Täiendusõppe lektorid
Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud ja merendustegelane
Rein Albri lõpetas 1996. aastal Tallinna Kalatööstusliku Merekooli külmatehnika tehnik-mehaaniku erialal. Aastatel 1993-1996 õppis ta Eesti Mereakadeemia külmatehnika insener-mehaaniku erialal, olles samal ajal ka Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor. Lisaks õpingutele on ta läbinud mitmed erialased ja pedagoogika-alased täiendkoolitused Eestis, Soomes ja Hollandis. 1993. aastal asus ta tööle Eesti Mereakadeemiasse, esialgu külmatehnika labori juhatajana, siis külmatehnika õppetooli juhatajana ja lektorina. Hetkel töötab ta külalisõppejõuna Mereakadeemias ja õpetajana Eesti Merekoolis. Rein Albri sulest on ilmunud hulgaliselt merendusalaseid raamatuid ja õpikuid ning artikleid. Ta osaleb paljudes merealastes ühingutes ja teda on tunnustatud arvukate teenetemärkide ja medalitega. Viimati omistas president Alar Karis Rein Albrile Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud
Jaak Arro lõpetas 1969. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiatööstuse ja keemiaküberneetika erialal. Aastatel 1969–1980 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiainsener ja teadur. 1975. aastal omandas ta keemiakandidaadi (vastab tänasele doktorile) kraadi. Aastatel 1980–1993 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia keemia instituudis vanemteadur. 1993.–2015. aastani töötas ta Veeteede Ametis vaneminspektori ja ohtliku lasti talituse juhatajana ning alates 2023. aastast on ta merekeele nõukoja liige. 2004. aastal omistas president Arnold Rüütel Jaak Arrole Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Eesti Mereakadeemia lektor
Elna Aun lõpetas Tallinna Ülikooli 1969. aastal. Ta on kauaaegne mereakadeemia õppejõud, kes on akadeemias inglise keelt õpetanud juba alates 2000. aastast. Täiendusõppekeskuses õpetab ta merealast inglise keelt ja praktilist eesti keelt lootsitasõidu eksami sooritamiseks ning on ka merealase inglise keele komisjoni esimees. Ta on inglise-eesti-inglise merekeele sõnastike koostaja ja merekeele edendajana. Tema tõlgitud on ka 2015. aastal ilmunud tõlkeraamat „IMO mereside standardväljendid“.
Eesti Mereakadeemia taristukeskuse juhataja, vanemlektor ja kapten
Jarmo Kõster lõpetas Eesti Merehariduskeskuse Ametikooli 1995. aastal, Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala 2000. aastal ja Eesti Mereakadeemia magistriõppe 2019. aastal. 2009. aastast alates töötab ta mereakadeemias ning täna juhib akadeemia taristukeskust. Tal on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom ja lektori koolituse diplom ning läbinud eksaminaatori koolituse. Tal on ka TRANSAS Type Specific instruktori sertifikaat ja ECDIS instruktori sertifikaat.
Eesti Mereakadeemia õppejõud
Ringo Liepkalns on lõpetanud Tallinna 1. Kutsekeskkooli laeva külmutusseadmete motorist, madruse eriala, Eesti Merehariduskeskuse sadamainseneri eriala ja tal on ka Eesti Mereakadeemiast 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom. Ringo Liepkalns on Eesti Mereakadeemia merepraktika instruktor ja nooremlektor. 2018. aastal autasustati Liepkalnsi Eesti Mereakadeemia teenetemärgiga pikaajalise panuse eest Eesti Mereakadeemia purjeõppe ja merepraktika edendamisel ning eriliselt silmapaistvate saavutuste eest purjejaht Tuulelind jahikaptenina rahvusvahelisel avamereregatil The Tall Ships’ Races 2017.
Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud
Andrei Matjukov lõpetas 2012. aastal Eesti Mereakadeemia laevajuhi eriala. Pärast mereakadeemia lõpetamist töötas kuni 2020. aastani tüürimehena LPG ja etüleeni tankerite peal ettevõttes Bernhard Schulte Shipmanagement. Seejärel töötas LNG superintendandina ettevõttes LNG Shipmanagement OÜ, kus tema ülesanne oli protseduuride väljatöötamine ja laevaehituse kohapealne järelevalve Hiinas ja Hollandis. Alates 2021. aastast töötab ta osaühingus Elenger Marine LNG punkerdaja peal vanemtüürimehena. Matjukov töötas aastatel 2014-2019 ka Eesti Mereakadeemias purjetamise instruktorina ning on osalenud korduvalt Muhu Väina regatil ja rahvusvahelisel avamereregatil The Tall Ships’ Races.
Eesti Mereakadeemia merehariduskeskuse vanemlektor
Harli Moosaar lõpetas Tallinna Merekooli laeva jõuseadmete eriala 1972. aastal ja Leningradi Admiral S. O. Makarovi nimelise Kõrgema Inseneride Merekooli laeva jõuseadmete eriala 1983. aastal. Mereakadeemias töötab ta alates 2010. aastast ning täna on ta akadeemia laevanduskeskuse vanemlektor. Aastatel 2013-2014 kirjutas ta koos kolleegidega laevamehaanika õppesuuna õppurite tarbeks kaks õpikut: "Pöörlemissageduse regulaatorid" ja "Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid" ning aastal 2018 andis ta koostöös Jüri Kasega välja õpiku “Laevajõuseadmete automatiseerimine ja kontrollmõõteriistad”. Lisaks on Moosaar Eesti Laevamehaanikute Liidu juhatuse liige ja Eesti Merekooli nõunike kogu liige.
Eesti Mereakadeemia nooremlektor
Andrei Mozessov on lõpetanud Eesti Mereakadeemia laeva külmutusseadmete insenermehaanikuna. Ta on töötanud gaasitankeritel gaasi insenerina. Ta on tegelenud Tallinna linnas kaugjahutuse arendusega aktsiaseltsis Utilitas Tallinn. Veel on Andrei Mozessov olnud AEK Kliima OÜs jahutusvaldkonna projekti juht, AS Industek tööstuslikude seadmete ja komponentide müügijuht, Poola hoonesiseste torusüsteemide tootja KAN Sp. z o.o. müügiesindaja Eestis ja Poola ventilatsiooni seadmete valmistaja VTS Group S.A. tehniline konsultant.
Täna töötab Andrei Mozessov AS Caverion Eesti teenindusprojektide osakonna juhatajana, tegeleb elektrisõidukite taristu arendusega osaühingus Ignitis Eesti ja eraettevõtlusega. Eesti Mereakadeemias on Andrei Mozessov töötanud assistendi ja ka laevamehaanikute programmijuhina. Hetkel on Mozessov mereakadeemia nooremlektor.
Eesti Mereakadeemia mereside lektor ja GMDSS instruktor
Dmitri Murga lõpetas Riikliku Admiral S. O. Makarovi nimelise Mereakadeemia Peterburis raadioinseneri erialal 1991. aastal. 1998. aastat alates töötab ta Eesti Mereakadeemias, kus ta õpetab meresidet ning GMDSS sidesüsteemide ja seadmete kasutamist.
Eesti Mereakadeemia õppejõud ja vanemmehaanik
Tarmo Post lõpetas Eesti Merekooli laevamehaanika eriala 2004. aastal, Eesti Mereakadeemia laeva jõuseadmete eriala 2009. aastal ning laeva tehnilise ekspluatatsiooni ja juhtimise merenduse magistriõppe cum laude 2013. aastal. Ta on tegev meremees alates 2007. aastast ja vanemmehaanik alates 2017. aastast. Sõidab Soome lipu all Inglise kanalis veeremilaeva vanemmehaanikuna. Lisaks töötab mereakadeemias lektorina alates 2016. aastast. 2017. aastal sai Tarmo Post mereakadeemia teenetemärgi ning 2022. aastal nimetasid Eesti merendusorganisatsioonid ta Aasta Mereharijaks. Ta on olnud Eesti Laevamehaanikute Liidu juhatuse liige seitse aastat ja alates 2021. aastast juhatuse esimees.
Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud
Andrei Pridannikov lõpetas 2014. aastal Eesti Merekooli vahitüürimehe eriala ja hiljem Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise eriala. Pridannikov on töötanud vahitüürimehena erinevatel laevadel - konteinerlaevadel, segalastlaevadel, Ro-Ro ja Ro-Pax tüüpi laevadel. Hetkel töötab ta tüürimehena reisiparvlaeval, annab Eesti Merekoolis erialatunde ja on Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud. Pridannikov on ka vabatahtlik merepäästja ning hobisukelduja.
Eesti Mereakadeemia merehariduskeskuse lektor ja mehaanikainsener
Heino Punab lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi laeva diiseljõuseadmete eriala 1962. aastal. Ta on pikaajaline mereakadeemia töötaja, kes enne õppejõuna tööle asumist avardas oma silmaringi ja sai hindamatud kogemused töötades kalalaevastikus ja suures ehitusorganisatsioonis EKE. Lisaks õpetamisele on Heino Punab märkimisväärselt panustanud nii mereakadeemia kui ka laevamehaanika eriala arendamisse. Ta on oma valdkonnas kirjutanud mitu õpikut: "Laeva üldsüsteemid", "Laevakütused", "Laeva jõuseadmed", "Laevadiislid - arengud, probleemid ja lahendused" ning koostöös kolleegidega “Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid”. Heino Punabile ei ole võõras ka teadustöö, ta on kirjutanud artikli "Laevandussektori ökoloogilisest jalajäljest”. Lisaks on ta laeva jõuseadmete õppekava nõukogu esimees ja osaleb ka Eesti Laevamehaanikute Liidu töös. Punab on Sihtasutuse Kutsekoda juures tegutseva laevaohvitseride ja reakoosseisu liikmete kutsestandardite koostamise töörühma liige ja Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) juures tegutseva mereerialade riiklike õppekavade töörühma liige. Heino Punabit on tunnustanud Eesti Piirivalve tänukirja ja mälestusplaadiga, samuti on talle omistatud Eesti Mereakadeemia teenetemärk ja aunimetus Aasta Mereharija 2013 ning 2020. aastal valisid mereakadeemia üliõpilased ta parimaks õppejõuks.
Arstikeskuse Meliva Kliinikud peaarst ja Eesti Mereakadeemia lektor
Dr. Toomas Põld lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning on ennast täiendanud Helsinki ja Bergeni ülikoolides. 2021. aastal kaitses ta doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudis. Ta töötab arstikeskuses Meliva Kliinikud peaarstina. On Tartu Ülikooli Täiendkoolituse osakonna Meremeditsiini kuraator ning viib Eesti Mereakadeemias läbi meditsiini- ja esmaabi koolitusi.
Eesti Mereakadeemia merehariduskeskuse vanemlektor
Rein Raudsalu lõpetas Leningradi Admiral S. O. Makarovi nimelise Kõrgema Inseneride Merekooli insener-laevajuhi erialal 1963. aastal. Hiljem on ta läbinud hulgaliselt täiendkoolitusi ja kursusi Rootsis, Tartu Ülikoolis ja ka Tallinna Ülikoolis. Tal on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom. Mereakadeemias on ta töötanud alates 2004. aastast, kui oli laevandusteaduskonna dekaani kohusetäitja. Täna töötab ta akadeemias Merehariduskeskuse vanemlektorina. Raudsalu on mitmete Eesti ja ka rahvusvaheliste mere organisatsioonide liige. Tal on neli autasu Kaitseliidult, Eesti piirivalve III klassi teeneterist, Eesti mereväe ja Eesti Mereakadeemia teenetemärgid. Ta on välja andnud ja koostanud hulgaliselt merealaseid õppematerjale ja raamatuid ning on juhendanud 13 magistritööd.
Eesti Mereakadeemia lektor
Aivar Savet lõpetas Tallinna Merekooli 1975. aastal. Tal on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom ning ta on läbinud ka lektori ja eksamineerija koolituse. Täna on ta mereakadeemia lektor.
Eesti Mereakadeemia lektor ja kaptenmajor
Taavi Tamm lõpetas 2003. aastal Eesti Mereakadeemia laeva külmutusseadmete insener-mehaaniku eriala ja 2008. aastal Rootsi Kõrgema Mereväeakadeemia mereväeohvitseri eriala tehnika suunal. Ta töötas Eesti Kaitseväes 21 aasta jooksul erinevatel ametipostidel: mereväe laevadel vanemmehaanikuna, mereväekoolis tehnika- ja relvastussektsiooni ülemana ja mereväebaasi teenusteosakonna ülemana. 2024. aastal alustas Taavi Tamm tööd mereakadeemias lektorina. Oma karjääri jooksul on ta läbinud TehSIM 5000 masinasimulaatori koolitusi, täiendkoolitusi mehaanikutele ja välja töötanud masinaruumi simulaatori ülesandeid. Tal on lisaks laeva külmutusseadmete insenermehaaniku diplomile TRANSAS/WÄRTSILÄ instruktori diplom, masinaruumi ressursside juhtimise koolituse diplom ja lektor hindaja koolituse tunnistus.
Eesti Mereakadeemia lektor
Toomas Tammeorg lõpetas 1978. aastal Leningradi Admiral S. O. Makarovi nimelise Kõrgema Inseneride Merekooli. Tal on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom ning läbinud lektori ja eksamineerija koolituse ja hulgaliselt muid erialaseid treeninguid. Tammeorg on tüürimehe, logistiku ja kaptenina töötanud üle 20 aasta. Mereakadeemias töötab ta alates 2000. aastast, kui asus juhtima mereakadeemia täiendusõppe osakonda. Alates 2015. aastast töötab ta mereakadeemia laevanduskeskuse lektorina.
Eesti Mereakadeemia külalisõppejõud
Aastatel 1995-2000 õppis Siim Tuur Tallinna Polütehnikumis elektriseadmete ja -süsteemide erialal, asudes koheselt peale kooli lõpetamist suveks tööle Eesti Energia Veskimetsa alajaama valveelektrikuna. Peatselt saabunud kohustusliku ajateenistuse raames lõpetas Siim 2021. varakevadel Kaitseväe Lahingukooli, omandades nooremseersandi ausastme. 2001. aasta sügisest alustas Siim Tuur õpinguid Eesti Mereakadeemias, lõpetades 2006 aastal laevamehaanika erialal. Sellesse perioodi jääb ka töökogemus tööstusautomaatikuna ABB Eestis. Vahimehaaniku ametikohal alustas Siim Hollandi ettevõttesse Spliethoff Group, aastast 2012 vanemmehaaniku kohustustes. Laevamehaaniku töökogemus hõlmab enamasti segalasti-, Ro-Ro- ja rasket tekilasti vedavaid laevu, seda nii klassikaliste diisel-, diiselelektrilise- kui ka kaksikkütus jõuseadmetega. Samuti on Siim Tuur osalenud kahes laevaehitusprojektis Hiinas, aastatel 2015.-2016. Cosco Laevatehas Daliani linnas ning 2022. aastal Wuhu laevatehases. Alates 2019. aastast on ta Mereakadeemia külalisõppejõud.
Eesti Mereakadeemia lektor, simulaatori instruktor ja loots
Olev Tõnismaa lõpetas Eesti Merekooli laevajuhi-inseneri eriala 1996. aastal. See oli esimene lend, mille lõpetajad said esmakordselt merealase kõrghariduse Eestis. Merel on ta olnud kokku seitse aastat. Lisaks mereakadeemiale töötab ta Tallinna, Muuga ja Sillamäe sadamates lootsina. Tõnismaal on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom ja VTS vanemoperaatori tunnistus. Ta on läbinud TRANSAS/WÄRTSILÄ instruktori koolituse, võib teostada ECDISe, APRA, BRM ja teisi simulaatori peal läbitavaid koolitusi.