XV loodusteaduskonna teaduskonverents
29. novembril 2023. algusega 10:00 toimub loodusteaduskonna XV teaduskonverents.
Teaduskonverentsi esimesel poolel teevad välkettekanded loodusteaduskonna doktorandid. Edasi jätkub konverents juba traditsiooniliselt väliskülaliste, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaatide ja loodusteaduskonna teadlaste ettekannetega.
Päevakava
10:00-10:10 Avasõnad. Tiit Land, Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Esimene osa
moderaator Maria Cecilia Sarmiento Guerin, keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur
Doktorantide lühiloengud (7 min)
10:10 – 10:20 Anastasiya Krech, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur "Enabling Ring-Opening Reaction of Cyclopropanols by Decatungstate as Photoredox Catalyst"
10:20 – 10:30 Romain Jacques Elie Bernasconi, küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur "Creatine deficiency causes muscle-specific atrophy and a shift in fiber composition"
10:30 – 10:40 Sophie Graul, geoloogia instituudi doktorant-nooremteadur "Exploration of Estonian Phosphorites. Ree potential for Green Transition"
10:40 – 10:50 Ekaterina Kabin, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur "α-lipoic acid ameliorates consequences of copper overload by up-regulating selenoproteins and decreasing redox misbalance"
10:50 – 11:00 Amirhossein Barzandeh, meresüsteemide instituudi doktorant-nooremteadur "Sea surface current components in the Baltic Sea"
11:00 – 11:10 Pille-Riin Laanet, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur "Medicinal plants against Lyme disease"
11:10 – 11:20 Alina Rekena, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur "Designing Microorganisms for the Transition to Bioeconomy"
11:20 – 11:30 Natjan-Naatan Seeba, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur "Development of a potential enzyme replacement therapy against hypertriglyceridemia"
Teine osa
moderaator Tõnis Kanger, keemia ja biotehnoloogia instituudi uurija-professor
12:30 – 12:40 Tervitussõnad. Andrus Salupere, loodusteaduskonna dekaan
12:40 – 13:25 Tuuli Käämbre, KBFI juhtivteadur „ Metabolic tricks of cancer cells„
13:25 – 14:10 Vitali Sõritski, materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi juhtivteadur "Molecularly imprinted polymers: towards development of chemosensors for medical diagnostics and environmental monitoring"
14:10 – 14:30 Parima populaarteadusliku artikli ja muu meediakajastuse auhindade jagamine.
14:30 – 15:00 kohvipaus 30 min
Kolmas osa
moderaator Marko Vendelin, küberneetika instituudi täisprofessor tenuuris
15:00 – 15:30 Riina Aav, keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor tenuuris "Supramolecular self-organisation"
15:30 – 16:00 Kevin Parnell, küberneetika instituudi sihtrahastusega professor "Baltic Sea coastal processes and management in a global context"
16:00 – 16:30 Germo Väli, meresüsteemide instituudi vanemteadur "Modelling the hydrodynamical processes in Estonian coastal waters"
16:30 – 17:00 Alla Šogenova, geoloogia instituudi vanemteadur "CO2 capture, transport, use and geological storage (CCUS) as a way for carbon-neutral future: Estonian challenges."
Teaduskonverents toimub Küberneetika Maja (Akadeemia tee 21/1) saalis Veenus. Peale konverentsi jätkame koosviibimisel Küberneetika maja fuajees. Ettekanded toimuvad inglise keeles ning toimub otseülekanne SIIN.
Konverentsil kohapeal osalemiseks palume registreeruda SIIN hiljemalt 24.11.2023
Loodusteaduskonna teaduskonverents
30. novembril 2022.a. toimus XIV loodusteaduskonna teaduskonverents, mis oli pühendatud loodusteaduskonna 20. aastapäevale.
Teaduskonverentsi esimesel poolel tegid välkettekanded loodusteaduskonna doktorandid. Edasi jätkus konverents juba traditsiooniliselt väliskülaliste, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaatide ja loodusteaduskonna teadlaste ettekannetega.
Juubelikonverentsi külalisloengu pidas Tallinna Tehnikaülikooli audoktor professor Kari Rissanen. Jyväskylä ülikooli orgaanilise keemia professor Kari Rissanen on supramolekulaarse keemia uuringute teerajaja Soomes. Ta on Soome Teaduste Akadeemia, Academia Europaea ja mitmete maailma keemiaseltside liige. Professor Rissanenil on pikaajaline koostöö meie keemia ja biotehnoloogia instituudiga, eriti meie katalüüsi ja supramolekulaarse keemia uurimisrühmadega. Ta on aidanud viia madalmolekulaarsete ainete kristallograafilised uuringud meie instituudis igapäevase töö osaks. Lisaks on ta õpetanud ja juhendanud meie doktorante nii siin kui välissemestritel Jyväskyläs ning esinenud meil mitmete ettekannetega. (CV, supramolekulaarse keemia teadusgrupp)
Päevakava
10:00-10:10 Avasõnad. Andrus Salupere, loodusteaduskonna dekaan
Esimene osa: Doktorantide lühiettekanded
10:10-10:20 Annela Avarlaid, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur „Enhancers - key organizers of the gene expression“
10:20-10:30 Tatsiana Dalidovich, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur „Mechanochemical synthesis of active pharmaceutical ingredients“
10:30-10:40 Kaarel Erik Hunt, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant „Carbohydrate chemistry – utilizing CAL-B for the synthesis of human milk oligosaccharides“
10:40-10:50 Nthati Lillian Monei, geoloogia instituudi doktorant-nooremteadur „Phytomanagement: A Promising Approach for the Revegetation and Restoration of Heavy Metal-Polluted Lands“
10:50-11:00 Leenu Reinsalu, KBFI doktorant “Dietary preferences of colorectal cancers“
11:00-11:10 Kristine Roos, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant „Heterogeneity of preovulatory follicle cell types between normo- and hyporesponders“
11:10-11:20 Sadia Sadique, küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur „Does a single far - field determine the shape of the scattering screen?“
11:20-11:30 Kai Salm, meresüsteemide instituudi doktorant-nooremteadur „The role of sub-mesoscale processes in the Baltic Sea“
12:30–12:40 Rektori tervitus. Tiit Land, Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Teine osa
12:40 –13:25 Kari Rissanen, TalTech audoktor, Jyväskylä ülikooli professor „Trapping Fire and Making Knots and Cubes, The Power of Molecular Self Assembly”
13:25 –14:05 Kalev Kallemets, Fermi Energia AS juhatuse esimees „Decarbonizing Baltic energy and fertilizer needs with nuclear energy”
14:05 – 14:45 Siim Veski, EV teaduspreemia laureaat, geoloogia instituudi professor „Lessons from the past - palaeoecology as a tool”
(14:45 – 15:00 kohvipaus)
Kolmas osa
15:00 – 15:30 Eesti Keemiaseltsi ettekanne: Dzmitry Kananovich, keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur „Organic synthesis paves the road to sustainable future”
15:30 – 16:00 Marko Vendelin, küberneetika instituudi professor „Biophysics of the heart: where mechanics, chemistry, and electromagnetism work together“
16:00 – 16:30 Sirje Sildever, meresüsteemide instituudi teadur "Environmental DNA based plankton monitoring: diversity, appearance and associations based on examples from Estonia and Japan"
16:30 – 17:00 Petri-Jaan Lahtvee, keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor „Big Data and how we use it to develop yeast-based cell factories“
Loodusteaduskonna XIII teaduskonverents toimub 11. novembril 2021.a.
Päevakava
13:00 Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi avasõnad
13:15 2021 a. Riigi teaduspreemia laureaadid professor Maarja Grossberg ja professor Jüri Krustok: „Optical spectroscopy of new 2D and 3D semiconductors.”
14:05 2020 a. Riigi teaduspreemia laureaat professor Tõnis Timmusk: "Mechanisms of neuronal activity-regulated gene expression”
(14:55 Kohvipaus)
15:15 Rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping: "Green skills and green competences in future work perspective"
15:55 Geoloogia instituudi teadur Rutt Hints: “Critical metals from low-grade future resources”
16:25 Meresüsteemide instituudi professor Urmas Raudsepp: „Extreme winter of 2020 in the Baltic Sea region”
Konverents toimub Küberneetika maja saalis Veenus ja veebiülekandena Zoomis. Ettekanded on inglise keeles. Kohapeal viibivad osalejad saavad ettekannete järgselt mõtteid vahetada väiksel koosviibimisel Küberneetika maja fuajees.
Konverentsil kohapeal osalemiseks palun eelregistreeruda hiljemalt 10.11.2021 kertu.kosk@taltech.ee.
NB! Kohapeal osalemine on lubatud vaid ülikooli töötajatele ja üliõpilastele kehtiva COVID tõendi olemasolul
4. detsembril 2019 toimus kaheteistkümnes loodusteaduskonna teaduskonverents.
Päevakava:
13:00 Avasõnad
13:10 Professor Irina Hussainova (Mehaanika ja tööstustehnika instituut)
Graphene augmented ceramic nanofibers and their applications
The current progress in key areas from construction and transportation to energy generation/storage and bio-applications increasingly demands new structural materials with improved and multifunctional performance. To be adapted by industry, these materials will not only have to be lighter, stronger and tougher but also play additional functional roles, including sensing external stimuli, self-monitoring their structural health, conducting electricity and/or storing energy. The main focus of the work is on special-purpose materials based on the unique Estonian product – functionalized metal oxide nanofibers of a great aspect ratio (107) to be used as (i) additives to ceramics, (ii) customized scaffolds, (iii) electrocatalyst support, and (iv) electrochemical sensors.
14:00 Professor Erkki Karo (Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut)
Saving Science and Society
In today's public debate, science is under wicked pressure: we need to achieve results faster and with broader societal impact. While it is true that science needs to be directed more towards tackling the greatest challenges of our times (such as the UN's Sustainable Development Goals), it is also true that science needs to keep a perspective that looks beyond the known horizon. How to achieve the balance between these expectations?
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15 Professor Margus Lopp (keemia ja biotehnoloogia instituut)
Oxidative Chemical Degradation of Oil Shale.
Oil shale processing starts from thermal decomposition of oil shale to shale oil, gas and semi-coke. These primary products and the formed byproducts form a feedstock for further chemical transformation and valorization. A direct chemical destruction of oil shale may be an alternative to the traditional, yielding different products and opening new possibilities.
15:55 Professor Jaan Kalda (küberneetika instituut)
Intermittency and scale invariance in nature and in society
We consider such intermittent systems as turbulent media and society/econosphere. Intermittency means that the system behaviour cannot be described by Gaussian statistics. Typically, intermittent systems behave in a very complicated and diverse manner, giving rise to the formation of various power laws, multiscaling, and/or to the creation of scale-free networks.
16:35 Professor Michael Hitch (geoloogia instituut)
Mineral Carbonation of Post Industrial Materials: Engineering a natural process for operational optimization and CO2 management
Mineral carbonation is a naturally occurring process that takes place in nature in all latitudes at ambient temperature and pressure. This relatively simple process can be engineered to increase reaction efficacy and increased carbonate yield. The substrate materials can be readily sourced from post-industrial waste products including slags and mine tailings. The cost associated with the large energy inputs from comminution of materials is generally absorbed by the extraction of the mineral of interest and additional inputs are negligible. The economic flow-on comes in the form of newly created building materials and CO2 offset credits containing sequestered greenhouse gases. This presentation will look at the mineral carbonation from natural analogues through engineered systems and explore the economic and social benefits of this simple chemical process.
29. novembril 2018 toimus üheteistkümnes loodusteaduskonna teaduskonverents.
13:00 Avasõnad.
Professor Tõnis Kanger, loodusteaduskonna dekaan
13:15-14:00 Professor Tanel Tenson, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut
The bacteria who tolerate antibiotic treatment
Development of antibiotics is one of the most important advances in medicine. Unfortunately, bacteria are becoming increasingly resistant to these drugs. The resistant bacteria can grow in the presence of antibiotics. Some bacteria are not growing during the treatment but are not dying either. These dormant bacteria can cause hard to treat infectious diseases. The dormant states of bacteria are impact on the efficiency of antibiotic treatment will be discussed.
14:00-14:45 Akadeemik Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia
What Have We Built? Architecture in Estonia Since 1991
The volume of construction in Estonia since regaining independence has been impressive, but what about the quality of buildings? Are there buildings with perspective to become cultural monuments? In 1990 the radical reforms and lack of resources left its stamp on new edifices, the economic boom of the early 2000s was the period open to the experimentation and bold decisions, while during the current decade the secure solutions prevail. Despite dominant neoliberal attitudes there are also ambitions to build conspicuous architecture.
15:15-15:55 Professor Ott Scheler, keemia ja biotehnoloogia instituut
Droplet microfluidics for chemical and biotechnological research
15:55-16:35 Vanemteadur Anneli Poska, geoloogia instituut
Lessons from the future past: Land cover and land use changes as a driver for Earth system changes
16:35-17:15 Professor Olli-Pekka Smolander, keemia ja biotehnoloogia instituut
De novo genomics and the study of silver birch genome
30. novembril 2017 toimus kümnes loodusteaduskonna teaduskonverents, mis jätkas matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverentside sarja.
13:00 Avasõnad. Teaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger
13:15 Professor Anne Kahru (National Institute of Chemical Physics and Biophysics)
“’Safe-by-design’ and ’toxic-by-design’ – two strategies for creating novel nanomaterials“
Nanotechnological revolution is expected to provide the analogous impact to the society as the introduction of the internet: new developments are seen and to be seen practically in all areas, from health-care to energy. ’Safe-by-design’ strategy for nanomaterials (NMs) was first introduced about 10 years ago, primarily due to the societal concern on safety of nanoproducts rapidly entering consumers market despite of scarce information on their potential toxicity and ecotoxicity. Currently it is self-evident that it is wise to synthesise novel nanomaterials that would not cause harm to their producers and the environment but still bare the ‘nano’-enabled properties such as high surface energy, new optical properties etc.
In 2004, Lab of Environmental Toxicogy at NICPB was within first teams in the world that started to work on toxicological effects of metal-based nanomaterials, e.g., by providing data on their toxicity and toxicity mechanisms – information of utmost importance for creation of safe NMs. Moreover, we have introduced the ’toxic-by-design’ concept, i.e. to convert negative properties of certain NMs (such as high toxicity) into useful ones as the mankind needs efficient biocides and antimicrobials. The presentation will illustrate both strategies and provide wider background for understanding the toxicity mechanisms of synthetic NMs. Our model systems are in vitro mammalian cell cultures, natural and recombinant bacteria, yeasts and aquatic risk assessment key species (algae, daphnids, protozoa) accompanied by various chemical and physical techniques.
14:00 Professor Maarja Kruusmaa (TTÜ, Centre for Biorobotics)
“From natural science to technology. And back again”
Centre for Biorobotics is conducting research on the interface of natural science and technology, investigating natural phenomena to build better technology and the other way around, use this technology to better understand the natural phenomena. In particular, we present some cases where we developed technology based on analogy with marine animals and used it to investigate aquatic animals and natural flows.
15:00 Tiit Lukk, PhD (Department of Chemistry and Biotechnology)
“Deciphering the biochemistry of lignin deconstruction“
15:30 Prof. Olle Hints (Department of Geology)
"Deciphering Earth history 444 million years ago"
16:00 Aarne Männik, PhD (Department of Marine Systems)
„Atmospheric regional climate modelling“.
16:30 Margus Pihlak, PhD (Department of Cybernetics)
“Bayesian Inference and bootstrap methods on random variables characteristics estimation“
1. detsembril 2016 toimus üheksas TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverents.
14:10 Plenaarettekanne: Tõnis Kanger
Noncovalent Interactions in Asymmetric Catalysis
Professor Tõnis Kangerile omistati 2016 a. EV teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal teadustöö “Asümmeetrilised organokatalüütilised ja kaskaadreaktsioonid” eest. Professor Kangeri uurimisgrupi põhieesmärgiks on katalüütiliste asümmeetriliste reaktsioonide uurimine ja nende rakendamine erinevate bioloogilist aktiivsust omavate eesmärkühendite sünteesil. Kuna katalüüsi efektiivsuse määrab peamiselt katalüsaatori struktuur, siis erinevate katalüsaatorite süntees ja nende mõju analüüs nii keemiliste, spektroskoopiliste kui ka arvutuslike meetoditega on uurimistöö lahutamatu osa. Uuritakse ka kaskaadreaktsioone, kus ühes etapis tekib mitu uut keemilist sidet, tõstes sellega veelgi orgaanilise sünteesi efektiivsust.
14:50 Professor Üllas Ehrlich (TTÜ majandusteaduskond, ärikorralduse instituut)
Economic evaluation of Non-Market Nature Values: Case of Jägala Waterfall
15:40 Dotsent Alar Leibak (matemaatikainstituut)
Hypercomplex Numbers
16:05 Teadur Pavel Starkov (keemiainstituut)
Why Go Organic: A Chemist's Perspective
16:30 Teadur Pirjo Spuul (geenitehnoloogia instituut)
Pathogen-induced Liver Damages: Novel Aspects of Helicobacter pylori Infection
12. novembril 2015 toimus järjekorras juba kaheksas TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverents.
Esimene plenaarettekandja oli 2013 a. Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat Tartu Ülikooli professor Jaanus Remme. Professor Jaanus Remme pälvis preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Ribosoomide biogenees ja funktsioneerimine bakterites“ eest. Jaanus Remme on rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud molekulaarbioloog, kelle uurimisvaldkonnaks on üks keskseid bioloogilisi protsesse – valgu biosüntees rakus.
Teise plenaarettekande pidas Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor ja teadusajakirja Administrative Culture tegevtoimetaja, vanemteadur Dr. Veiko Lember, kes rääkis teaduse kohast tänapäeva ühiskonnas.
Plenaarettekannetele järgnesid ettekanded teaduskonna akadeemilistelt töötajatelt.
13:00 Avasõnad
13:10 Jaanus Remme, Tartu Ülikooli professor "Chemistry meets biology: postsynthetic modification of proteins and RNA"
13:50 Veiko Lember, Ragnar Nurkse instituudi vanemteadur "The rise of entrepreneurial university – can the academic community deliver?"
With the rise of “the third mission” of universities – that is, entrepreneurial university – there has emerged a
considerable pressure for academia not only to advance generic knowledge through research and teaching, but also to contribute more directly to economic development and general well-being of society. This is mostly manifested by increasing demands for universities to commercialize scientific results through licensing and spin-offs, provide R&D services for industries and governments, and deliver more fine-tuned training, serving the acute rather than long-term economic and societal needs. In Europe this is mostly associated with the need to tackle the so-called European paradox, according to which European countries have allegedly failed to convert their high level scientific results into marketable and wealth-generating innovations. Estonia, on the other hand, has by and large directly taken over the European paradox thinking, expecting – and indeed financing – the local universities to deliver the entrepreneurial university idea.
Yet, many of the most widely accepted policy ideas to support this transition fail to consider the relevance of wider institutional and historic context of specific countries. By using the example of the Estonian R&D system, the presentation will address some of the most crucial aspects of the entrepreneurial university concept and discuss the future of academia with regard to the challenges of contemporary societies.
14:40 Lasse Päivärinta, matemaatikainstituudi professor "Three examples of inverse problems"
15:05 Nicholas Gathergood, keemiainstituudi professor "Green Chemistry: Can we desing safer and environmentally friendly chemicals?"
15:30 Jelena Gorbatšova, keemiainstituut "Digital Microfluidics- a versatile chemical computer"
15:55 Andrus Seiman, keemiainstituut "Single Cell Model assisted Bioprocess Modellling and Cell Design"
16:20 Jaanus Suurväli, geenitehnoloogia instituut "Where did the immune system come from?"
13. novembril 2014 toimus järjekorras juba seitsmes matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverents.
Kavas oli kaks plenaarettekannet. Esimene plenaarettekandja oli 2014 a. Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat keemia ja molekulaarbioloogia alal, Tartu Ülikooli Keemia Instituudi dotsent Kaido Tammeveski (CV). Teise plenaarettekande pidas TTÜ Tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi professor Margus Viigimaa (CV).
Teaduskonverentsi kava:
13.00 Avasõnad
13.15 Kaido Tammeveski (TÜ Keemia Instituut)
Funktsionaalsed materjalid elektrokeemilisteks rakendusteks
14.00 Margus Viigimaa (Tehnomeedikum)
Tehnoloogia areng kõrgvererõhutõve diagnostikas ja ravis
14.45-15.10 Kohvipaus
15.10 Mihkel Koel (keemiainstituut)
Põlevkivist nanotorudeni
15.35 Jaan Janno (matemaatikainstituut)
Pöördülesanne murdtuletisega paraboolset tüüpi diferentsiaalvõrrandile
16.00 Tuuli Käämbre (KBFI)
Kuidas reguleeritakse kasvajarakkude energiametabolismi
16.25 Raavo Josepson (füüsikainstituut)
Raadiosageduslik gaaslahendus heeliumis ja neoonis
16.50 Mari Palgi (geenitehnoloogia instituut)
Äädikakärbse kasutamisest neurobioloogias ja inimese haiguste modelleerimisel
6. novembril 2013 toimus TTÜ aulas järjekorras juba kuues matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverents.
Seekordse plenaarettekande pidas mereteadlane, akadeemik, Eesti Vabariigi 2013. a. teaduspreemia laureaat Tarmo Soomere Küberneetika Instituudist. Teaduskonnal on läbi aastate olnud tihe koostöö TTÜ asutustega ja sel aastal oli esinejate hulgas lisaks teaduskonna esindajatele ka TTÜ asutuste töötajad.
Teaduskonverentsi kava:
13.00 Avasõnad. Dekaan, professor Tõnis Kanger
13.15 Tarmo Soomere, TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur
Keskkonnahoidliku merekasutuse matemaatika
14.00 Siim Veski, TTÜ Geoloogia Instituut vanemteadur
Pärastjääaja looduskeskkond ja kliima Eestis
14.25 Urmas Lips, TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor
Kõrge ajalise ja ruumilise lahutusega kontaktmõõtmised Läänemere uuringutes (motivatsioon ja näiteid tulemustest)
Sektsiooni juhatas professor Margus Lopp
14.50-15.10 Kohvipaus
15.10 Riina Aav, keemiainstituudi dotsent
Uureapõhised molekulaarsed mahutid
15.35 Ivo Fridolin, TTÜ Tehnomeedikumi professor
Biomeditsiinitehnika Tehnomeedikumis ehk “Kas haigus hüüab tulles?”
16.00 Marko Vendelin, TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur
Tracing photons and molecules: What can we learn from recording noise in the heart cell?
16.25 Gert Tamberg, matemaatikainstituudi vanemteadur
Valimridadest pildinduses
16.50 Urmas Arumäe, geenitehnoloogia instituudi vanemteadur
Uued neurotroofilised faktorid MANF ja CDNF ja nende uudne toimemehhanism
Sektsiooni juhatas vanemteadur Andres Veske
Matemaatika-loodusteaduskonna 10. juubeliaastale pühendatud teaduskonverents toimus 27.novembril 2012 TTÜ aulas. Seekord esinesid teadusettekannetega kaks TTÜ audoktorit ja kaks külalist Tartu Ülikoolist.
Teaduskonverentsi kava:
14:00 Konverentsi avamine. Avasõnad
14:15 Professor Tõnis Kanger, matemaatika-loodusteaduskonna dekaan
Matemaatika-loodusteaduskonna 10 aastat
I Sektsiooni juhatas professor Mihkel Kaljurand (Keemiainstituut)
14:45 TTÜ audoktor professor Martin Schröder (Nottinghami Ülikool)
Capture of Carbon Dioxide By Porous Metal-Organic Framework Materials
15:30 Akadeemik professor Eve Oja (Tartu Ülikool)
Matemaatikast, rakendusmatemaatikast ja matemaatika rakendustest
16:00 Kohvipaus
II Sektsiooni juhatas vanemteadur Vello Tõugu (Geenitehnoloogia instituut)
16:30 TTÜ audoktor professor Victor Snieckus (Queensi Ülikool)
Organic Synthesis: Quo vadis?
17:15 Professor Andres Merits (Tartu Ülikool)
Bioloogilise ja keemilise maailma vahel
3. november 2011
11.00 Avasõnad. Teaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger. Teadusprorektor professor Erkki Truve
11.15 Ülo Lille (keemiainstituut)
Laengu transpordi simuleerimine elektronjuhtivais polümeerides
I Sektsiooni juhatas juhtivteadur Mihkel Koel ( keemiainstituut)
12.00 Oleg Kulinkovich (keemiainstituut)
Studies toward elaboration of a new approach to chiral organometallic reagents
12.30 Petr Kuban (keemiainstituut)
CAPILARY ELECTROPHORESIS – a small tool for large accomplishments in point of care analysis
13.00-13.30 Franz Werner (keemiainstituut)
TUT Crystal Structure Service
II Sektsiooni juhatas professor Tõnis Timmusk (geenitehnoloogia instituut)
14.30 Heiti Paves (geenitehnoloogia instituut)
Molekulaarsed mootorid taimerakkudes
15.00 Jaak Simm (integreeritud süsteemide bioloogia keskus)
Fast clustering method for DNA sequences, using locality sensitive hashing
15.30-16.00 Priit Pruunsild (geenitehnoloogia instituut)
Närvitalitlusest sõltuv inimese BDNF geeni transkriptsiooni regulatsioon
16.00-16.20 Kohvipaus
III Sektsiooni juhatas professor Mihkel Kaljurand (keemiainstituut)
16.20 Arvo Mere (füüsikainstituut)
Kvantpunktid ja päikeseenergeetika
16.50-17.20 Alar Leibak (matemaatikainstituut)
Mittekommutatiivse determinandi ühest rakendusest mittelineaarsetes juhtimissüsteemides
Konverentsi kava (2010 a.)
11.00 Avasõnad. Teaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger. Teadusprorektor professor Erkki Truve
11.15 Eesti TA president Richard Villems - Anatoomiliselt kaasaegse inimese geneetiline ajalugu: tee sünteesile
12.00 Peep Palumaa, geenitehnoloogia instituudi professor - Rakulise vase proteoomi süsteemibioloogia
12.20 Toomas Tamm, keemiainstituudi professor - Molekulide konformatsioonid
12.40-13.00 Aivar Lõokene, keemiainstituudi vanemteadur - Endoteelse lipolüüsi molekulaarsed mehhanismid
14.20 Igor Krupenski, mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslabori teadur - Tsirkuleeriv keevkiht ja kahefaasiliste voolude matemaatiline modelleerimine
14.40 Eugen Paal, matemaatikainstituudi professor - Operaadkvantimine
15.00 Andres Veske, geenitehnoloogia instituudi vanemteadur - Kas suurem aju teeb meid intelligentsemaks?
15.20 Riina Aav, keemiainstituudi dotsent - NMR-eksperimendid, ennustused ja reaalsed molekulid
15.40-16.00 Raavo Josepson, füüsikainstituudi lektor - CZTSe kui päikesepatarei materjal
16.00-16.20 Kohvipaus
16.20 Andre Lomaka, keemainstituudi vanemteadur - Griidi kasutamine vähivastaste ühendite disainimisel
16.40 Merike Kelve, geenitehnoloogia instituudi juhtivteadur - Käsnad - lihtsad, aga mitte primitiivsed
17.00 Teet Velling, geenitehnoloogia instituudi vanemteadur - Raku pinnaretseptorid ja rakuskeleti dünaamika: integriinid, retseptortürosiinkinaasid ja PKB/Akt
17.20-17.40 Marko Piiroo, geenitehnoloogia instituudi dotsent - Piirdenärvisüsteem - väga lihtsa ehitusega kude
9. oktoober 2009 a.
Akadeemia tee 3, X-209
11.00 Avamine. Avasõnad. Prorektor Rein Vaikmäe. Teaduskonna dekaan professor Erkki Truve
I sessioon. Juhatas Dr. Mihkel Koel
11.30 Professor Mart Saarma
New neurotrophic factors: structure, biology and therapeutic potential
12.00 Professor Margus Lopp
Keemiline süntees ja keemiline bioloogia
12.20 Vanemteadur Feliks Kaplanski
Vortex ring models and their applications
12.40 Dotsent Margus Pihlak
Tensorarvutuse maatriksintepretatsioon
13.00-13.20 Professor Madis Metsis
Looduslik mitmekesisus meie ümber
II sessioon. Juhatas Prof. Madis Metsis
14.40 Dotsent Mart Speek
Matrjoska geeniekspressiooni mudel
15.00 Juhtivteadur Mihkel Koel
Ioonsed vedelikud ja analüütiline keemia
15.20 Vanemteadur Vladislav-Veniamin Pustõnski
EHB tähtede tekkimisest ja saladustest
15.40 Dotsent Cecilia Sarmiento
RNA silencing
16.00 Vanemteadur Gert Tamberg
Üldistatud Shannoni valimoperaatorid
III sessioon. Juhatas Prof. Erkki Truve
16.40 Doktorant Jelena Gorbatšova
Digitaalsel mikrofluidikal baseeruv proovi sisestus kapillaarelektroforeesis
17.00 Doktorant Tea Hunt
Kombineeritud õpe. Planeerimine ja ülesehitus
17.20 Doktorant Veljo Sinivee
Portatiivne aeg-energialahutusega gammaspektromeeter
17.40-18.00 Vanemteadur Sirje Rüütel Boudinot
RGS16 osa immunoregulatsioonis
19. september 2008 a.
IT Kolledž, Raja 4C, auditoorium 314
11.00 Avamine. TTÜ rektor, professor Peep Sürje. Teaduskonna dekaan, professor Margus Lopp
Matemaatika-loodusteaduskond Tallinna Tehnikaülikoolis - 6 aastat arengut
11.30 Professor Mati Karelson
Molekulaartehnoloogia - tänapäev ja tulevik
12.00 Professor Jüri Krustok
Füüsika ja materjaliteaduse kooselust Tallinna Tehnikaülikoolis
12.20 Professor Tõnis Timmusk
Aju asümmeetria ja käelisuse molekulaarsetest alustest
12.40 Professor Jaan Janno
Mikrostruktuuriga materjalide identifitseerimise pöördülesanded
13.00-13.20 Professor Erkki Truve
Taimeteadusest Euroopas, Eestis ja Tallinna Tehnikaülikoolis
14.40 Professor Tõnis Kanger
Organokatalüüs asümmeetrilises sünteesis
15.00 Professor Nigulas Samel
Bioaktiivsed lipiidid – kas universaalsed signaalmolekulid?
15.20 Vanemteadur Aleksander Kartušinski
Numerical simulation of gas-solid particle flow
15.40 Professor Peep Palumaa
Proteoomika ja tänapäev
16.00 Professor Mihkel Kaljurand
Kahnemani regressioon
16.40 Professor Ruth Sepper
Arstiteadus matemaatika-loodusteaduskonnas – kas luksuskaup või loomulik lüli biomeditsiinis?
17.00 Riin Ehin
Tallinna Tehnikaülikooli ja ettevõtete vähiuuringute alasest koostööst
17.20 Professor Raivo Vilu
Kiirest süsteemibioloogilisest bakterirakkude füsioloogilise seisundi diagnostikast
17.40-18.00 Professor Toomas Neuman
Süsteemne lähenemine rakubioloogias