Ülikooli valik ja sisseastumine | Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus

Kõrgkoole nimetatakse Ameerikas kahte moodi - kolledžid (college) ja ülikoolid (university) ning see võib esialgu tekitada segadust. Kui kõrgkooli nimetuses esineb sõna college, on üldiselt tegemist kõrgkooliga, mis pakub kaheaastast õpet (associate degree) või bakalaureuseõpet. Kui õppeasutuse nimes esineb sõna university - ülikool - õpetatakse seal nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppeprogramme ning seal toimub ka teadus- ja arendustegevus. Kolledž võib olla iseseisev kõrgkool või ülikooli allasutus. Tihti kasutatakse ka sõna instituut (institute) või lihtsalt kool (school), viimane tähistab siiski peamiselt teaduskonda.

Kolledžid jagunevad kaheks:

• Kaheaastane kolledž, kus omandatakse Associate Degree - AA või AS.

• Nelja-aastane kolledž, kus on võimalik omandada nii Associate Degree (2 aasta jooksul) kui ka Bachelor's Degree - BA või BS (nelja aasta jooksul).

Suurem osa kaheaastastest kolledžitest on community college`id.

Kaheaastases kolledžis saadakse Associate of Arts või Associate of Sciences kraad. Kaheaastase kolledži lõpetaja saab oma õpinguid jätkata 4-aastases kolledžis. Otse magistriõppesse AA või AS kraadi omaja astuda ei saa.

Ka nelja-aastaseid kolledžeid on erinevaid. Kolledž võib olla iseseisev nn. vabade kunstide kolledž (Liberal Arts College), kus ongi ainult bakalaureuseõpe. Suurem osa Liberal Arts kolledžitest on eraõppeasutused. Teine võimalus on, et nelja-aastane kolledž on üks osa ülikoolist, kus peale bakalaureuseõppe on ka magistri- ja doktoriõppeprogrammid ning post-graduate-programmid (näiteks Harvard).

Diplomi- või bakalaureuse programmi õppekava koosneb tavaliselt neljast valdkonnast, millest iga valdkond moodustab umbes 1/4 vajalikest punktidest.

• Major - peamine õppevaldkond ehk eriala

• Minor (ka Cognates) - need valdkonnad, mis toetavad major' ehk põhieriala

• üldharivad kursused - tavaliselt, oleneb valitud erialast kas sotsiaalteadused, matemaatika, võõrkeeled jne.

• Free electives - peale kohustuslike ainete valivad üliõpilased veel neid aineid, mis neile lõputöö kirjutamisel võivad kasulikud olla. Tavaliselt soovitab need ained lõputöö juhendaja.

Ameerika paindliku kõrghariduse tõttu mängib üliõpilase valik tema õppekavade koostamise juures suurt rolli - see võimaldab paremini saavutada eesmärke nii akadeemilisel kui tulevikus ka professionaalsel tasandil.

Üks kursus koosneb tavaliselt loengutest ja seminaridest ning loenguvälisest tegevusest - kohustuslik kirjandus, nn. term paper ehk kursusetöö ja/või lõpueksam (final examination). Tihti on kursuse keskel ka nn. mid-term examination. Üliõpilase õppetöös osalemisel ja tema aktiivsusel on suur tähtsus nii kursuse läbimisel kui ka lõpuhindes.

Ülikooli valik on üks olulisemaid otsuseid ja samas ka raskemaid valikuid, mis tulevane üliõpilane tegema peab. USAs on tuhandeid kolledžeid ja ülikoole, paljud neist on tuntud ja väga kõrge akadeemilise tasemega. Samas on USA-s sadu ülikoole, mille nimi on täiesti tundmatu, kuid mis on oma õppe- või teadustöö taseme poolest maailmas väga hinnatud.

Ülikoolide valikul peaks kaaluma järgmisi asjaolusid:

Akrediteerimine. Kas ülikool või õppeprogramm on akrediteeritud? Ülikoolide õppeprogrammide kvaliteedi ja järelevalve organid on erinevad organisatsioonid. Akrediteering näitab, et ülikool või õppeprogramm vastab teatud kindlatele standarditele. Akrediteeringuta ülikoolide või programmide väljastatud tunnistusi ei pruugi tunnustada ei USA ega teiste riikide tööandjad, Eesti või teiste maade kõrgkoolid.

Ülikooli tüüp. Lisaks bakalaureuse kraadi pakkuvatele ülikoolidele ja 4-aasta kolledžitele on USAs olemas ka 2-aasta kolledžid, kus võib omandada Associate Degree - AA või AS. Kaheaastase kolledži lõpetaja saab oma õpinguid jätkata 4-aastases kolledžis. Otse magistriõppesse AA või AS kraadi omaja astuda ei saa.

Eriala. Ameerika ülikoolides on erinevate erialade programmide arv ning valik palju suurem kui Eesti ülikoolides. Oluline on teada, et bakalaureuseõppe esimesed kaks aastat koosnevad ainult üldistest ainetest ning et spetsialiseerumine algab alles teisel õppeaastal.

Finantsabi. Kas huvipakkuv ülikool pakub finantsabi rahvusvahelistele tudengitele?

Tähelepanu peaks pöörama veel mõnele asjale: elamis- ja olmetingimused (näiteks ühiselamute olemasolu, ühiskondlik transport); kas ülikool on seotud religiooniga (mõnes ülikoolis võib religioosne side olla ajalooline, teisal aga võib see otseselt mõjutada igapäevast elu ja õppetööd); vaba aja veetmise võimalused, raamatukogude ja arvutiklasside olemasolu.

Sisseastumine Ameerika ülikooli on aeganõudev protsess. Sellega tuleks alustada umbes poolteist aastat enne õppetöö algust. Õppetöö algab tavaliselt kas augusti lõpus või septembri alguses.

Kõige täpsemat informatsiooni ülikoolide kohta saab nende veebilehtedelt, mis on tavaliselt väga mahukad ning võtab üksjagu aega, et need "läbi töötada." Kui oma küsimustele veebilehelt vastust ei saa, tuleks pöörduda vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonna töötajaga suheldes on kasulik teada, et sügisest kevadeni suhtlevad nad veel tuhandete teiste potensiaalsete üliõpilastega, kes saadavad neile päringuid, dokumente, soovituskirju jne. Reeglina käib suhtlemine E-posti teel. NB! Soovitan on luua endale soliidne e-posti aadress (eesnimi.perenimi@.....).

Ülikooli kandideerimisel tuleb kandideerimisavaldustele lisaks saata ülikoolile järgmised dokumendid:

• ametlik koopia keskkooli lõputunnistusest

• keskkooli hinneteleht

• juriidiliselt kinnitatud tõlked

• rahvusvaheliste testide tulemused

• soovituskirjad õpetajatelt

• kandideerimisesseed (tavaliselt avalduses etteantud teemal)

• tunnistus rahaliste vahendite olemasolust või

• stipendiumitaotlus

• avalduste läbivaatamise tasu (Application Fee)

Üha enam ülikoole võimaldab rahvusvahelistel kandidaatidel kandideerida interneti teel, st suur osa dokumentidest tuleb kandideerimiskeskkonda lihtsalt üles laadida.
Vaata ka:

1. What are the most common application mistakes?
2. How do my extracurricular activities factor into my admission?

Ameerika ülikooli sisseastumise protsess on ajaliselt väga pikk - täita tuleb mitmeid dokumente ja avaldusi, teha teste jne. Et Sa ei satuks ajahätta, soovitame hakata sisseastumiseks valmistuma umbes 18 kuud enne planeeritavat õppimaasumist. Dokumentide esitamise tähtajad on tavaliselt detsembrist märtsi alguseni. Loomulikult on võimalik kõike ka kiiremini teha, kuid kiirustamise juures on kvaliteet tavaliselt see, mis kannatab.
Siit leiad soovitatava tegutsemise ajakava Ameerika ülikooli sügissemestriks sisseastumiseks. Kuigi tudengid vajavad ülikooli sisseastumiseks tihti vähem aega, toome siin ära maksimumvariandi - kui neid näpunäiteid järgida, võib olla üsna kindel, et kõik sisseastumiseks vajalik saab õigeks ajaks valmis. Seega - alusta oma tegemistega varakult. Siin on Sulle spikker!

1,5 aastat enne õpingute algust

• Hakka uurima õppimisvõimalusi Ameerikas. Õige aeg on teha oma esimene visiit teabekeskusesse. Siit leiad erapooletut ja professionaalset informatsiooni kõigi USA akrediteeritud kõrgkoolide kohta.

• Kui Sa vajad õppemaksu maksmiseks stipendiumi, hakka finantsabi otsima kohe - stipendiumi taotlemisel on tähtajad väga varased! Finantseerimisele pead mõtlema ka siis, kui valid ülikoole.

• Uuri välja ülikoolide dokumentide esitamise tähtajad - need on erinevates ülikoolides erinevad. Tähtaegade teadmine on oluline järgnevate sammude planeerimisel - sisseastumisel nõutavad testid peavad olema tehtud

• enne dokumentide esitamise tähtaega.

• Uuri välja milliseid teste ülikool sisseastujatelt nõuab. Kindlasti on vaja teha TOEFL test, sageli ka SAT I, mõnikord ka SAT II. Selgita varakult,millal Eestis teste teha saab.

• Valmistu SAT ja TOEFL testideks. Näidistestid ja õpikud on teabekeskuses kohapeal kasutamiseks, samuti saab neid laenutada ja osta. Teabekeskus korraldab TOEFL kursusi ja harjutusteste.

14 - 12 kuud

• Kui soovid TOEFL testi teha augustis, registreeru varakult - kohtade arv testimiskeskuses on piiratud!

• Vali välja ülikoolid, mis Sulle meeldivad.

11 - 10 kuud

• Palu oma praeguselt koolilt ametlikku hinnetelehte.

• Vali välja õpetajad, kellelt paluda soovituskirju - anna õpetajatele piisavalt aega soovituse kirjutamiseks. Ära häbene õpetajale enda häid omadusi meelde tuletada, samuti rõhuta oma koolivälist tegevust ja oma saavutusi kahe viimase

• aasta jooksul. Võid koostada õpetaja abistamiseks isegi enda kohta väikese CV.

• Hakka kirjutama esseesid. Kuna essee on sisseastumisel väga oluline, on parem selle kirjutamisega alustada varakult.

• Kirjuta valmis avaldused. Jälgi tähtaegasid! Kui avaldust täites tekitab mõni termin segadust, saad abi teabekeskusest. Tule teabekeskusesse ka siis, kui Sul on muid küsimusi Ameerikas õppimise kohta. Tee ära nõutavad rahvusvahelised testid (TOEFL, SAT).

6-5 kuud

• Saada oma avaldused ja stipendiumitaotlused ülikooli. Kontrolli kas kõik nõutud dokumendid on olemas ja õigesti täidetud. Sinu avaldus on see, mis esimesena näitab, kas Sa oled ülikooli jaoks sobiv üliõpilane. Tee endale avaldusest koopia.

4 kuud

• Ülikoolid hakkavad teatama oma otsuseid. Kui Sa oled vastu võetud, saadetakse Sulle dokumendid, mille alusel taotleda üliõpilase viisat.

• Kui Sa oled vastu võetud mitmesse ülikooli, pead nüüd otsustama, millise Sina valid. Saada kindlasti äraütlemiskiri ülikoolidesse, mis Sinu valikust välja jäävad!

• Informeeri teabekeskust oma edust!

• Korralda õppemaksu, elamiskulude ja muude ülikooli poolt nõutavate summade ülekandmine.

3 kuud

• Kui oled kätte saanud I-20-vormi viisa taotlemiseks, võta ühendust USA Saatkonna konsulaarosakonnaga ning taotle üliõpilasviisat. NB! Viisa taotlemiseks tuleb maksta ka SEVIS tasu!

• Hakka planeerima reisi. Broneeri piletid varakult!

• Võta ühendust oma uue ülikooli rahvusvaheliste üliõpilaste osakonnaga ning teata neile oma saabumise aeg.

• Osale kindlasti teabekeskuse poolt korraldataval Pre-Departure Orientation programmil.