Avatud ülikool | Kontaktid ja tingimused

• Tallinna Tehnikaülikooli täienduskoolituse eeskiri 
• Tallinna Tehnikaülikooli õppekorralduse eeskiri 
• Tallinna Tehnikaülikooli arengukava 2026-2035
• Eesti Mereakadeemia kvaliteedikäsiraamat
• Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteedikontseptsioon

Kvaliteedi tagamise põhimõtted reguleerivad Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ülikool) täienduskoolituse õppekavade, nende arendamise, koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamist ning täienduskoolituse tagasiside kogumist ja sellega arvestamist.

Tallinna Tehnikaülikool lähtub järgmistest üldpõhimõtetest täienduskoolituse läbiviimisel:

• Täienduskoolitus on õppijast lähtuv ja õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud mitteformaalõpe. 
• Ülikooli pakutav täienduskoolitus on teaduspõhine, lõimides taseme- ja täiendusõpet.
• Täienduskoolituse õppekavade ja -vormide valik on lai ja ajakohane, pakkudes võimalusi omandada uusi teadmisi ja oskuseid ametialase karjääri edendamiseks, enesetäiendamiseks või haridustee jätkamiseks. 
• Täienduskoolituste korraldamisel järgitakse õppekavade kvaliteedi tagamise ja pideva parendamise põhimõtteid (PDCA üldjuhtimistsükkel): planeerimine, elluviimine, kontrollimine ja parendamine. Õppekavade arendamisel lähtutakse huvigruppide ja partnerite vajadustest, tööturu olukorrast, kombineerides taseme- ja täiendusõpet ning pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi. Osalejalt küsitakse tagasisidet, mida analüüsitakse ja mille põhjal viiakse sisse muudatusi õppekavades, koolituste sisus, õppekorralduses, õppekeskkonnas jms.  
• Täiendusõppijal on õigus saada teavet ülikooli pakutavate täienduskoolituste, nende sisu ja korralduse kohta, saada ettenähtud õppematerjalid ja juurdepääs koolitusega seotud digitaalsele õppekeskkonnale, saada täienduskoolituse läbimisel seda tõendav tunnistus või tõend. Täiendusõppijal on õigus esitada ülikoolile oma ettepanekuid ja pretensioone.
• Käesolevaid põhimõtteid kohaldatakse kõikidele ülikoolis läbiviidavatele täienduskoolitustele, sealhulgas mikrokvalifikatsiooni- ja mikrokraadiõppele. Juhul, kui täienduskoolitus sisaldab tasemeõppe aineid, rakendatakse kvaliteedinõudeid kooskõlas tasemeõpet reguleerivate aktidega. 

Täienduskoolitusi viiakse läbi õpiväljundipõhise õppekava alusel. Õppekava on terviklik, sidus ja kooskõlas seatud õpiväljunditega.

Ülikooli täienduskoolitused jagunevad järgmiselt:

• mitteformaalõppe õppekavade alusel toimuv õpe ehk täienduskoolitus;
• mikrokraadi õppekavade alusel toimuv õpe ehk mikrokraadiõpe;
• mikrokvalifikatsiooni õppekavade alusel toimuv õpe ehk mikrokvalifikatsiooniõpe;
• formaalõppe õppekavade õppeainete alusel toimuv õpe ehk avatud õpe.

Täienduskoolituste korraldamise aluseks on täienduskoolituse õppekava, mis on registreeritud ülikooli täienduskoolituste infosüsteemis. Mikrokraadikavade ja avatud õppe aluseks on tasemeõppe õppekavapõhised õppeained.

Täienduskoolituse õppekavasid arendatakse lähtuvalt sihtgrupi vajadustest, tööturu arengutest, riigihangete nõuetest ja tellija ootustest. Õppekavade arendamisel arvestatakse varasemate koolituste tagasisidega ja ülikooli nõuetega täienduskoolitusele.  

Ülikoolis viivad täienduskoolitusi läbi teaduskonnad, instituudid, avatud ülikool, järelkasvukeskus jt haldus- ja tugistruktuuriüksused.

Õppekava sisaldab järgmisi andmeid:

• õppekava nimetus ja kood;
• õppekavarühm;
• õpiväljundid ja eesmärk;
• õpingute alustamise tingimused (kui on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel);
• õppe kogumaht, sh kontaktõppe ja iseseisva õppe maht;
• õppe sisu ja õppemeetodid;
• õppekeskkonna kirjeldus;
• lõpudokumentide väljastamise tingimused;
• mikrokvalifikatsiooniõppe puhul kirjeldatakse õpiväljundite hindamisemeetodid ja -kriteeriumid;
• mikrokvalifikatsiooniõppe juures Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase, kui õppekava tugineb täielikult või osaliselt kutsestandardile või on koostatud kõrghariduse või kutseõppe õppeainete alusel;
• koolitaja kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus;
• kui täienduskoolituse õppekava on koostatud kutsestandardi, mõne muu riiklikult kehtestatud standardi või formaalõppe õppekava alusel, viidatakse õppekavas vastavale standardile või formaalõppe õppekavale ja selle moodulile või õppeainele.

Täienduskoolituse õppekava kinnitab õpet korraldava struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud töötaja. 

Õppekava andmete sisestamise eest infosüsteemi vastutab täienduskoolitust korraldav programmijuht. 

Täienduskoolituse õppekavade elluviimise ja kvaliteedi tagamise eest vastutavad programmijuhid või täienduskoolitust korraldava struktuuriüksuse juhi poolt määratud töötajad.

Ülikooli sisekoolituste korraldamisel lähtutakse ülikooli täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhimõtetest. 

Täienduskoolitusi viivad läbi ülikooli õppejõud, professionaalsed koolitajad või kogenud praktikud, kellel on olemas vajalikud pädevused.

Koolitaja valitakse vastavalt koolituse eesmärgile ja planeeritavatele õpiväljunditele. Koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Ülikooli õppejõudude kompetentside hindamise aluseks on ülikooli akadeemilises karjäärikorralduse reeglid. Väliste koolitajate kaasamisel võetakse kompetentside hindamisel aluseks koolitaja varasem õpi- ja töökogemus. Lisaks võetakse koolitaja valikul arvesse varasemat koostööd, soovitusi ja õppijate tagasisidet.

Koolitaja nimi, kvalifikatsioon ja töökogemuse kirjeldus avaldatakse ülikooli avalikult juurdepääsetavas täienduskoolituse infosüsteemis iga kursuse kirjelduse juures. 

Koolitaja pädevust hindab ja kontrollib koolitust läbiviiv programmijuht või üksuse vastutav töötaja.

Täiendusõpet viiakse läbi üldjuhul ülikooli, sh kolledžite, õpperuumides, mis vastavad kaasaegsetele õppe- ja rühmatöö läbiviimise nõuetele ja on varustatud vajaliku inventari ja tehnikaga. Ruumi valikul saab arvestada koolituse eripäradega (nt kas on vaja kasutada arvuteid, kas on tegemist hübriidõppega, kas on vaja koolitust salvestada jne.). Ülikooli hooned on ligipääsetavad ka erivajadusega inimestele. 

Tellimuskoolituste puhul viiakse koolitusi läbi vastavalt kokkuleppele ka tellija ruumides. 

Veebiõpe ja lõimitud õpe toimub õppetööks sobivas  digitaalses keskkonnas (nt MS Teams, Moodle). Õppuritele korraldab juurdepääsu vajalikule keskkonnale programmijuht, kes pakub vajadusel ka koolituse tehnilist tuge. 

Ülikooli kasutuses oleva kinnisvara (füüsilise õppekeskkonna) arendamise ja haldamise eest vastutab ülikooli kinnisvaraosakond. Ülikooli infotehnoloogiliste teenuste, vahendite ja infosüsteemide (virtuaalse õppekeskkonna) töökindlus ja arendamise eest vastutab ülikooli IT osakond.

Täiendusõppe sisulise ja korraldusliku kvaliteedi tagamiseks küsitakse õppijatelt tagasisidet koolituse sisu, korralduse, koolitajate ja õpiväljundite saavutamise kohta. Tellimuskoolituste korral küsitakse tagasisidet eraldi ka koolituse tellijalt. Võimalusel küsitakse tagasisidet ka katkestajatelt, et teada saada katkestamise põhjused ja arvestada nendega järgmiste koolituste planeerimisel.

Tagasiside küsitakse ja säilitatakse täienduskoolituse infosüsteemis, vastajale on tagasiside andmine anonüümne. 

Vahetu tagasiside võib osaleja esitada ka kursuse toimumise käigus või lõppedes otse koolitajale, kes saab vajadusel reageerida koolituse ülesehituse, kasutatavate õppemeetodite jm rakendamisel, et õppijad saavutaksid parimal viisil õpiväljundid.

Koolituse eest vastutav programmijuht küsib tagasisidet ka koolitajatelt, et järgmisi koolitusi paremini korraldada. 

Õppijate ja koolitajate tagasisidet analüüsitakse ja arvestatakse õppekavade planeerimisel, järgmiste koolituste korraldamisel ning koolitajate valiku ja arendamise toetamisel. Üksuste juhid annavad programmijuhtidele tagasisidet vähemalt kord aastas toimuvatel arenguvestlustel. 

Kursuste põhise tagasiside kogumise ja arvestamise eest vastutab koolitust korraldav programmijuht.

Tagasiside kogumise üldise korralduse, analüüsimise ja säilitamise eest ülikoolis vastutab avatud ülikooli arendusjuht.