Eesti maavarakaevandajate seas läbiviidud avatud vastustega küsitluse tulemused

Sissejuhatus

Nagu mujal maailmaski on ka Eesti tööstuses keeruline üleminekuaeg. Traditsiooniline põlevkivitööstus seisab silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, sh tööstuslike maavarade ja ehitusmaterjalide kaevandamine. Probleeme tekitavad regulatiivsed nõuded, keskkonnamõjud ja ühiskondliku heakskiidu saamine, aga ka majanduslikud tegurid, nagu turu küllastumine, toodete kvaliteet ja tuluvõimalused, samuti tehnilised tegurid, näiteks vananev seadmepark.

Soovisime mõista, milline on olukord tööstuse vaatenurgast ning millised on peamised kohanemis- ja toimetulekustrateegiad. Seetõttu küsisime oma tööstusvõrgustiku käest nende arvamust tuleviku kohta ning vaadet akadeemilisele koostööle, et mõista, kuidas me ülikoolina saaksime asju paremini teha.

Meie küsitluse juures oli oluline just ulatuslik avatud vastusega küsimuste kasutamine. Vähese suunamisega vabatekstiväljad julgustasid osalejaid kirja panema just oma esmased mõtted, mitte ei sundinud neid valima vastuseid etteantud loetelust. Soovisime teada, mis tööstuse esindajatele kõige enam muret teeb.

Pange tähele: kuna tegemist on avatud küsitlusega, võivad üksikud vastused kuuluda mitme teema ja hoiaku alla. Samuti võivad vastajad kuuluda mitmesse sektorisse. Seetõttu ei summeeru vastused täpselt – nagu ka päriselus. Näiteks võib üks vastaja samaaegselt kaevandada põlevkivi ja täitematerjale ning tegeleda teadustööga. Samuti võivad nad korraga esile tuua või käsitleda mitut probleemi.

Küsitluses osalejad

Küsitlusele saadi kokku 58 vastust ligikaudu 266 saadetud kutse peale, mis tähendab märkimisväärselt kõrget vastamismäära (20%) ning rõhutab teema olulisust. Vastajad pärinevad maavarasektori erinevatest alamvaldkondadest. Suurima rühma moodustavad maavaratööstuse aktiivse tootmise esindajad, sealhulgas täitematerjalide, lubjakivi ja dolomiidi, põlevkivi ning turba tootjad. Neile järgnevad tugisektori esindajad, kuhu kuuluvad Eesti Geoloogiateenistuse (EGT), akadeemia ja sõltumatu teadustöö esindajad, samuti inseneribürood ja tarnijad.

Murettekitav väljavaade Eesti kaevandustööstuses

Enamik vastajaid peab Eesti mäetööstuse tulevikuväljavaateid pigem kehvaks või veelgi halvemaks. Ainult neli vastajat 54 aktiivsest maavaratootjast hindavad tulevikuväljavaadet suhteliselt heaks. Põlevkivi- ja turbavaldkonnast ei saadud ühtegi positiivset vastust.

Tugisektor hõlmab inseneriettevõtteid, aktiivset kaevandustööstust varustavaid ettevõtteid, aga ka uuringute, geoloogilise kaardistamise ja teadustööga tegelevaid organisatsioone. Seal on hinnangud tulevikule märksa tasakaalustatumad – vastused jagunevad ligikaudu võrdselt positiivsete, neutraalsete ja negatiivsete seisukohtade vahel.

Üldiselt võib hoiakute jaotust pidada üsna murettekitavaks. Turba- ja põlevkivisektori negatiivsed hinnangud ei ole üllatavad, kuid see, et ehitussektoriga seotud valdkonnad väljendavad vaid veidi positiivsemaid vaateid, tekitab küsimusi. Järgnevalt käsitletakse selle põhjuseid.
 

Eesti mäetööstuse peamised väljakutsed

Küsisime osalejatelt, millised on peamised väljakutsed, millega nad oma tegevuses silmitsi seisavad. Regulatiivsed küsimused on suurimaks väljakutseks, mida mainis 40% vastajatest. Neid seostatakse sageli väga pikkade, viibivate ja ebaselgete lubade menetlemise protsessidega, üha rangemate keskkonnanõuetega ning ka avalikkuse vastuseisuga. Ootuspäraselt järgneb sellele aktsepteerituse ja kommunikatsiooni teema, mida 25% osalejatest peab probleemiks. Selle peamisteks põhjusteks peetakse NIMBY-hoiakuid (“Not In My Backyard”) ning ühiskonna polariseerumist.
23% vastanutest mainib rahalisi ja kuludega seotud probleeme. Need puudutavad peamiselt kas piiratud nõudlusega (ehitusmaterjalide järele maapiirkondades) või põlevkivi järkjärgulise kasutuse lõpetamisega. Teiseks oluliseks teguriks on kõrged tootmiskulud.

Seega võib negatiivset hinnangut tulevikuväljavaadetele selgitada pigem mitme teguri koosmõjuga: keerukad ja ranged regulatiivsed takistused, aktsepteerituse ja keskkonnaga seotud probleemid ning samal ajal stagnatsioonis või kahanev turg ja kõrged tootmiskulud.
 

Väljakutsetega tegelemine 

Kuidas esindajad neid väljakutseid lahendavad? Selgus, et enamik suunab oma jõupingutused suhtluse parandamisele sidusrühmadega. Sellele järgnevad tehnoloogilise innovatsiooni alased tegevused, mille peamine eesmärk on suurendada efektiivsust või vähendada keskkonnamõju. 

Märkimisväärne osa vastajatest vastas kas ilma konkreetseid lahendusi nimetamata või märkis, et nad ei näe praeguses olukorras lahendust. Ootuspäraselt on neil vastajatel enamasti ka negatiivne nägemus tuleviku osas.

Huvitavad on ka pingutused õiguslikus valdkonnas, mille eesmärk on lahendada lubade menetlemisega seotud probleeme. Samas püüavad mõned vastajad teha tihedamat koostööd regulaatoritega, teised leiavad, et õigusraamistik peab muutuma, ning ühe võimalusena nähakse ka otsest õiguslikku vastasseisu.

Seosed väljakutsete ja lahenduste vahel

Järgmine diagramm näitab, kuidas on vastused väljakutsete ja lahendusviiside vahel omavahel seotud. Siinkohal toome esile vaid kõige tugevamad seosed. Pooled ettevõtetest, kes kurdavad regulatiivsete väljakutsete üle, ei paku lahendusi või ei esita täpsemaid üksikasju. Teine pool keskendub aga kommunikatsiooni parandamisele ja tehnoloogilisele innovatsioonile. Ootuspäraselt üritatakse kommunikatsiooniprobleemide puhul paremaid lahendusi leida, samas kui rahastamisega seotud probleemid suunavad tähelepanu tehnoloogilisele innovatsioonile, kulude optimeerimisele ning investeeringutele kestlikkuse ja keskkonnalahenduste valdkonnas.

Murettekitav on siiski regulatiivse survega silmitsi seisvate ettevõtete suhteline passiivsus, mis rõhutab selle probleemi tajutavat tõsidust.

Tuleviku arengusuunad

Akadeemilise koostöö vastu väljendas huvi üle 80% vastanutest. Teemad järgivad ootuspäraselt juba varem esile toodud probleeme.
Enamik vastajaid soovitab teadus- ja arendustegevuse suunamist eelkõige efektiivsuse suurendamisele ja maavarade väärindamisele, millele järgnevad keskkonnalahendused ning sotsiaalse tegevusloa ja kommunikatsiooniga seotud küsimused. Kuna efektiivsus ja väärindamine on esikohal, võib see olla seotud asjaoluga, et niisugused lahendused aitavad samaaegselt leevendada majanduslikke ja kestlikkusega seotud väljakutseid ning parandada ka aktsepteeritust ja lubade menetlemisega seotud olukorda. 

Samuti pakutakse välja täiendavaid uuringuid, eriti seoses Eesti fosforiidimaardlate tegelike kaevandamiskontseptsioonide teostatavusega. Huvitav on see, et niisuguseid ettepanekuid teevad ka organisatsioonid, kes ei ole selle teemaga otseselt seotud (näiteks ehitusmaterjalide tootjad). 

Tähelepanuväärne on aga, et suhteliselt väike hulk vastajaid nimetab uurimisteemasid valitsemise ja õiguse valdkonnas, kuigi tegemist on ühe tööstuse peamise murekohaga.

Kokkuvõte

Eesti mäetööstus on praegu pöördepunktis. Küsitlus, mis keskendus peamiselt aktiivsele kaevandussektorile, kuid hõlmas ka teadlasi, insenere ja teenusepakkujaid, annab pildi valdkonnast, mis seisab silmitsi ebakindlusega ja otsib uusi arenguteid. Enamikul aktiivsetest maavaratootjatest on pessimistlik tulevikuväljavaade, eriti negatiivne on see põlevkivi- ja turbavaldkonna ettevõtetel.

Vastused näitavad selget väljakutsete hierarhiat. Esikohal on regulatiivne surve – aeglased ja ebaselged lubade menetlemise protsessid ning üha rangemad keskkonnanõuded on muutunud märkimisväärseteks takistusteks. Sellega koos halvendavad olukorda avalikkuse vastuseis ja kommunikatsiooniraskused, sealhulgas NIMBY-hoiakud ning ühiskonna tugevalt polariseerunud suhtumine kaevandamisse. Rahalised pinged, kasvavad tootmiskulud ja kahanevad turud suurendavad survet veelgi.

Samas nähakse kriisist ka võimalikke väljapääse: paljud ettevõtted rõhutavad vajadust parandada kommunikatsiooni, suurendada efektiivsust läbi tehnoloogilise innovatsiooni või vähendada keskkonnamõju ning vajadusel muuta ka õigusraamistikku – kas tihedama koostöö kaudu seadusandjaga või otsese õigusliku tegutsemise kaudu. Siiski tunnistavad mõned vastajad avalikult, et nad „ei näe praeguses olukorras lahendust“.

Eesti akadeemilist sektorit nähakse võimaliku partnerina, kes saab toetada eelkõige tehnoloogilist arengut, aga pakkuda ka sügavamat arusaama ühiskondlikest ja kommunikatsiooniga seotud teemadest. Just sellega tegeleb ka TalTechi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakond, mis ainsa akadeemilise üksusena Eestis tegeleb Eesti tooraine tootmise tõhustamsiega.

ETAG-i korraldatud TemTA projektide ülevaatlikul edenemisseminaril TalTechi ehituse mäemajas esinesid TemTA-143 tegevusi tutvustava ettekandega Erik Väli ja Simo Ilomets. 

Ettekande slaidid

• 02.10.2025 "Tulevikuvajadused ja mineraalsete toormete kasutus“ - osalejaid 48;
• 17.04.2025 "Tehnoloogia ja inseneriteadmiste rakendamine tööstuse arenguks" - osalejaid 37;
• 03.10.2024 "Kestlikud ja efektiivsed tehnoloogiad mineraalsete maavarade kaevandamisel" - osalejaid 37;
• 03.05.2024 "Innovaatilised väljakutsed ja lahendused kaevandussektorile" - osalejaid 38.

22.-23. mail 2025, toimus Rakvere Aqva Spa-s ja  Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses Eesti Mäekonverents “Maavarade kestlik kaevandamine ja materjalide teisene kasutamine”. Osalejaid 120.

Konverentsi korraldamisse andis suure panuse ka Eesti Teadusagentuuri projekti Tem-TA143 „Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed: kestliku kaevandamise ning ringse väärindamise võimalused Eestis“ projektimeeskond.

Konverentsil arutleti loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnahoiu, sealhulgas maapõue kaitse, kaasaegse mäetööstuse ja inseneriteaduse rolli üle kestlikus arengus ning hinnati majanduse ja keskkonnavaadete vahelist tasakaalu. Fookuses olid ka põlevkivienergeetika tulevik, jäätmete väärindamine ning teisese toorme ja ehitusjäätmete ringlussevõtu strateegiad.

Tem-TA143 projektimeeskonna liikmed esinesid konverentsil  kahe ettekandega:

Simo Ilomets (Taltechi Ehituse ja arhitektuuri instituut) “Mineraalsete ehitus- ja lammutusjäätmete ringlussevõtu võimalused“ ja

Bruno Grafe (TalTechi Geoloogia instituut) „Kaasaegne mäetööstus kohaliku omavalitsuse ja keskkonna vaatenurgast Saksamaa näitel".

Kõigi konverentsiettekannete slaidid on leitavad Mäeseltsi kodulehel 

6. mail toimus Särghaua õppekeskuses TemTA-143 projekti "Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed: kestliku kaevandamise ning ringse väärindamise võimalused Eestis" töökoosolek, kus osalesid lisaks geoloogia instituudi esindajatele ka projekti kaasatud partnerid ülikoolist ning Saksamaalt. Koosolekul anti ülevaade projekti senistest tegevustest, jagati olulist infot ning arutati edasisi samme. Tööpäeva järel toimus Särghaua õppekeskust tutvustav ekskursioon, lõunat pakkus õppekeskuse hea naaber Kurgja talumuuseum.