Teaduskonna teaduskonverents | Loodusteaduskond

30. novembril 2022.a. toimus XIV loodusteaduskonna teaduskonverents, mis oli pühendatud loodusteaduskonna 20. aastapäevale.

Teaduskonverentsi esimesel poolel tegid välkettekanded loodusteaduskonna doktorandid. Edasi jätkus konverents juba traditsiooniliselt väliskülaliste, Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaatide ja loodusteaduskonna teadlaste ettekannetega.

Juubelikonverentsi külalisloengu pidas Tallinna Tehnikaülikooli audoktor professor Kari Rissanen. Jyväskylä ülikooli orgaanilise keemia professor Kari Rissanen on supramolekulaarse keemia uuringute teerajaja Soomes. Ta on Soome Teaduste Akadeemia, Academia Europaea ja mitmete maailma keemiaseltside liige. Professor Rissanenil on pikaajaline koostöö meie keemia ja biotehnoloogia instituudiga, eriti meie katalüüsi ja supramolekulaarse keemia uurimisrühmadega. Ta on aidanud viia madalmolekulaarsete ainete kristallograafilised uuringud meie instituudis igapäevase töö osaks. Lisaks on ta õpetanud ja juhendanud meie doktorante nii siin kui välissemestritel Jyväskyläs ning esinenud meil mitmete ettekannetega. (CV, supramolekulaarse keemia teadusgrupp)

Päevakava

10:00-10:10 Avasõnad. Andrus Salupere, loodusteaduskonna dekaan

Esimene osa:  Doktorantide lühiettekanded
10:10-10:20      Annela Avarlaid, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur „Enhancers - key organizers of the gene expression“
10:20-10:30      Tatsiana Dalidovich, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur „Mechanochemical synthesis of active pharmaceutical ingredients“
10:30-10:40      Kaarel Erik Hunt, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant „Carbohydrate chemistry – utilizing CAL-B for the synthesis of human milk oligosaccharides“
10:40-10:50      Nthati Lillian Monei, geoloogia instituudi doktorant-nooremteadur „Phytomanagement: A Promising Approach for the Revegetation and Restoration of Heavy Metal-Polluted Lands“
10:50-11:00      Leenu Reinsalu, KBFI doktorant “Dietary preferences of colorectal cancers“
11:00-11:10      Kristine Roos, keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant „Heterogeneity of preovulatory follicle cell types between normo- and hyporesponders“
11:10-11:20      Sadia Sadique, küberneetika instituudi doktorant-nooremteadur „Does a single far - field determine the shape of the scattering screen?“
11:20-11:30      Kai Salm, meresüsteemide instituudi doktorant-nooremteadur „The role of sub-mesoscale processes in the Baltic Sea“

12:30–12:40      Rektori tervitus. Tiit Land, Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Teine osa
12:40 –13:25     Kari Rissanen, TalTech audoktor, Jyväskylä ülikooli professor „Trapping Fire and Making Knots and Cubes, The Power of Molecular Self Assembly”
13:25 –14:05     Kalev Kallemets, Fermi Energia AS juhatuse esimees „Decarbonizing Baltic energy and fertilizer needs with nuclear energy”         
14:05 – 14:45    Siim Veski, EV teaduspreemia laureaat, geoloogia instituudi professor „Lessons from the past - palaeoecology as a tool”

(14:45 – 15:00 kohvipaus)

Kolmas osa

15:00 – 15:30    Eesti Keemiaseltsi ettekanne: Dzmitry Kananovich, keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur „Organic synthesis paves the road to sustainable future”
15:30 – 16:00    Marko Vendelin, küberneetika instituudi professor „Biophysics of the heart: where mechanics, chemistry, and electromagnetism work together“
16:00 – 16:30    Sirje Sildever, meresüsteemide instituudi teadur "Environmental DNA based plankton monitoring: diversity, appearance and associations based on examples from Estonia and Japan"
16:30 – 17:00    Petri-Jaan Lahtvee, keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor „Big Data and how we use it to develop yeast-based cell factories“

4. detsembril 2019 toimus kaheteistkümnes loodusteaduskonna teaduskonverents.

Päevakava:
13:00 Avasõnad

13:10 Professor Irina Hussainova (Mehaanika ja tööstustehnika instituut)
Graphene augmented ceramic nanofibers and their applications
The current progress in key areas from construction and transportation to energy generation/storage and bio-applications increasingly demands new structural materials with improved and multifunctional performance. To be adapted by industry, these materials will not only have to be lighter, stronger and tougher but also play additional functional roles, including sensing external stimuli, self-monitoring their structural health, conducting electricity and/or storing energy. The main focus of the work is on special-purpose materials based on the unique Estonian product – functionalized metal oxide nanofibers of a great aspect ratio (107) to be used as (i) additives to ceramics, (ii) customized scaffolds, (iii) electrocatalyst support, and (iv) electrochemical sensors.

14:00 Professor Erkki Karo (Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut)
Saving Science and Society
In today's public debate, science is under wicked pressure: we need to achieve results faster and with broader societal impact. While it is true that science needs to be directed more towards tackling the greatest challenges of our times (such as the UN's Sustainable Development Goals), it is also true that science needs to keep a perspective that looks beyond the known horizon. How to achieve the balance between these expectations?

14:45-15:15 Kohvipaus

15:15 Professor Margus Lopp (keemia ja biotehnoloogia instituut)
Oxidative Chemical Degradation of Oil Shale.
Oil shale processing starts from thermal decomposition of oil shale to shale oil, gas and semi-coke. These primary products and the formed byproducts form a feedstock for further chemical transformation and valorization. A direct chemical destruction of oil shale may be an alternative to the traditional, yielding different products and opening new possibilities.

15:55 Professor Jaan Kalda (küberneetika instituut)
Intermittency and scale invariance in nature and in society
We consider such intermittent systems as turbulent media and society/econosphere. Intermittency means that the system behaviour cannot be described by Gaussian statistics. Typically, intermittent systems behave in a very complicated and diverse manner, giving rise to the formation of various power laws, multiscaling, and/or to the creation of scale-free networks.

16:35 Professor Michael Hitch (geoloogia instituut)
Mineral Carbonation of Post Industrial Materials: Engineering a natural process for operational optimization and CO2 management
Mineral carbonation is a naturally occurring process that takes place in nature in all latitudes at ambient temperature and pressure. This relatively simple process can be engineered to increase reaction efficacy and increased carbonate yield. The substrate materials can be readily sourced from post-industrial waste products including slags and mine tailings. The cost associated with the large energy inputs from comminution of materials is generally absorbed by the extraction of the mineral of interest and additional inputs are negligible. The economic flow-on comes in the form of newly created building materials and CO2 offset credits containing sequestered greenhouse gases. This presentation will look at the mineral carbonation from natural analogues through engineered systems and explore the economic and social benefits of this simple chemical process.

29. novembril 2018 toimus üheteistkümnes loodusteaduskonna teaduskonverents.

13:00 Avasõnad.
Professor Tõnis Kanger, loodusteaduskonna dekaan

13:15-14:00 Professor Tanel Tenson, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut
The bacteria who tolerate antibiotic treatment

Development of antibiotics is one of the most important advances in medicine. Unfortunately, bacteria are becoming increasingly resistant to these drugs. The resistant bacteria can grow in the presence of antibiotics. Some bacteria are not growing during the treatment but are not dying either. These dormant bacteria can cause hard to treat infectious diseases. The dormant states of bacteria are impact on the efficiency of antibiotic treatment will be discussed.

14:00-14:45 Akadeemik Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia
What Have We Built? Architecture in Estonia Since 1991

The volume of construction in Estonia since regaining independence has been impressive, but what about the quality of buildings? Are there buildings with perspective to become cultural monuments? In 1990 the radical reforms and lack of resources left its stamp on new edifices, the economic boom of the early 2000s was the period open to the experimentation and bold decisions, while during the current decade the secure solutions prevail. Despite dominant neoliberal attitudes there are also ambitions to build conspicuous architecture.

15:15-15:55 Professor Ott Scheler, keemia ja biotehnoloogia instituut
Droplet microfluidics for chemical and biotechnological research

15:55-16:35 Vanemteadur Anneli Poska, geoloogia instituut
Lessons from the future past: Land cover and land use changes as a driver for Earth system changes

16:35-17:15 Professor Olli-Pekka Smolander, keemia ja biotehnoloogia instituut
De novo genomics and the study of silver birch genome

30. novembril 2017 toimus kümnes loodusteaduskonna teaduskonverents, mis jätkas matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverentside sarja.

13:00 Avasõnad. Teaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger

13:15 Professor Anne Kahru (National Institute of Chemical Physics and Biophysics)
“’Safe-by-design’ and ’toxic-by-design’ – two strategies for creating novel nanomaterials“
Nanotechnological revolution is expected to provide the analogous impact to the society as the introduction of the internet: new developments are seen and to be seen practically in all areas, from health-care to energy. ’Safe-by-design’ strategy for nanomaterials (NMs) was first introduced about 10 years ago, primarily due to the societal concern on safety of nanoproducts rapidly entering consumers market despite of scarce information on their potential toxicity and ecotoxicity. Currently it is self-evident that it is wise to synthesise novel nanomaterials that would not cause harm to their producers and the environment but still bare the ‘nano’-enabled properties such as high surface energy, new optical properties etc.
In 2004, Lab of Environmental Toxicogy at NICPB was within first teams in the world that started to work on toxicological effects of metal-based nanomaterials, e.g., by providing data on their toxicity and toxicity mechanisms – information of utmost importance for creation of safe NMs. Moreover, we have introduced the ’toxic-by-design’ concept, i.e. to convert negative properties of certain NMs (such as high toxicity) into useful ones as the mankind needs efficient biocides and antimicrobials. The presentation will illustrate both strategies and provide wider background for understanding the toxicity mechanisms of synthetic NMs. Our model systems are in vitro mammalian cell cultures, natural and recombinant bacteria, yeasts and aquatic risk assessment key species (algae, daphnids, protozoa) accompanied by various chemical and physical techniques.

14:00 Professor Maarja Kruusmaa (TTÜ, Centre for Biorobotics)
“From natural science to technology. And back again”
Centre for Biorobotics is conducting research on the interface of natural science and technology, investigating natural phenomena to build better technology and the other way around, use this technology to better understand the natural phenomena. In particular, we present some cases where we developed technology based on analogy with marine animals and used it to investigate aquatic animals and natural flows.

15:00 Tiit Lukk, PhD (Department of Chemistry and Biotechnology)
“Deciphering the biochemistry of lignin deconstruction“

15:30 Prof. Olle Hints (Department of Geology)
"Deciphering Earth history 444 million years ago"

16:00 Aarne Männik, PhD (Department of Marine Systems)
„Atmospheric regional climate modelling“.

16:30 Margus Pihlak, PhD (Department of Cybernetics)
“Bayesian Inference and bootstrap methods on random variables characteristics estimation“

13. novembril 2014 toimus järjekorras juba seitsmes matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverents.
Kavas oli kaks plenaarettekannet. Esimene plenaarettekandja oli 2014 a. Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat keemia ja molekulaarbioloogia alal, Tartu Ülikooli Keemia Instituudi dotsent Kaido Tammeveski (CV). Teise plenaarettekande pidas TTÜ Tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi professor Margus Viigimaa (CV).

Teaduskonverentsi kava:
13.00 Avasõnad

13.15 Kaido Tammeveski (TÜ Keemia Instituut)
Funktsionaalsed materjalid elektrokeemilisteks rakendusteks

14.00 Margus Viigimaa (Tehnomeedikum)
Tehnoloogia areng kõrgvererõhutõve diagnostikas ja ravis

14.45-15.10 Kohvipaus

15.10 Mihkel Koel (keemiainstituut)
Põlevkivist nanotorudeni

15.35 Jaan Janno (matemaatikainstituut)
Pöördülesanne murdtuletisega paraboolset tüüpi diferentsiaalvõrrandile

16.00 Tuuli Käämbre (KBFI)
Kuidas reguleeritakse kasvajarakkude energiametabolismi

16.25 Raavo Josepson (füüsikainstituut)
Raadiosageduslik gaaslahendus heeliumis ja neoonis

16.50 Mari Palgi (geenitehnoloogia instituut)
Äädikakärbse kasutamisest neurobioloogias ja inimese haiguste modelleerimisel

6. novembril 2013 toimus TTÜ aulas järjekorras juba kuues matemaatika-loodusteaduskonna teaduskonverents.
Seekordse plenaarettekande pidas mereteadlane, akadeemik, Eesti Vabariigi 2013. a. teaduspreemia laureaat Tarmo Soomere Küberneetika Instituudist. Teaduskonnal on läbi aastate olnud tihe koostöö TTÜ asutustega ja sel aastal oli esinejate hulgas lisaks teaduskonna esindajatele ka TTÜ asutuste töötajad.

Teaduskonverentsi kava:
13.00 Avasõnad. Dekaan, professor Tõnis Kanger

13.15 Tarmo Soomere, TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur
Keskkonnahoidliku merekasutuse matemaatika

14.00 Siim Veski, TTÜ Geoloogia Instituut vanemteadur
Pärastjääaja looduskeskkond ja kliima Eestis

14.25 Urmas Lips, TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor
Kõrge ajalise ja ruumilise lahutusega kontaktmõõtmised Läänemere uuringutes (motivatsioon ja näiteid tulemustest)
Sektsiooni juhatas professor Margus Lopp

14.50-15.10 Kohvipaus

15.10 Riina Aav, keemiainstituudi dotsent
Uureapõhised molekulaarsed mahutid

15.35 Ivo Fridolin, TTÜ Tehnomeedikumi professor
Biomeditsiinitehnika Tehnomeedikumis ehk “Kas haigus hüüab tulles?”

16.00 Marko Vendelin, TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur
Tracing photons and molecules: What can we learn from recording noise in the heart cell?

16.25 Gert Tamberg, matemaatikainstituudi vanemteadur
Valimridadest pildinduses

16.50 Urmas Arumäe, geenitehnoloogia instituudi vanemteadur
Uued neurotroofilised faktorid MANF ja CDNF ja nende uudne toimemehhanism
Sektsiooni juhatas vanemteadur Andres Veske

Matemaatika-loodusteaduskonna 10. juubeliaastale pühendatud teaduskonverents toimus 27.novembril 2012 TTÜ aulas. Seekord esinesid teadusettekannetega kaks TTÜ audoktorit ja kaks külalist Tartu Ülikoolist.

Teaduskonverentsi kava:
14:00 Konverentsi avamine. Avasõnad

14:15 Professor Tõnis Kanger, matemaatika-loodusteaduskonna dekaan
Matemaatika-loodusteaduskonna 10 aastat

I Sektsiooni juhatas professor Mihkel Kaljurand (Keemiainstituut)

14:45 TTÜ audoktor professor Martin Schröder (Nottinghami Ülikool)
Capture of Carbon Dioxide By Porous Metal-Organic Framework Materials

15:30 Akadeemik professor Eve Oja (Tartu Ülikool)
Matemaatikast, rakendusmatemaatikast ja matemaatika rakendustest

16:00 Kohvipaus

II Sektsiooni juhatas vanemteadur Vello Tõugu (Geenitehnoloogia instituut)

16:30 TTÜ audoktor professor Victor Snieckus (Queensi Ülikool)
Organic Synthesis: Quo vadis?

17:15 Professor Andres Merits (Tartu Ülikool)
Bioloogilise ja keemilise maailma vahel

3. november 2011

11.00 Avasõnad. Teaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger. Teadusprorektor professor Erkki Truve

11.15 Ülo Lille (keemiainstituut)
Laengu transpordi simuleerimine elektronjuhtivais polümeerides

I Sektsiooni juhatas juhtivteadur Mihkel Koel ( keemiainstituut)

12.00 Oleg Kulinkovich (keemiainstituut)
Studies toward elaboration of a new approach to chiral organometallic reagents

12.30 Petr Kuban (keemiainstituut)
CAPILARY ELECTROPHORESIS – a small tool for large accomplishments in point of care analysis

13.00-13.30 Franz Werner (keemiainstituut)
TUT Crystal Structure Service

II Sektsiooni juhatas professor Tõnis Timmusk (geenitehnoloogia instituut)

14.30 Heiti Paves (geenitehnoloogia instituut)
Molekulaarsed mootorid taimerakkudes

15.00 Jaak Simm (integreeritud süsteemide bioloogia keskus)
Fast clustering method for DNA sequences, using locality sensitive hashing

15.30-16.00 Priit Pruunsild (geenitehnoloogia instituut)
Närvitalitlusest sõltuv inimese BDNF geeni transkriptsiooni regulatsioon

16.00-16.20 Kohvipaus

III Sektsiooni juhatas professor Mihkel Kaljurand (keemiainstituut)

16.20 Arvo Mere (füüsikainstituut)
Kvantpunktid ja päikeseenergeetika

16.50-17.20 Alar Leibak (matemaatikainstituut)
Mittekommutatiivse determinandi ühest rakendusest mittelineaarsetes juhtimissüsteemides

Konverentsi kava (2010 a.)
11.00 Avasõnad. Teaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger. Teadusprorektor professor Erkki Truve

11.15 Eesti TA president Richard Villems - Anatoomiliselt kaasaegse inimese geneetiline ajalugu: tee sünteesile

12.00 Peep Palumaa, geenitehnoloogia instituudi professor - Rakulise vase proteoomi süsteemibioloogia

12.20 Toomas Tamm, keemiainstituudi professor - Molekulide konformatsioonid

12.40-13.00 Aivar Lõokene, keemiainstituudi vanemteadur - Endoteelse lipolüüsi molekulaarsed mehhanismid

14.20 Igor Krupenski, mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslabori teadur - Tsirkuleeriv keevkiht ja kahefaasiliste voolude matemaatiline modelleerimine

14.40 Eugen Paal, matemaatikainstituudi professor - Operaadkvantimine

15.00 Andres Veske, geenitehnoloogia instituudi vanemteadur - Kas suurem aju teeb meid intelligentsemaks?

15.20 Riina Aav, keemiainstituudi dotsent - NMR-eksperimendid, ennustused ja reaalsed molekulid

15.40-16.00 Raavo Josepson, füüsikainstituudi lektor - CZTSe kui päikesepatarei materjal

16.00-16.20 Kohvipaus

16.20 Andre Lomaka, keemainstituudi vanemteadur - Griidi kasutamine vähivastaste ühendite disainimisel

16.40 Merike Kelve, geenitehnoloogia instituudi juhtivteadur - Käsnad - lihtsad, aga mitte primitiivsed

17.00 Teet Velling, geenitehnoloogia instituudi vanemteadur - Raku pinnaretseptorid ja rakuskeleti dünaamika: integriinid, retseptortürosiinkinaasid ja PKB/Akt

17.20-17.40 Marko Piiroo, geenitehnoloogia instituudi dotsent - Piirdenärvisüsteem - väga lihtsa ehitusega kude

9. oktoober 2009 a.
Akadeemia tee 3, X-209

11.00 Avamine. Avasõnad. Prorektor Rein Vaikmäe. Teaduskonna dekaan professor Erkki Truve

I sessioon. Juhatas Dr. Mihkel Koel

11.30 Professor Mart Saarma
New neurotrophic factors: structure, biology and therapeutic potential

12.00 Professor Margus Lopp
Keemiline süntees ja keemiline bioloogia

12.20 Vanemteadur Feliks Kaplanski
Vortex ring models and their applications

12.40 Dotsent Margus Pihlak
Tensorarvutuse maatriksintepretatsioon

13.00-13.20 Professor Madis Metsis
Looduslik mitmekesisus meie ümber

II sessioon. Juhatas Prof. Madis Metsis

14.40 Dotsent Mart Speek
Matrjoska geeniekspressiooni mudel

15.00 Juhtivteadur Mihkel Koel
Ioonsed vedelikud ja analüütiline keemia

15.20 Vanemteadur Vladislav-Veniamin Pustõnski
EHB tähtede tekkimisest ja saladustest

15.40 Dotsent Cecilia Sarmiento
RNA silencing

16.00 Vanemteadur Gert Tamberg
Üldistatud Shannoni valimoperaatorid

III sessioon. Juhatas Prof. Erkki Truve

16.40 Doktorant Jelena Gorbatšova
Digitaalsel mikrofluidikal baseeruv proovi sisestus kapillaarelektroforeesis

17.00 Doktorant Tea Hunt
Kombineeritud õpe. Planeerimine ja ülesehitus

17.20 Doktorant Veljo Sinivee
Portatiivne aeg-energialahutusega gammaspektromeeter

17.40-18.00 Vanemteadur Sirje Rüütel Boudinot
RGS16 osa immunoregulatsioonis

19. september 2008 a.
IT Kolledž, Raja 4C, auditoorium 314

11.00 Avamine. TTÜ rektor, professor Peep Sürje. Teaduskonna dekaan, professor Margus Lopp 
Matemaatika-loodusteaduskond Tallinna Tehnikaülikoolis - 6 aastat arengut

11.30 Professor Mati Karelson 
Molekulaartehnoloogia - tänapäev ja tulevik

12.00 Professor Jüri Krustok 
Füüsika ja materjaliteaduse kooselust Tallinna Tehnikaülikoolis

12.20 Professor Tõnis Timmusk 
Aju asümmeetria ja käelisuse molekulaarsetest alustest

12.40 Professor Jaan Janno 
Mikrostruktuuriga materjalide identifitseerimise pöördülesanded

13.00-13.20 Professor Erkki Truve 
Taimeteadusest Euroopas, Eestis ja Tallinna Tehnikaülikoolis

14.40 Professor Tõnis Kanger 
Organokatalüüs asümmeetrilises sünteesis

15.00 Professor Nigulas Samel 
Bioaktiivsed lipiidid – kas universaalsed signaalmolekulid?

15.20 Vanemteadur Aleksander Kartušinski 
Numerical simulation of gas-solid particle flow

15.40 Professor Peep Palumaa 
Proteoomika ja tänapäev

16.00 Professor Mihkel Kaljurand 
Kahnemani regressioon

16.40 Professor Ruth Sepper 
Arstiteadus matemaatika-loodusteaduskonnas – kas luksuskaup või loomulik lüli biomeditsiinis?

17.00 Riin Ehin 
Tallinna Tehnikaülikooli ja ettevõtete vähiuuringute alasest koostööst

17.20 Professor Raivo Vilu 
Kiirest süsteemibioloogilisest bakterirakkude füsioloogilise seisundi diagnostikast

17.40-18.00 Professor Toomas Neuman 
Süsteemne lähenemine rakubioloogias