ametiliit

13.05.2022 Eesti teadlaste arv AAL'i eestvedamisel korrigeeritud

Töötajate diagrammid Rektorite Nõukogu andmetes parandatud, Tänu AALile!
Järgmine reede uus nõupidamine, kus hakkame koos korrigeerima muid Taltechi poolt edastatud andmeid!

Koormuste osas AALi ettepanek BAK juhendamise koormushinnet tõsta 20lt 30le on kinnitatud! Muudetakse vastavaid dokumente ja sügisest hakkab kehtima!

19.04.2022 TTÜ AAL kohtumine juhtkonnaga

21.12.2021 TTÜ Kollektiivlepingu allkirjastamisel lepiti kokku, et juhendamiste koormuste arutelu jätkub kevadsemestril ja seda ajakavas, saada uueks semestriks valmis toimiva LISA1-ga.

Tänasel kohtumisel esindasid tööandjaid Tea Trahhov ja Hendrik Voll.
AALi esindasid Aleksander Kilk,  Marina Kritševskaja,  Jakob Kübarsepp   ja Vladimir Viies.
Arutelu käigus jõuti ühisele arusaamisele, et bakalaureuse juhendamise tunnimäär on TTÜs ebaproportsionaalselt madal - kas see tõuseb 20=>30 või => 35 selgub mai kuu jooksul,  kui korrigeeritakse akadeemilise karjääri korralduse määrust. Uus kord hakkab kehtima uuest õppeaastast, kui muutub ka juhendamise osatähtsus koormusarvutustes.Üliõpilaste osalemine juhendamiskoormuse määramisel ei leidnud toetust.
Pooled leppisid samuti kokku selles, et peale riigi lisaeelarve kinnitamist augustis, tuleb arutusele KL LISA2 muutmine, lähtudes vanemlektori osatähtsusest õppetöös.

AALi esindajad tundsid huvi TTÜ QS rankingu üle ja TalTechi kodulehel esitatud andmete mitte kokku langemist QS rankingus esitatuga. Teema arutelu toimub tulevikus.

31.03.2022 Liikmete küstilus AAL'i kuuluvuse kohta

INFOKS AALi kuulumise küsitlusele.

Euroopa demokraatlikes(eriti EU) riikides, on valitsustel kohustuseks teha koostööd seadusandluse ja muudes küsimustes sotsiaalpartneritega, kelleks on ametiühingute keskliidud.

Eestis on neid, alates 1992 aastast, kaks : TALO(teenistujad) ja EAKL(tööstusettevõtted).Nii selged piirjooni tänaseks  enam ei ole.

Kuni 2009 aastani kuulus TTÜ AÜ(AAL) UNIVRRSITASe kaudu TALOsse. Seoses majandusprobleemide ja tehnika kõrghariduse prioriteetide vaidlustega astus UNIVERSITAS TALOst välja.
 
Praeguseks UNIVERSITASe põhituumiku moodustavad TTÜ, EMTA ja ETALi liikmed. Tehnika kõrghariduse probleemide lahendustes kaasa rääkimine ilma mõjuka katuseorganisatsioonita on keerukas.

UNIVERSITAS üritas 2020 aastal astuda EAKLi liikmeks, kuid see ebaõnnestus seoses TLÜ AÜ tegevusega.

 29.03.2022 TTÜ AALi ESINDUSKOGUl, TALO esimees, Ago Tuuling, kinnitas, et TALO juhatus tegi otsuse ning pakub võimalust TTÜ AALil või UNIVERSITASel nendega liituda.

29.03.2022 Esindajate üldkogu koosolek U05-104

Koosolek on planeeritud füüsiliselt kohapeal !

Päevakord:

13.45-14.10 registreerumine 
14.10-14.15 koosoleku algatamine 
14.15 külalisesineja 
15.00 TTÜ AALi juhatuse aruanded(tegevuaruanne+raamatupidamine) 
15.30 revisjoniakt 
15.45 2022 aasta eelarve  
16.00 AALi juhatusse kahe uue liikme valimine (majandus/sotsiaal ja personal) 
16.30 muud küsimused 
17.00 koosoleku lõpetamine 

TTÜ AAL

08.03.2022 Pakub TTÜ AAL tuge meie liikmetele, ruumis U05-104, kell 10.00-16.00

 Lugupeetud TTÜ AAL’I liikmed.

Ootame Teid 08.03.2022, vahemikus kell 10.00-16.00, ruumi U05-104, et arutada ja vastata küsimustele seoses maailmas ja ka Ülikoolis hetkel toimuvaga. 
Eriti on oodatud kodanikud Ukrainast; Venemaalt ja Valgevenest, kuid samuti kõik teised rahvused.

Lugupidamisega,

TTÜ AAL
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Ametiliit
U05-104
tel 620 3617
ametiliit@taltech.ee
www.taltech.ee/ametiliit

03.03.2022 Tehniline kõrgharidus Eestis 25 aastat hiljem

Eesti uus riigieelarve 2022 on vastu võetud tehnikakõrghariduse vajadusi arvestamata.

Möödunud aasta lõpus sai 80-aastaseks akadeemik Raimund Ubar, kelle artikkel „Kas Eesti kõrgharidust päästaks üksainus universitus?“ ilmus 25 aastat tagasi. Artiklis hoiatati tehnikahariduse hääbumise ja teadlaskonna alarahastamise tagajärgede eest.

Nüüd, 25 aastat hiljem on tagajärjed käes:

1) 2030. aastaks peame sulgema (poliitikute, mitte teadlaste otsusel) põlevkivienergiaplokid, ja seda olukorras, kus alternatiivseid/juhitavaid energiaallikaid ei ole veel projekteerima hakatud. Samal ajal levitatakse meedias arusaama, et Eestis pole vaja luua juhitavate, CO2 vabade energiaallikate (sh aatomielektrijaamade) projekteerimise pädevust. Iga insener teab, et tuule- ja päikeseenergia, isegi koos salvestussüsteemiga, ei hoia üleval vahelduvvoolu elektrivõrku ilma juhitavate elektritootmisjaamadeta.

2) Eestis on edukatest start-up’idest saanud arvestatavad teaduspõhist toodangut tootvad firmad, nagu Starship, Elcogen, Skeleton jne. Tehnikakõrghariduse alarahastust sisaldava riigieelarve valguses on need firmad alustanud erahariduse initsiatiiviga, luues oma tehnikaharidusasutused, mis ei ole ülikoolid. Selline suure hulga õppeasutuste tekkimine 25 aastat tagasi lõhkus toimiva haridussüsteemi ning nende hilisem sulgemine kulges vaevaliselt. Praegu tekkivad õppeasutused on veelgi enam väljaspool ühtset haridussüsteemi, vähendades vajaliku kõrghariduse saajate hulka.

3) TTÜ on püüdnud kohalike õppejõudude vähest rahastamist riigi poolt halduslepingute kaudu kompenseerida osalemisega konsortsiumis, kuhu kuuluvad Taani, Eindhoveni ja Müncheni tehnikaülikoolid ning Ecole Polytechnique Prantsusmaalt, Ecole Polytechnique Fédérale de Lausanne Šveitsist ja Technion Iisraelist. EL-i riikides on hea tava, et riik toetab sellist osalemist, Eestis aga praegu mitte.

Probleeme on veelgi: ühisõppekavad, välismaine profesuur, kolmandate riikide üliõpilaskond jne.

Kui Eesti riigi taasiseseisvumise järgsetel aastal oli üksi teaduse finantseerimine tasemel 0,6% SKP-st, siis 2021. aastal jõuti teadusleppe alusel alles 1,5%-ni. On õige, et haridus ilma teaduseta on poolik, aga tõde on ka vastupidises: hariduseta ei ole teadust. Kõrghariduse rahastamine 1,5% ulatuses näib uue riigieelarve valguses kauge eesmärgina. Ressursse on vähe ja neid hajutatakse ‒ traditsiooniliste tehnikaalaste vastutusvaldkondade jagamine ülikoolide vahel ei ole edu toonud. Näiteks pakiroboti programmeerimine, teadmata, kuidas see toimetab, pole kuigi edukas.

Loomulikult ei ole Eesti veel Euroopa viie rikkama riigi hulgas, kuigi seda eesmärki ei tohi naeruvääristada.

Tehnikaharidusele ei jätku raha. Kuid juba 25 a tagasi andis akadeemik Raimund Ubar mõned soovitused, nagu näiteks kehtestada luksusmaks, innovatsioonimaks, haridusmaks ning nende abil kujundada valitsuse hariduspoliitikat, arvestades riigile vajalikke prioriteete. Kahjuks pole poliitilised ringkonnad suunanud seda ettepanekut isegi riiklikule arutelule, millest võime teha järelduse poliitikute ebakompetentsuse kohta.

Praegu oleme EL-is, mitte nagu 25 aastat tagasi, kuid tehnikahariduse rahastamine on ikka tähelepanuta. Samas on EL Brüsselist pidevalt rõhutanud vajadust kasvatada riigi teaduspotensiaali. Eesti on EL-i direktiive ja soovitusi täitnud üldjuhul entusiastlikult. Näiteks oleme CO2/rohepöörde eesrindlased, ja seda ilma tehnikahariduse rahastuseta! Kuid selline rohepöörde edu põlevkivienergeetika valguses hääbub kiiresti.

Millele ikkagi rajame oma saatuse maailmas, kus teadmised on saanud väärtuseks? Juba Vargamäe Andres teadis Indrekut ülikooli saates, kus on prioriteedid.

TTÜ akadeemilised töötajad on olnud ja on alati valmis vedama Eesti riigi edukust, toetudes tehnikaharidusele.

Arvo Mere, PhD TTÜ õppejõud aastast 1979

Vladimir Viies, PhD MD in Education TTÜ õppejõud aastast 1985

TTÜ AAL-i liikmed, pikaajalised õppejõud

01.03.2022 Toetus Ukrainale. Слава Украине!

Tänu meie liikmeskonnale saame anda oma panuse Ukraina toetuseks. Слава Украине!

15.02.2022 Juhatuse koosolek

Otsustati kutsuda kokku  esinduskogu koosolek.

Päevakord:
13.45-14.10 registreerumine
14.10-14.15 koosoleku algatamine
14.15 külalisesineja
15.00 TTÜ AALi juhatuse aruanded(tegevuaruanne+raamatupidamine)
15.30 revisjoniakt
15.45 2022 aasta eelarve 
16.00 AALi juhatusse kahe uue liikme valimine (majandus/sotsiaal ja personal)
16.30 muud küsimused
17.00 koosoleku lõpetamine

24.01.2022 Kuidas Majandus päriselt toimib Maailmas ja Eestis .... II osa (salvestus)

Vaata video salvestust.

18.01.2022 Avalik kiri elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest

Loe täispikka avaldust siit: Avalik kiri elektrihinna tõusust ja akadeemilistest töötajatest

Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus,
Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu,
Lugupeetud Eesti Vabariigi President,

Käesoleva kirja lisana edastan Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühenduse UNIVERSITAS ja Tartu Ülikooli Ametiühingu ühise avaliku kirja.

Elektrihinna tõus on õigustatult tõstnud pahameeletormi tarbijate hulgas.
Valitsus on jõudnud ka reageerida – kuid siiski pakutud muudatused toimivad eelkõige pikas perspektiivis.
Lühiajalise perspektiivi meetmed tunduvad tulema eelkõige maksumaksja raha tagasi kanaliseerides.
Ei näe kaalumisel võimalusi, kuidas vähendada Eesti kulusid energia sisseostul.

Tähelepanuta on jäänud ühe töötajate segmendi, akadeemiliste töötajate, tulude kasvatamine.
Loodame, et see teema COVID ja elektrihindade tulevärgi varju ei jää.

Lugupidamisega,
Ants Koel
+372 5115856
UNIVERSITAS esimees

11.01.2022 Usaldusisikute koosolek

Toimunud koosolekul otsustati:

• AALi poolt pakutavate soodustuse määramisel on ka oluline roll usaldusisikul
• Aidata suurendada liikmeskonda
• Planeerida võimaliku kevadis väljasõitu

10.01.2022 Juhatuse koosolek

Toimunud juhatuse koosolekul otsustati:

• Kaasata rohkem inimesi TTÜ AAL'i liikmeteks
• Ants Koel koostab protestikiri elektrihinna vastu valitsusele koostöös Universitase ja teiste Ametiühingutega
• Tuua väla ning panna kirja punktid, miks on hea kuuluda ametiliitu?

Kokkuvõte:

TTÜ AAL'i oluliste uudiste arhiiv:

21.12.2012, kell 17.00 Jõulupidu AAL'i liikmete lastele, TTÜ Amfiteatris

20.12.2021 Kuidas Majandus päriselt toimib Maailmas ja Eestis .... I osa (salvestus)

Vaata video salvestust

09.12.2021, kell 9:30 Riigikogu ees avalik koosolek kõrghariduse rahastamise suurendamiseks.

 Plakatid PDF formaadis

9. detsembril kell 9:30 Riigikogu ees avalik koosolek kõrghariduse rahastamise suurendamiseks.   Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ning Eesti Üliõpilaskondade Liit kutsuvad kõiki üles näitama solidaarsust!

 Kuidas osaleda?

• Õppejõud, kutsu kaasa oma tudengid! Tudeng, kutsu kaasa kaastudengid ja oma õppejõud! Võta kaasa ka kõik teised kvaliteetse kõrghariduse sõbrad ning tule 9. detsembril kell 9.30 Tallinnas Riigikogu ette avalikule koosolekule!
• Koosoleku nädalal ja koosoleku päeval postita Facebookis oma toetusavaldus! Tee seda järgnevalt: 

1. Lae alla ja vali endale sobiva sõnumiga plakat:

• Valik siin https://drive.google.com/file/d/1rEDb3XSi84rEP9Be8kkQjZEFLSC_VIQo/view 

võid kujundada ka oma sõnumiga plakati!

 2. Trüki plakat välja või kuva seda enda arvutis või telefonis

3. Tee grupi- või individuaalselt toetusplakatiga pilt ja postita see sotsiaalmeediasse:

• ürituse Facebooki lehele

• või oma kontole

• lisa hashtag #Hariduslepe

 Kui sa ei saa osaleda avalikul koosolekul, sest sul on edasilükkamatuid kohustusi seoses õppetööga, siis:

1. Postita koosoleku ajal plakatiga toetusavaldus sotsiaalmeediasse, nagu juhendatud ülal.

2. Kui oled õppejõud, ja sul on koosoleku ajal loeng, räägi lühidalt oma tudengitele, kuidas kõrghariduse alarahastamine sinu töö ja eriala mõjutab!

Haridusleppe olulisemad kõrgharidust puudutavad punktid:

kõrghariduse riigipoolse rahastamise  suurendamine vähemalt 1,5%-ni sisemajanduse koguproduktist (praegu 1,1%) ning rahastuse edasine hoidmine vähemalt samal tasemel.

Tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs.

Riigipoolse rahastuse suurenemine peab tagama kõikidele haridusvaldkonna töötajatele motiveerivad töötingimused (sh ametikoha- ja palgastabiilsuse).

Üliõpilaste stipendiumid ja toetused peavad olema vastavuses elukalliduse kasvuga.

Märgi end osalejaks ka avaliku koosoleku üritusel Facebookis

https://fb.me/e/22bwQEFxf 

Kohtume 9. detsembril, et seista ühiselt kõrghariduse rahastamise suurendamise eest!

29.11.2021 Mart Min'i kiri ülikoolile TTÜ teemal. Kas toetame?

12.12.2021 AAL'i jõuluüritus.

Üritusest: 12.12.21 (Pühapäev)

        Jõulud Habaja Veskimaja ajaloolise hõnguga tuuleveskis 

Tallinnast vaid tunnise bussisõidu kaugusel, Kose vallas, asub veski, mille ilu saab igaüks teist vaatama tulla. Muinsuskaitse all olev kultuuripärand pärineb 19.-20. sajandist kuuludes Habaja mõisa juurde. Seades sammud veskisse sisse, saab külastaja uudistada põnevaid säilinud detaile ajaloost ning nautida tolleaegse hõnguga ruumide ilu
Vastvalminud välisplatvorm võimaldab jäädvustada imelisi vaateid Eestimaa loodusest.         

        AASTA  KÕIGE MAAGILISEM  JA HUBASEM AEG  ON NÜÜD  KÄES!
    
Raereisid korraldab 2021. aasta jõuluväljasõite Habaja ajaloolise hõnguga tuuleveskisse, kus lahke pererahvas võtab külalised vastu, tutvustab oma tegemisi ja räägib veski ajaloost.

14:50 buss ees TTÜ  parklas 
15:00 väljasõit TTÜ peamaja parklast
16:00 saabume veskimaja juurde ja sealt edasi väike jalutuskäik (300 m) Habaja mõisakompleksi kuuluvasse viinavabrikusse, kus hetkel käib veinide tootmine.Tutvustatakse veinide valmimise protsessi ja tomub ka erinevate veinide maitsmine ja kaasaostu võimalus.

Sealt tagasi veskimajja, kus on uudistamist kõigile. Valminud on pildigalerii sellest, milline see veski oli veel 3a tagasi ja milline nüüd.

Jõuluhõnguline jõululõuna, mille taustal tunnike Valgre loomingut esitab Andrus Kalvet.

Kui on soovi, saab ka koos laulda jõululaule.
19:00 kojusõit Habaja alevikust
20:00 tagasi Tallinnas

TTÜ AAL’I liikmetele 10€

Mitte liikmele: Soodushind: 20  €

Hinnas: reisibuss, reisisaatja, veinikeldri külastus koos degusteerimisega, muusikaline meelelahtusprogramm, jõululõuna (ahjupraad, verivorst, ahjukartul, hapukapsas, koorekaste, pohlamoos, kook, glögi (alkoholiga), kohv/tee, morss, vesi. Programmi kestus Habaja Veskimajas 3 tundi.
NB! Välisplatvormil viibimiseks palume riietuda vastavalt ilmastiku tingimustele.

Bussisõidul palume kanda maski ja enne ürituse algust peavad kõik vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või testi teinud inimesed esitama korraldajale vastava tõendi.
Kui tõendit ei ole, üritusele kahjuks ei pääse.         

​

23.11.2011 Kollektiivlepingu arutelu esimene voor

23. November toimus TTÜ AAL'i algatusele kollektiivlepingu arutele esimene voor Ülikooli nõukogu saalis, kus osalesid:

TTÜ AALi esindasid:

• Arvo Mere,
• Andres Udal
•  Vladimir Viies

Administratsiooni esidasid:

• Mari Avarmaa
• Laur Hiob
• Tea Trahov
• Hendrik Voll

Esimeses voorus arutati üldküsimusi ja poolte kohustusi. Samuti lepiti kokku, et akadeemiliste töötajate koormusarvutused lähevad muutmisele vähendamise suunas. Nõustuti, et miinimumpalk vajab tõstmist, kuid konkreetsed numbrid kooskõlastataks järgmistes voorudes. 
Järgmine ehk teine  läbirääkimiste voor leiab aset 30.11.2021

25.10.2021 "Draft" ETUCE Position on the European Universities Initiative and European Degrees

"Draft" ETUCE Position on the European Universities Initiative and European Degrees

Education International neswletter

14-15.10.2021 Final Conference - ETUCE social dialogue project e-Speed

  TTÜ AAL'i juhatuse esimees Vladimir Viies ja Frederick Rang käisid Brüsselis ETUCE ja teiste kolleegide kutsel ajakohastest probleemidest rääkimas, mille peamisteks teemadeks oli digitaalne ja hübriid haridus Euroopas.

07.10.2021 TTÜ AALi koosolek usaldusisikutega

Otsustati, et on vajalik täiendada kollektiivlepingud. Usaldusisikud teevad ettepanekud hiljemalt 27.10.2021 kuupäevaks.

28.09.2021 TTÜ AALi juhatuse koosolek

  Juhatuse koosolekul tänati Maie Pihelgast koostöö eest TTÜ AAL'iga ja sooviti jõudu ja jaksu tulevikus.

Otsustati raamatukogu usaldusisikuks valida Malle Lang asendamaks Maie Pihelgast.

30.08.2021 SOS kohtumine enne rektoraati

30.08.2021 kohtus TTÜ AAL juhatus, et arutada kuidas aidata kaasa ülikooli maine tõstmisele.

Ka TTÜ AAL'i ruumide remondi ja kolimise osas leiti konsensus mis edastati rektorile.

08.08.2021 Pöördumine rektori poole

 Pöördumisele koostab rektoraat vastust, seda tõdeti ka ülikooli 103. aastapäeval.

TTÜ REKTOR                                                                                               08.august 2021

Tiit Land                                                                                                              TTÜ AAL

                                                             Pöördumine.

Seoses TAKSi uue versiooni väljatöötamisega on TTÜ AALil tihe side EHTMga. Läbirääkimistel, muude küsimuste hulgas ,käsitleti ministeeriumi poolt eraldatava baasfinantseerimise kasutamist personaalkuludeks. Meile saadeti  ka ETAGi uurimused antud valdkonnas, mis tekitasid rida küsimusi.

https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Baasfinantseerimise-kasutamise-anal%C3%BC%C3%BCs_2020.pdf

Dokumentides on antud  suunad teadlaste baasrahastuse kasvuks, mida toetab ministri määrus Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord – Riigi Teataja. Baasrahastamise uue kontseptsiooni  mõte on, et senise teaduse rahastamise poliitikaga ei saa  jätkuda kuna teadlaskarjäär ei ole enam atraktiivne (kuna on äärmiselt ebakindel), kui teadlaste töökohti moodustada vaid tihedas konkursis võidetud uurimistoetustest jt projektidest. Selline mudel pealegi soodustas projektipõhise teadusraha koondumist valdavalt teatud tugevatesse uurimissuun-dadesse (nn uute projektide „kloonimine“ tugevate uurimisgruppide baasil) samal ajal kui kõrghariduse kvaliteedi aspektist oleks vajalik pigem mitmekesisus ja uute uurimissuundade käivitamine.

Rektoriks kandideerides ütlesite, et vähemalt 50% baasfinatseerimisest tuleks suunata ülikooli tasemel projektidele… arvasime, et see tähendas teadlaste finantseerimist.

ETAGi uuringutest aga selgub, et meie ülikool kasutab baasfinantseerimisest palkadeks ainult 16%(arunde lk 22, 25) mis on Eesti madalaim näitaja ülikoolide seas.

Seoses sellega  on TTÜ AAL juhatus mures töötajate palkade pärast. Kas me peame palkade pärast muretsema järgmisel aastal? Kas pandeemiapiirangute tõttu ei peaks me rääkima palkade eelistamist tsemendile ja tellistele?

Lugupidamisega

Vladimir Viies

TTÜ AALi  juhatuse nimel, juhatuse esimees

PS. Oleme valmis augusti viimasel nädalal kohtumiseks, kui Teie ajagraafik seda võimalda

25.05.2021 Toetuskiri ETUCE'lt

Kiri ETUCE'lt: Eesti hariduse arengu ja jätkusuutlikkuse tagamise  kokkuleppe toetuseks.

06.05.2021 Kehamassiindeks ja Covid-19

Kehamassiindeksi seos riskiga jääda raskesti covidisse. Briti teadlaste uuringu kohaselt on indeksiga 37 puhul võimalus haigestuda kakskorda rohkem, kui normaalse kehakaalu puhul ( indeksiga 18,5 - 24,9).
 

04.05.2021 Covidi päritolu - vihjete järgimine (eng)

The Covid-19 pandemic has disrupted lives the world over for more than a year. Its death toll will soon reach three million people. Yet the origin of pandemic remains uncertain: the political agendas of governments and scientists have generated thick clouds of obfuscation, which the mainstream press seems helpless to dispel......

Allikas: Nicholas Wade,

Postituse juurde

13.04.2021 Uudised Rootsist - Dagens Nyheteris (DN)

12.04.2021 ajalehes Dagens Nyheteris (DN) on lausa mitu lehekülge Eestist, kust joonistub välja võigas kuvand: Eestis tehakse lageraiet ka looduskaitsealadel, et Rootsi ahje kütta, et soojendada rootslasi. Ligimese armastusest?
Tuleb meelde aastakümneid tagasi jutt Rootsi pankade tegevusest Eestis, kus üks asjapulk ütles otse välja, et muidugi on tegemist finantskolonialismiga ( kuidas me seda ka ilustavalt ei ninetaks) kuni kasuminorm on kolm korda Rootsist kõrgem. Kuikaua? Noh, vähemalt senikaua, kuni see on eestlastele saladuseks.

Eimar Rahumaa

10.04.2021 Tabel Lancetist - vaktsiinilembelisus maailmas

Huvitavl kombel on tipus Vietnam (98% poolt ja 2% vastu). Punane latern on Serbia, kus vaktsiini pooldab ainult 38%. 
EESTI KOOS TEISTE „MÄSSAJATEGA“ EI MAHU PILDILE… Kuhu oleme me kadunud ?

08.04.2021 Uudised Euroopa Liidust: Kas ka see on ahistamine?

Tabasin end mõttelt, et mida Ursula von der Leyen pidanuks Erdogani juures tegema kui talle tooli ei jätkunud ning istus eemal diivanil otsekui asjasse mittepuutuv isik. Geograafia on tähtis, türklane muutis naise kõrvalvaatajaks - #Sofagate  oli sündinud.
Millised mõtted tal peast läbi käisid ?
Kas tõesti polnud ruumis ühtki abilist, kes oleks läinud ja toonud kusagilt ühe tooli juurde ? EL tegi muidugi hiljem olukorra hullemaks, öeldes, et järgiti protokolli.
 
DN tsiteerib leedulannat, Euroopa Parlamendi liiget, kes meedias kinnitas, et kui Erdogan külastaks tema kodu, leiaks ta kindlasti talle tooli, mis sest, et tegemist on mehega. Teine kinnitab, et nüüd lihtne isegi lastele selgitada, miks Türgi pole EL liige.

Meid, EL liikmeid, kelle poolt elanikkonda nõndaviisi alandati, lohutab pisut vast teadmine, et kaks tundi kestnud kohtumine oli ”otsekohene”. Muidugi, Türgis on kusagil 4. miljoni ringis Süüria jt pagulasi, kes heameelega tuleksid Euroopasse. 

Ma siiski oleks läinud kõrvaltuppa ja vinnanud endale istumiseks tooli kohale, mis?

Allikas: Eimar Rahumaa, Stockholm

15.03.2021 TTÜ AALi seisukoht teaduri baasrahastuse osas

Küsitlus teaduri baasrahastamise küsimuses ei muutnud TTÜ AALi seisukohta.

TTÜ AALi juhatus on teaduri staatuse ja palga küsimustes jätkuvalt seisukohal et:

1. Teaduri ametikoha avamine peab toimuma ja olema fikseeritud TAKSi tasemel;
2. Teaduri baasrahastus lahendatakse igas asutuses, seal kehtiva Kollektiivlepingu raamistikus;
3. Teaduri, kui loomeisiku, rahastamisküsimused tuleb lahendada laiemalt, kui HTMi tase.

09.03.2021 TTÜ AALi juhatuse koosolek

Kell 14.00 toimus Ms Teamsi vahendusel TTÜ AALi juhatuse koosolek, mille käigus otsustati kutsuda kokku TTÜ AALi aastakoosolek 27.04.2021 algusega kell 16.00

Koosoleku toimub hübriidformaadis.

AALi juhatus arutas samuti tasulise kõrghariduse küsimust ja leidis, et on mõistlik lähtuda Põhjamaade seisukohast:
EU kodanikele tasuta, kolmandate riikide üliõpilastelt on õppemaks õigustatud.

Otsustati, et alates 01.06.2021 viiakse Ametiliidu kontor üle e-kontoriks, mille vastutavaks juhiks määrati Frederick Rang

18.02.2021 Alampalga läbirääkimised TTÜ Nõukogu saalis

Kell 13.00 lõppesid AALi ja juhtkonna läbirääkimised TTÜ Nõukogu saalis, mis osutusid väga konstruktiivseteks.

LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSENA  ÕNNITLEME 215 ALAMPALGAL TÖÖTAVAT KOLLEEGI(45 mitte akadeemilist, 170 akadeemilist) KELLE PALGAD TÕUSEVAD 01.04.2021 5% !

Meeldetuletus: sellel aastal Riik alamplka ei suurendanud kompromissina selle vähendamise nõudele. Kohtumise käigus arutati ka edaspidist TTÜ toimimist koroona tingimustes. Tõdeti, et kuna TTÜs on haigestunuid , pandeemia algusest, suhteliselt vähe - 150 töötajat/üliõpilast, pole põhjust muuta kehtivat töökorraldust. Lepiti kokku, et  juba sellel kevadel alustatakse läbirääkimisi nn "lektori ametikoha tupiku" küsimuses, eesmärgiga muuta  seda akadeemiliselt atraktiivseks.

TTÜ AALi juhatus

16.02.2021 HTM lubab vaktsineerimiskavaga katta ka ülikoolid

Nii eelmisel, kui käesoleval nädalal on haridusminister Liina Kersna esinenud avalikkuses teadetega kokkulepetest haridusvaldkonna töötajate koroonaviiruse vastu vaktsineerimise ettevalmistamisest. Kahjuks jääb sõnumites kõlama pelgalt lasteaia ja koolipersonali fookus.

Eesti kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ametiliitude ühendus UNIVERSITAS pöördus Haridusministeeriumi poole ametliku kirjaga, milles kõrgharidustöötajate kuulumist ministeeriumi haldusalasse ja haridusvaldkonna töötajaskonna hulka meelde tuletati ning paluti kaasata eelisjärjekorras vaktsineeritavate hulka.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna vastuskirjas kinnitatakse, et kõiki haridusvaldkonna töötajaid käsitletakse eesliinitöötajatena ning kõik haridusvaldkonnas töötavad inimesed lasteaedadest kõrgkoolideni kuuluvad eelisjärjekorras vaktsineeritavate hulka. Samuti lubatakse, et saadetakse täpsem info kui kõrgharidustöötajate vaktsineerimise aja osas on selgus käes. 

UNIVERSITAS jälgib olukorra arengut ja on vajadusel valmis kõrgharidustöötajate huvide kaitseks uuesti sekkuma.

UNIVERSITAS juhatuse esimees
Ants Koel
 

13.01.2021 RESAVER pensionifondi pakkumine Tallinna Tehnikaülikoolile

Allikas: Täismahus ettepanek
Ametiliidu poolt tellitud analüüs
Analüüs arvudes

Dear Rector Tiit Land,
Dear Mr. Viies,

The RESAVER Consortium was brought to life to promote the establishment of the RESAVER Pension Fund (IORP) for the benefit of individual employees of research organisations within the EEA. The main objective of RESAVER is to enhance researcher mobility across European countries by granting access to a flexible and safe cross-border pension plan with competitive fees and high service levels.
A great deal of care, attention, and effort went into preparing our proposal. We can assure you that the RESAVER Pension Fund would love to work with TalTech and hope that the information in our business proposal will be appealing to your organisation and the advantages for you as an employer and for your employees will be apparent. We believe that RESAVER can offer excellent quality pension services to your mobile and non-mobile employees with the help of our market leading third party providers.
We understand that the legislative context is changing in Estonia and we are grateful that TalTech is exploring different possibilities that will contribute to your employees' retirement goals. We are happy to prepare a business case for TalTech to quantify the budget needed for setting up RESAVER for the university.
Please let us know if you would like to discuss this proposal more in-depth.

Sincerely,
Indi Seehra
Acting chair of RESAVER Consortium and Director of Human Resources at LSE
13 January, 2020

15.06.2020 Kohus otsustas: kõrgemat palka lubav kollektiivleping ei pruugi sulle kehtida, kui tööandja nõus pole

Allikas: Raha.geenius.ee

Riigikohtu ette jõudis kohtuasi, kus töötaja nõudis kollektiivlepingule tuginedes suuremat töötasu, kui tema töölepingus kirjas oli. Tema tööandja polnud lepingu sõlminud ühingu liige.

Kohus otustas, et seadus ei võimalda laiendada tööandja nõusolekuta firmale kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu liige tööandja pole. Kollektiivlepingust tulenevate kohustuste panemine tööandjale on võimalik üksnes siis, kui tööandja on andnud nõusoleku.

Palgavahe mitusada eurot
Töötaja, kellest jutt käib, töötas bussijuhina firmas Temptrans. 2018. aastal, kui vaidlus alguse sai, pöördus ta esiti töövaidluskomisjoni poole. Argument oli lihtne: tema palk on 505 eurot kuus, ent autoettevõtete liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu kollektiivleping näeb ette kõrgema tasu.

Nimelt pidanuks kollektiivlepingu järgi palk olema 1. jaanuarist 2017 vähemalt 835 eurot ning 1. jaanuarist vähemalt 895 eurot kuus. Töötaja ütles oma töölepingu üles, ent nõudis, et talle makstaks hüvitist summas, mis võtaks arvesse ka kollektiivlepingu kõrgemat töötasu.

Bussifirma aga leidis omakorda, et töötaja ei saa nõuda töötasu kollektiivlepingu alusel, kuna tööandja ei ole kollektiivlepinguga liitunud. Seega vaidlesid pooled selle üle, kas töötaja võib nõuda töötasu kollektiivlepingu alusel, mida tööandja ei ole sõlminud.

Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid töötaja töötasunõude. Nii jõudiski asi riigikohtusse, mis tegi vastupidise otsuse.

Tööandjale niisama kohustusi ei teki
Riigikohus selgitas otsusel, et tööandjal on kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel. Töötasu võib olla lepitud kokku töölepingus või tuleneda kollektiivlepingust.

Küll aga ei võimalda seadus kõrgeima kohtu hinnangul ilma tööandja nõusolekuta laiendada temale kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole.

Kollektiivlepingu seaduse järgi võib tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel muuhulgas palgatingimuste osas.

Seadus ei anna aga kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada sama lepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu.

Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine on võimalik üksnes juhul, kui tööandja on andnud selleks nõusoleku, nentis kohus.