RITA 1 projekt ClimMIT „Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate“
- Eesti on elaniku kohta üks kõige kõrgema kasvuhoonegaaside (KHG) heite ning ressursi- ja süsinikumahukusega majandus Euroopa Liidus. KHG emissioonide oluline vähendamine eeldab parimate süsiniku püüdmis- ning utiliseerimistehnoloogiate rakendamisvõimaluste väljaselgitamist.
- Projekti põhieesmärgiks on hinnata erinevate süsiniku püüdmistehnoloogiate sobivust ning töötada välja stsenaariumid nende tehnoloogiate rakendamiseks Eesti põlevkivitööstuses. Samuti analüüsitakse efektiivseimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada. Majandusanalüüs keskendub sobivaimate püüdmistehnoloogiate ühikukulude erinevustele, tundlikkusele CO2 kvootide ja elektri hindade suhtes ning investeeringute subsideerimisvajadusele, aga ka püütud CO2 ekspordipotentsiaalile.
- Projekti tulemuseks on süsiniku püüdmistaristusse investeerimise põhjendatuse mitmekülgne uuring, aitamaks minimeerida KHG heitkoguseid Eesti põlevkivitööstuses.
ClimMIT struktuur ja töögruppide vahelised seosed
Projektipartnerid
- Energiatehnoloogia instituut
- Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut
- Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut
- Keemia instituut
- Ökoloogia ja maateaduste instituut
- Majandusteaduskond
Uudised
CO2 püüdmine Eesti põlevkivitööstuses on teostatav, aga kulukas
Eesti Teadusinfosüsteem, Marika Meltsas, 19.04.2021
Valminud on Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu „Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil“ lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate CO2 püüdmistehnoloogiate sobivust põlevkivitööstusele. Ka analüüsiti sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada.
RITA 1 PROJEKTI CLIMMIT „KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE LÄBI CCS JA CCU TEHNOLOOGIATE“ lõpuseminar toimub 19. aprillil algusega 10.00.
Asukoht: veebikeskkonnas MS Teams
Valmis ClimMIT lõpparuanne
- Põlevkivitööstuses lähitulevikus rakendamiseks oleks tehnoloogilisest aspektist kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Veelgi tõhusamaks võivad tulevikus osutuda uuemad tehnoloogiad, mis tänasel hetkel pole aga veel valmis tööstuslikus skaalas kasutamiseks.
- Põlevkivielektri CO2 jalajälg oleks võimalik soovi korral viia negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmistehnoloogiaga. Ka tuha kasutusele võtmine aitaks vähendada elektritootmise CO2 jalajälge ning võimaldaks vähendada tsemenditootmise CO2 intensiivsust. See temaatika ei olnud antud uuringu fookuses, kuid sellega tegelemine peaks olema ette nähtud tuleviku uuringuteplaanis.
- Kõrge valmidustaseme saavutanud tehnoloogiatest ei ilmnenud kindlalt kulutõhusaid võimalusi põlevkivitööstuses potentsiaalselt püütava CO2 kasutamiseks Eesti tööstuses. Potentsiaalselt sobiv lahendus püütavast CO2-st vabanemiseks on selle ladustamine Põhjamere all.
- CO2 püüdmise, transpordi ja ladustamise ühikukulu sõltub valitavast tehnoloogiast ja eeldustest ning oleks hinnanguliselt vähemalt 76-88 eurot CO2 tonni kohta põlevkivielektrijaama täisvõimsusel töötamise jm eeldustel.
- Rahanduslikust aspektist ei osutunud Eesti põlevkivitööstuses CO2 püüdmine mõttekaks – CO2 püüdmise, puhastamise, transpordi ja ladustamise rahalised kulud ületaksid oluliselt praegust alternatiivi ehk CO2 kvooditasu (2021. aasta märtsis ca 40 eurot tonn) ja keskkonnatasusid. Küsitav on CO2 püüdmise tehnoloogiasse investeerimine või kulude riiklik toetamine, kuna see tähendaks maksukoormust või kulude edasikandmist erasektorisse, mis omakorda vähendaks Eesti 6 majanduse konkurentsivõimet. Samuti tuleb arvestada, et kasvav CO2 kvooditasu või CO2 püüdmise ja sellest vabanemise kulu tähendab elektrienergiaturul lisakulu ja seeläbi konkurentsivõime langust neile turuosalistele (sh põlevkivielektritootmine), mille tootmisprotsessiga kaasneb CO2 emissioon.
- Jääb riigi otsustada, kas energia varustuskindluse kaalutlused või muud põlevkivitööstusega kaasnevad välismõjud, mida käesolev uuring ei hõlmanud, kaaluvad üles CO2 püüdmise kulud – hädavajalik oleks kompleksne tõenduspõhine uuring, mille alusel kujundada Eesti energeetika pikaajaline strateegia, mis looks selguse erainvestoritele, panustaks avalike ressursside optimaalsesse kasutamisse ja energia varustuskindluse tagamisse. Kindlasti peab selline uuring hõlmama erinevad energiatootmise alternatiivid ning nende seosed võrgutasudes vm sisalduvate dotatsioonielementidega
WEC Akadeemia diskussioon CCUS-st tõi saali rahvast täis - ettekanded lisatud.
Estonian Economic Association (EMS) 15th Annual Conference, 23-24. jaanuaril 2020, Hestia Hotel Laulasmaa SPA
Ettekanded:
- CO2 emissions reduction possibilities with CCS in oil shale industry, professor Alar Konist, TalTech
- Economic aspects of CO2 capturing with post-combustion and oxyfuel technologies in the Estonian oil shale electricity industry, prof. Aaro Hazak, TalTech
- Accelerated carbonation technology granulation of industrial wastes: Chemical, technological and economic aspects, MSc. Hakan Berber, TalTech
- Potential CO2 capturing technologies for combustion of oil shale, Case study: Oxyfuel combustion of Estonian oil shale, PhD. Can Rüstü Yörük, TalTech
Riigikogu Toimetised: Kas põlevkivil on kohta ka tulevikus? professor Alar Konist, TalTech
Novaator ERR: Enne alternatiivenergeetika kasutuselevõttu peab Eesti uuendama põlevkivitehnoloogiat, professor Alar Konist, TalTech
XI PÕLEVKIVIKONVERENTS "Muutuste tuules" 13. novembril 2019 Jõhvi kontserdimajas
Ettekanne: Põlevkivituhkade ohtlikkusest ja CCUS tehnoloogiatest ning põlevkivist, professor Alar Konist, TalTech
Posterettekanded:
-
Can Rüstü Yörük, Mai Uibu, Alar Konist, Andres Trikkel, CARBON CAPTURE TECHNOLOGIES: PROS and CONS for OIL SHALE & Case study with Oxy-fuel, TalTech
-
Aaro Hazak, Alar Konist, Dmitri Nešumajev, Artjom Saia, Priit Sander, Tarmo Tuul, CO2 püüdmise kuluanalüüs Eesti põlevkivielektrijaamades, TalTech
-
Uno Mäeorg, Kaspar Valgepea, Mart Loog, Liina Jakobson, Hannes Kollist, Gunnar Nurk, CO2 kasutusvõimalused erinevates tehnoloogiasektorites, Tartu Ülikool
18.06.2019 kell 14:00-16:00
Projekti “Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate” tutvustav sessioon konverentsi Economic Challenges in Enlarged Europe (ECEE) raames Tallinnas, Hotell Euroopa konverentsikeskuses (Ruum: Ida-Euroopa B).
- Current situation in CO2 intensive oil shale industry, TalTech prof. Alar Konist
- Concepts for CO2 capture and storage, TalTech prof. Andres Trikkel
- Concepts for CO2 utilization, Tartu Ülikooli vanemteadur Gunnar Nurk
- Economic considerations in CO2 capture, storage and utilization, TalTech prof. Aaro Hazak
27.03.2019
ClimMIT avakoosolek
Kontakt
Prof. Alar Konist
Tallinna Tehnikaülikool
Konsortsiumi juht
Juhtkomisjoni esimees
Tel: +372 620 3907
alar.konist@taltech.ee
Mai Uibu
Tallinna Tehnikaülikool
Projektijuht
Tel: +372 5214329
mai.uibu@taltech.ee