Standardimine
Standardimine - tegevus, millega määratakse sätted olemasolevate või potentsiaalsete probleemide lahendamiseks optimaalse taseme saavutamise eesmärgil. Standardimine seisneb standardite koostamises, avaldamises ja kasutamises. Standardimisest saadav kasu ilmneb toodete, protsesside, teenuste, meetodite jmt eesmärgivastavuse parendamises, kaubanduslike tõkete vältimises ja tehnilise koostöö hõlbustamises.
Eesti Standardikeskuse juurde registreeriti 25.05.2015 standardimise tehniline komitee komitee EVS/TK 57 „Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine“. Tehnilise komitee tegevust kureerib ja standardite koostamist juhib Põlevkivi Kompetentsikeskus.
Komitee loomise eesmärk: Välja selgitada valdkonna standardimisvajadused ja ajakohastada olemasolevaid kehtivaid standardeid, luua uusi algupäraseid standardeid, jagada parimaid praktikaid tunnustatud ekspertidega ning arendada rahvusvahelist koostööd.
EVS/TK 57 käsitlusala: Põlevkivi kaevandamine ja töötlemise tehnoloogiad, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivikeemia, põlevkivienergeetika. Aheraine ja jääkproduktide töötlemine.
Standardimise tehnilise komitee EVS/TK 57 „Põlevkivi, põlevkiviproduktide töötlemine“ tööprogrammid: 2025. aasta tööprogramm.
Komitee liikmed:
- Eesti Keskkonnauuringute Keskus
- Viru Keemia Grupp AS
- Eesti Energia AS
- Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
- Tallinna Tehnikaülikool
- TalTech Virumaa kolledž (Põlevkivi Kompetentsikeskus)
- Eesti Mäeselts
- Eesti Geoloogiateenistus
Põlevkivi Kompetentsikeskus osutab ettevõtjatele abi
- valdkondlike standardite koostamisel,
- töörühmade moodustamisel standardikavandi ettevalmistamiseks EVS/TK 57 „Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine“ juures.
Standardikavandi koostamise soovist teavitada tehnilist komiteed, et oleks võimalik standardi koostamine lisada tööprogrammi.
Ümbertrükimeetodil üle võetud rahvusvahelised standardid
Kivisüsi, koks ja põlevkivi. Lenduvate ainete määramine. Hard coal, cole and oil shale. Determination of volatile matter. | Rahvusvaheline standard on üle võetud inglisekeelsena koos Eesti märkustega. Standard EVS-ISO 562:2018 sisaldab rahvusvahelise standardi ISO 562:2010 „Hard coal and coke. Determination of volatile matter“ modifitseeritud teksti. Modifitseeritud väljaandesse on lisatud täiendused, mis võimaldavad standardi alusel määrata lenduvate ainete sisaldust ka põlevkivis. Standardi ülevõtmine märkuste ja täiendustega põlevkivi kontekstis oli vajalik uurimislaborite töö paremaks korraldamiseks. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardikeskusest www.evs.ee |
Kivisüsi ja koks. Kloori määramine Eschka segu abil. Coal and coke Determination of chlorine using Eschka mixture (ISO 587:2020, modified) | Rahvusvaheline standard on üle võetud inglisekeelsena koos Eesti märkustega. Standard EVS-ISO 587-MOD:2020 sisaldab rahvusvahelise standardi EVS-ISO 587:2018 „Solid mineral fuels - Determination of chlorine using Eschka mixture“ modifitseeritud uusversiooni. See rahvusvaheline standard käsitleb kloori sisalduse määramist kivisöes, pruunsöes ja ligniidis, [MOD] turbas, põlevkivis ja selle termilise töötlemise ja põletamise tahketes jääkides [MOD] ja koksis, kasutades Eschka segu. Standardisse on sisse viidud täiendused, mis võimaldavad standardi alusel määrata kloori sisaldust ka põlevkivis ja poolkoksis. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardikeskusest www.evs.ee |
Kivisüsi ja koks. Üldväävli määramine. Eschka meetod. Coal and coke Determination of total sulfur Eschka method (ISO 334:2020, modified) | Rahvusvahelise standard võeti üle ümbertrüki meetodil koos Eesti märkustega. Standard EVS-ISO 334-MOD:2020 sisaldab rahvusvahelise standardi EVS-ISO 334:2019 „Solid mineral fuels. Determination of total sulfur. Eschka method“ modifitseeritud uusversiooni. See standard käsitleb üldväävli määramist kivisöes, pruunsöes ja ligniidis, koksis, [MOD] põlevkivis ja selle termilise töötlemise ja põletamise tahketes jääkides [MOD], kasutades Eschka meetodit referentsmeetodina. Standardisse lisati täiendused põlevkivi ja selle termotöötlemise toodetele, võttes arvesse põlevkivi ja põlevkiviproduktide spetsiifilisi omadusi. Alternatiivse meetodina lisati veega ekstraheerimismeetod ning mõned analüüside tegemiseks vajalikud olulised spetsifikatsioonid. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardikeskusest www.evs.ee |
Kivisüsi ja koks. Kütteväärtuse määramine. Coal and coke Determination of gross calorific value (ISO 1928:2020, modified) | See ümbertrüki meetodil ülevõetud standard EVS_ISO 1928-MOD:2021 sisaldab rahvusvahelise standardi ISO 1928:2020 „Coal and coke. Determination of gross calorific value“ modifitseeritud ingliskeelset uusversiooni. Standard käsitleb tahkete mineraalsete kütuste kütteväärtuse määramist. Standardisse on sisse viidud täiendused (märgisega MOD), mis võimaldavad standardi alusel määrata ka põlevkivide (sh kukersiidi) kütteväärtust ja arvestada Eesti põlevkivi eripäradega, mis on vajalikud põlevkivide kvaliteedi määramiseks ja põlevkivide kasutusvõimaluste hindamiseks. Üldised põhimõtted ja kalibreerimisprotseduurid ning kütuste testid on esitatud põhitekstis, eri tüüpi kalorimeetrilise aparatuuri kasutamisse puutuv on kirjeldatud lisades A kuni C. Lisa D sisaldab loendeid kirjeldatud kalorimeetrite tüüpide kohta kalibreerimiseks ja kütuste testimiseks. Lisa E annab näiteid mõnede arvutuste illustreerimiseks. Lisa F käsitleb kalorimeetriliste põletusanumate ohutut kasutamist, hooldust ja testimist. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusest www.evs.ee |
Kivisüsi ja koks. Tuhasuse määramine. Coal and coke – Determination of ash. (ISO 1171:2024, identical) | See dokument kirjeldab meetodit kivisöe ja koksi tuhasisalduse määramiseks |
Naftast, sünteetilistest ja taastuvatest allikatest toodetud tooted. Kütuste (klass F) klassifikatsioon. Osa 1: Laevakütuste klassifikatsioon. Products from petroleum, synthetic and renewable sources — Fuels (class F) classification — Part 1: Categories of marine fuels | See dokument määratleb laevakütuste üksikasjaliku klassifikatsiooni klassi F (kütused) piires. See on ette nähtud lugemiseks koos standardiga ISO 8216-99 Märkus: Kütuste klass F määratleti algselt osana standardis ISO 8681 toodud naftatoodete klassifitseerimise meetodist. |
Naftast, sünteetilistest ja taastuvatest allikatest toodetud tooted. Kütused (klass F). Laevakütuste spetsifikatsioonid : Products from petroleum, synthetic and renewable sources — Fuels (class F) — Specifications of marine fuels“ (ISO 8217:2024, identical) | See standard määratleb laevakütustele kehtestatavad üldised nõuded ja spetsifikatsiooni. Nõuded käsitlevad kütuste kasutamist laevade diiselmootorites ja kateldes, kütuste käitlemist (hoiustamist, setitamist, tsentrifuugimist, filtreerimist, soojendamist) enne pardal kasutamist. Termin „kütus“ hõlmab selles dokumendis järgmisi tähendusi: — toornaftast, õliliivadest ja põlevkiviõlist toodetud süsivesinikud; — sünteetilistest, taastuvatest ja taaskasutatud toorainetest toodetud süsivesinikud, mille molekulaarstruktuur on eristamatu naftast toodetud süsivesinikest; — rasvhappe metüülestrid (FAME), kus lubatud selle dokumendi kohaselt; — varem defineeritud süsivesinike segud, kus lubatud selle dokumendi kohaselt. Selles dokumendis kütustele sätestatud üldiseid nõudeid ja spetsifikatsioone võib rakendada ka statsionaarsetes diiselmootorites kasutatavatele sarnast tüüpi kütustele. See dokument määratleb seitse liiki destillaatkütuseid, millest üks on hädaolukordades kasutatav diiselkütus. See dokument määratleb ka neli liiki jääkkütuseid väävlisisaldusega alla 0,5 massi%, viis liiki FAME sisaldusega jääkkütuseid ja viis liiki jääkkütuseid väävlisisaldusega üle 0.5 % massi% |
Metanool laevakütusena merenduses. Üldised nõuded ja spetsifikatsioonid : Methanol as a fuel for marine applications. General requirements and specifications (ISO 6583:2024, identical). | See dokument määratleb üldised nõuded ja spetsifikatsioonid metanoolile, mis pärineb kõikidest tootmisvormidest ja mida kasutatakse kütusena laeva diiselmootorites, kütuseelementides ja muudes merendusrakendustes valduse üleandmise hetkel enne mis tahes nõutavat töötlemist pardal. Metanool on üks võimalikest laevakütustest tulevikus. Eestis on potentsiaali hakata tootma metanooli biomassist või rohelisest vesinikust ja kinnipüütud CO2-st. Täna on arendamisel juba mitu metanooli tootmise projekti. Suuremahulise metanooli tootmise käivitamisel Eestis on oluline ka toote kvaliteeti puudutavate standardite ülevõtmine. |
Kivisüsi ja koks. Üldsüsiniku, vesiniku ja lämmastiku määramine. Instrumentaalne meetod : Coal and coke. Determination of total carbon, hydrogen and nitrogen. Instrumental method (ISO 29541:2025, identical) | See dokument kirjeldab instrumentaalset meetodit üldsüsiniku, vesiniku ja lämmastiku määramiseks söes ja koksis. Käesolev standard on vajalik, kuna CO₂ heitkoguste vähendamine on Eesti kliimapoliitika põhisuund. CO₂ emissioonitegur näitab, kui palju süsihappegaasi eraldub atmosfääri teatud koguse kütuse põletamisel või konkreetse tehnoloogilise protsessi käigus. CO₂ emissiooniteguri arvutamiseks on vaja teada kütuse üldsüsiniku kogust ning vesiniku ja lämmastiku sisaldust. |
Koostatud algupärased Eesti standardid
Põletatud põlevkivi plastitööstusele. Spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid. Pikendatud 5 aastat | EVS/TK 57 juurde loodud töörühma poolt koostatud algupärane Eesti standard „Põletatud põlevkivi plastitööstusele. Spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid“ on avaldatud. Standardi koostamise ettepaneku esitas Eesti Energia AS. Standard EVS 940:2019 kehtib termiliselt töödeldud põlevkivi või selle segu kohta, milles põlevkivi osakaal on vähemalt 70%. Põletatud põlevkivi käsitletakse standardis kui toodet, mis leiab kasutamist plastitööstuses plastiku ühe koostiskomponendi täitematerjalina. See omakorda tingis tööstuses vajaduse esitada nõuded antud täitematerjalile, selle tootmisohje korraldusele ja vastavuse tõendamise korra esitamisele. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardikeskusest www.evs.ee |
Burnt Shale for the Plastic Industry. Specifications and conformity criteria. Estonian standard in English Pikendatud 5 aastat | Algupärase standardi EVS 940:2019 ingliskeelse standardi versioon on avaldatud. |
Naftasaadused ja samaväärsed tooted. Kütused (klass F). Destillaat- ja jääkkütused, Eesti põlevkiviõli spetsifikatsioon. | EVS/TK 57 juurde loodud töörühma poolt koostatud algupärane Eesti standard EVS 943:2021 on avaldatud. Seda Eesti standardit rakendatakse kukersiitpõlevkivist utmise teel toodetud vedelkütustele. Selle standardi mõistes käsitletakse Eesti põlevkiviõli kahe keemistemperatuurist sõltuva fraktsioonina (keemistemperatuur määratakse katsemeetodiga EVS-EN ISO 3405): — kergfraktsioon (normaalkeemistemperatuuride vahemik 30 °C kuni 210 °C); — kesk-raskfraktsioon (normaalkeemistemperatuur üle 150 °C). Selles Eesti standardis määratletakse põlevkiviõli eri fraktsioonide peamiste tunnussuuruste vahemikud (tihedus, viskoossus, elementkoostis, tuhasus jm) ja katsemeetodid nende tunnussuuruste määramiseks. Standard käsitleb Eesti põlevkiviõli kütuse kvaliteeti, põlevkiviõli spetsifikatsiooni kehtestamine tuleneb vajadusest defineerida vastav toode selle iseloomulikest omadustest tulenevalt. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusest www.evs.ee |
Petroleum Products Fuels (Class F) Distillate and Residual Fuels Specification of Estonian Shale Oil. Estonian standard in English | Algupärase standardi EVS 943:2021 ingliskeelne standardi versioon on avaldatud. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusest www.evs.ee |
Uustöötluse läbinud algupärased Eesti standardid
Tahkekütused. Väävlisisaldus. Üldväävli ja selle sidemevormide määramine. | Standardi eelmise versiooni uustöötlus. Oluliseks muudatuseks standardis EVS 664:2017 on varem käsitletud meetoditele üldväävli määramise aparatuurse meetodi võimaluse lisamine ja redaktsioonilised parandused standardi tekstis. Standardisse on lisatud järgmised parandused: EVS 664:2017/AC:2019 Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardikeskusest www.evs.ee |
Solid Fuels. Sulphur content. Determination of total sulphur and its bonding forms. Estonian Standard in English | Algupärase standardi EVS 664:2017 ingliskeelne standardi versioon on avaldatud. |
Põlevkivi ning selle termilise töötlemise ja põletamise tahked jäägid. Niiskuse määramine ja proovi ettevalmistamise kord. Oil shale and solid residues of its thermal processing and combustion. Determination of moisture and sample preparation procedure | See standard on EVS 668:2018 “Põlevkivi. Niiskuse määramine:Oil Shale. Determination of moisture” uusversioon. Olulised muudatused võrreldes eelmise versiooniga on järgmised:
Selles Eesti standardis kirjeldatakse üldniiskuse määramise kahe- ja üheastmelist meetodit, analüütilise niiskuse määramise meetodit ning ka proovide ettevalmistamise korda. Standard kehtib põlevkivi ja selle termilise töötlemise ja põletamise tahkete jääkide kohta sõltumata päritolumaardla asukohast. Standardi järgi määratakse niiskust nii kaubapõlevkivi proovis kui ka maavara ja tehnoloogilise uuringu otstarbeks võetud kihiproovides, puursüdamikus, rikastamise jäägis ning teistes põlevkivi proovides ja nende termilise töötlemise ja põletamise tahketes jääkides (edaspidi poolkoks ja tuhk), mis on võetud ja ette valmistatud kehtiva standardiga vastavuses. |
Põlevkiviõlid. Tahkete lisandite ja tuhasuse määramise meetod. Shale oils. Method for determination of sediment content and ash Pikendatud 5 aastat | Standard EVS 652:2020 on algupärase Eesti standardi EVS 652:1994 uustöötlus. Standardi uustöötluses on — arvestatud aparatuurile ja reaktiividele kehtivate uute Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega; — kaasajastatud standardi teksti ja terminoloogiat, tehtud redaktsioonilisi parandusi; — lisatud peatükk „Terminid ja määratlused“ meetodi täpsuse hindamiseks kasutatavate terminite sisu selgitamiseks; — määratud nõuded filtripaberile kinnipeetavate osakeste diameetri kohta; — lisatud täiendav analüüsivõimalus põlevkiviõli proovidele määratlusega „nagu vastu võetud (as received)“, kus ei teostata õliproovis eelnevat veesisalduse määramist, ning seda arvestav arvutusvalem. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardikeskusest www.evs.ee |
Põlevkivi. Tuhasuse määramine. Oil shale. Determination of ash | Standard EVS 669:2022 on algupärase Eesti standardi EVS 669:1996 “Kukersiitpõlevkivi. Tuhasuse määramine” uustöötlus. Standardi esmaversioonis oli vaatluse all vaid Eesti põlevkivi. Standardi uusversioonis käsitletakse eri maardlatest pärit põlevkivi ning selle kuumtöötlemise ja põletamise jääkide tuhasuse määramise meetodit, seetõttu on ka standardi pealkiri muudetud : „Põlevkivi tuhasuse määramine“. Standardis on tehtud struktuurilisi muudatusi, lisatud uuendusi ja redigeeritud teksti. Lisatud on järgmised peatükid: „Terminid ja määratlused“, „Meetodite olemus“, „Proovi ettevalmistamine“, „Tulemuste arvutamine“, lisa A ja „Kirjandus“. Originaaldokumenti saab osta Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusest www.evs.ee |
Kaubapõlevkivi. Oil shale as a product | See standard EVS 670:2023 on eelmise versiooni EVS 670:1998 uustöötlus. Standardi uusversioon käsitleb kaubapõlevkivi kui produkti ning selle kvaliteedi tunnuste norme ja tunnuste lubatavat hälvet, esitab üldnõuded kaubapõlevkivi alumisele kütteväärtusele ja selle arvutamisele ning nõuded üldniiskusele. Standard ei käsitle enam üksikasjalikult kaubapõlevkivi klasse ega kvaliteedigruppe, mis määratakse normiviidete all välja toodud dokumentide kohaselt ning täpsustatakse ostu-müügilepingutes. standardi ülesehitus on viidud vastavusse juhendi EVS |
Algupäraste standardite ülevaatus ja uusversioonide koostamine
EVS-ISO 1928:2026 Kivisüsi ja koks. Kütteväärtuse määramine : Coal and coke. Determination of gross calorific value. | See standard ISO 1928:2026 võetakse üle ümbertrüki meetodil modifitseeritud kujul ning võrreldakse varasema avaldatud standardiga EVS-ISO 1928-MOD:2021 Kivisüsi ja koks. Kütteväärtuse määramine. See standard kirjeldab meetodit kivisöe ja koksi ülemise kütteväärtuse määramiseks konstantsel ruumalal ja referentstemperatuuril 25 °C kalorimeetrilises põletusanumas, mis on kalibreeritud sertifitseeritud bensoehappe põletamise teel. Standard on aluseks Eestis teostatavatele vastavatele põlevkivi uuringutele ja analüüsidele. Rahvusvahelistes ja Euroopa standardites ei käsitleta eraldi põlevkivi kütteväärtuse määramise meetodit ega arvestata ei Eesti ega maailma teiste põlevkivide eripärasid. |
EVS-ISO 562:2026 Kivisüsi, koks ja põlevkivi. Lenduvate ainete määramine. Hard coal, cole and oil shale. Determination of volatile matter. | Standardi ISO 562:2024 Hard coal and coke — Determination of volatile matter ülevõtmiseks inglisekeelsena on vajalik teha võrdlus varasema versiooniga EVS-ISO 562:2018, kuna sinna on sisse viidud täiendavad modifikatsioonid põlevkivi kontekstis. Standardi uusversiooni EVS-ISO 562: 2026 MOD tuleb täiendada vajalikke modifikatsioonidega, mis võimaldavad standardi alusel määrata lenduvate ainete sisaldust ka põlevkivis. See on vajalik uurimislaborite töö paremaks korraldamiseks. |
Brown coals and lignites — Determination of the yields of tar, water, gas and coke residue by low temperature distillation. This publication was last reviewed and confirmed in 2023. Therefore this version remains current. | Ülevõtt ümbertrüki meetodil modifitseeritud kujul. See standard määrab kindlaks meetodi pruunsöest ja selle põlemise jäägist lõpptemperatuurini 520 °C destilleerimisel saadud tõrva, vee, gaasi ja koksi jäägi saagise määramiseks |
Lisa informatsioon
