Autoriõigus, litsentsid | Raamatukogu

Litsents on kasutusluba, mille teie ise kui teose, andmebaasi või muu autoriõigusega seotud materjali õiguse omanik võite teistele anda. Autoriõiguse seaduses välja antud tsiteerimisõigust käsitlevate sätete kohaselt on teose otsesed tsiteerimised ja viited autorile lubatud asjakohases kontekstis ja vastavalt üksikute teadusharude akadeemiliste tsiteerimiskonventsioonidele, kui ka algne autor ja allikas mainitud. Kuid litsents võimaldab teil anda ulatuslikumaid juurdepääsuõigusi avatud juurdepääsuga materjalidele või kehtestada vajaduse korral eritingimusi taaskasutuse või redigeerimise piiramiseks. 
 

Autoriõigusega kaitstavad teosed 

Autoriõigusega kaitstavate teoste hulka kuuluvad (AutÕS  loetelust): 
- ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 
- teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms); 
- arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile; 
- kõned, loengud, ettekanded jt suulised teosed; 
- arhitektuurne graafika (eskiisid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid; 
- fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 
- kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 
- õigusaktide projektid; 
- standardid ja standardite kavandid; 
- arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 
- tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 
- teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). 

  
Autoriõiguse seadust ei kohaldata (AutÕS loetelust):
- ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 
- õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 
- kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 
- päevauudistele; 
- faktidele ja andmetele; 
- ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. 

Kõige sagedamini kasutatav avatud juurdepääsu litsentsisüsteem on Creative Commons. CC litsents sisaldab ülemaailmset, tühistamatut õigust materjali uuesti levitada ja redigeerida. Lisatingimuste kehtestamisega saavad autorid neid õigusi oma äranägemise järgi piirata. Litsentsi saab hiljem lubavamaks muuta, kuid tavaliselt pole seda võimalik rangemaks muuta. 
 

Millised on Creative Commonsi litsentsivalikud? 

Creative Commons'i litsentsitüüpe on kuus: 

• CC BY:  litsents võimaldab materjali levitada, ümber teha, kohandada ja sellele tugineda mis tahes meediumis või vormingus, kui autorile viidatakse. Litsents võimaldab ärilist kasutamist. 

• CC BY-SA:  litsents võimaldab materjali levitada, ümber teha, kohandada ja sellele tugineda mis tahes meediumis või vormingus, kui autorile on viidatud. Litsents võimaldab ärilist kasutamist. Kui teete materjali ümber, kohandate seda või täiendate seda, siis muudetud materjali tuleb edasi jagada samadel tingimustel ehk sama litsentsiga.

• CC BY-NC:  litsents võimaldab materjali levitada, ümber teha, kohandada ja sellele tugineda mis tahes andmekandjal või -vormingus (va ärilistel eesmärkidel),  kui autorile viidatakse. 

• CC BY-ND: litsents võimaldab materjali kopeerida ja levitada mis tahes andmekandjal või -vormingus ainult muutmata kujul ja ainult juhul, kui autorile viidatakse. Litsents võimaldab ärilist kasutamist. 

• CC0 (CC Zero): CC0 võimaldab korduvkasutajatel materjali levitada, remiksida, kohandada ja sellele tugineda mis tahes meediumis või vormingus, tingimusteta. 

 Autori isiklikud ja varalised õigused 

Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Isiklike õiguste alla kuulub autori õigus autorsusele, autorinimele, au ja väärikuse kaitsele; õigus teose puutumatusele, lisadele, avalikustamisele, täiendamisele; õigus teos tagasi võtta; õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Teose autorsust, autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. 

Autori varaliste õiguste alla kuulub autori ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose kasutamisest. 

Autorile kuulub õigus lubada ja keelata teosest või teose osast koopiate tegemist, teose levitamist, teose tõlkimist, teosest kohanduste ja töötluste tegemist, teose üldsusele kättesaadavaks tegemist mis tahes esitamise, eksponeerimise või tehnilise vahendi abil. 

Autoriõiguse seaduse §32 sätestab, et töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. 

  
Mida tähendab praktikas CC-BY litsentsi valimine? 

CC litsents määratleb avatud materjalide kasutustingimused. CC BY litsentsiga ei loovuta autor kõiki oma õigusi, kuid ütleb selgelt, millistel tingimustel on teose edasine kasutamine lubatud. Autoriõigused kuuluvad endiselt autorile. CC BY –litsentsi valimisega annate loa oma tööd vabalt jagada ja kohandada, nt kasutajatel on lubatud teksti tõlkida ja seda tõlget võib avalikult jagada. 

 Autorit tuleb alati nimetada algse autorina ja kõik originaalteose muudatused peavad olema selgelt märgitud. Samuti peab olema link või viide originaalteosele. Kogu tööd ei pea jagama sama litsentsiga, nt saate teksti ja piltide jaoks anda erineva litsentsi. See tuleb töös selgelt määratleda. 

 
Kas ma saan CC-BY litsentsiga pilte avaldada? 

CC BY litsents võimaldab pilte vabalt muuta ja jagada, nt. pilte saab kärpida. Kui soovite, et teie pilti jagataks sellisena, nagu see on, ja seda ei muudetaks mingil viisil, valige CC BY-ND -license. 

Piltide tsiteerimine on lubatud (autoriõiguse seadus 22§), kui see pole sõnaselgelt keelatud. Pildi kasutamisel peab olema selge seos teemaga. 
 

Kas ma pean luba küsima, kui avaldan teiste loodud teksti või pilte? 
(Teiste inimeste) autoriõiguste austamine 

Ühistööde puhul, näiteks õppematerjalid või mitme organisatsiooni koos loodavad ühisväljaanded, on kasulik juba projekti alguses kõigilt autoriõiguste omajatelt küsida luba avaldamiseks. 

Teiste loodud materjali (pildid, tekst, videod jne) lisamisel oma töödesse peate tagama, et te ei riku materjali autori õigusi. Kui tegemist on materjaliga, mida ei jagata avatud litsentsiga, tuleb materjali kasutamise õigus hankida autoriõiguste omanikult dokumenteeritud kujul.

Autoriõigustele viitamata jätmine on plagiaat. 

Kuidas litsentseerida oma materjale, kui see sisaldab pilte ja audiovisuaalset materjali? 

Soovitav kasutada CC BY Attribution 4.0 (CC BY) või CC BY-SA Attribution ShareAlike (CC BY-SA). Mõlemad litsentsid nõuavad, et viidatakse algsele autorile ja materjalile. Samuti tuleb ära näidata kõik muudatused, mis töös on tehtud. 

Materjali kasutajad võivad vabalt kasutada autori materjali ja luua selle põhjal oma materjali.

Creative Commonsi litsentsi NoDeratives (CC BY-ND) ei soovitata kasutada avatud juurdepääsuga õppematerjalide jaoks, kuna see takistab materjali värskendamist ja muutmist. Materjali ei saa  ka tõlkida või selle vormingut muuta. Creative Commonsi  ärilist kasutamist mittelubav litsents (CC BY-NC) takistab materjali kasutamist näiteks asutuste tasulistel kursustel ja tasulistel koolitustel, mistõttu õppematerjalide jaoks soovitatakse CC BY või CC BY-SA litsentse.
 

Kuidas ma saan oma tööd CC litsentsiga tähistada? 

Litsentsi saate märkida mitmel erineval viisil. Enamikus võrguteenustes saab litsentsi valida otse avaldamisplatvormilt samal ajal kui te materjali avaldate. Kui vajate CC-litsentsi logo või manustatud koodi, leiate need Creative Commons'i veebisaidilt. 

CC litsentsitud materjali tsiteerimiseks leiate erinevaid viise Creative Commons - wiki 
 

Milline on tarkvara või andmete jaoks sobiv litsents? 

Avatud juurdepääsuga tarkvara jaoks on välja töötatud ka MIT- ja GNU-GPL-litsentsid. Avatud juurdepääsuga materjali jagamisel ja kasutamisel on oluline, et kui materjal sisaldab tuvastatavaid füüsilisi isikuid või kui andmed on tundlikud, tuleb need enne jagamist anonüümseks muuta. Mõnel juhul ei saa seda andmeid üldse jagada. Andmete edasine kasutamine, näiteks andmekaevandamine, on lihtsam, kui seda jagatakse võimalikult avatud litsentsiga.

Uurimisandmete ja metaandmete jagamiseks on eelistatud litsents CC0 litsents, kus loobute autoriõigusest, kuid võimaluse korral tuleks viidata algallikale. Enne andmete jagamist või taaskasutamist peaksite välja selgitama andmete omandiga seotud õigused. Creative Commonsi litsentside eelmisi versioone (enne versiooni 4.0) ei soovitata uurimisandmete jagamiseks.  

• Creative Commons

• Copyright and licences

• Autoriõigus (TalTech)

Andmete anonümiseerimine 

Isikuandmeid sisaldavate andmete jagamine on õiguslikust vaatepunktist sageli problemaatiline, eriti seoses EU isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR – general data protection regulation) kehtestamisega 2018. aasta mais. Parim viis juriidiliste probleemide lahendamiseks on andmete anonümiseerimine.  

Järgmised meetodid aitavad andmekogu anonüümseks muuta: 

• Otseste identifikaatorite eemaldamine. See võib hõlmata, kuid mitte ainult, identifikaatoreid, nagu nimed, kuupäevad, geograafiline teave, telefoninumbrid, e-posti aadressid jne. 

• Täpsuse vähendamine. Näiteks võib seda rakendada, et eemaldada päev ja kuu sünnikuupäevadest, mis on väga kindlad, ja jätta sünniaasta, mis on tõhusam anonüümsuse säilitamisel. Postiindeksiteabe võiks vähendada postiindeksi piirkonnaks või veelgi väiksema täpsuse huvides võiks säilitada ainult sihtnumbri piirkonna. 

• Liitmine. Algandmete enda lisamise asemel võib olla soovitav andmed hoopis rühmitada. Vanuse lisamise asemel võiks kasutada vanuserühma - 16–25, 26–35, 36–45 jne. Anonüümsuse säilimise tagamiseks tuleks teatud muutujate ülemises ja alumises vahemikus olla ettevaatlik. Üle 90-aastaseid andmekogumis võib olla väga vähe inimesi ja selle arvesse võtmiseks võidakse kogumit muuta.  

• Tekstiandmeid tuleks põhjalikult otsida identifitseeriva teabe, näiteks eespool loetletud otseste identifikaatorite jaoks. Leides tuleks need identifikaatorid asendada järjepideva pseudonüümiga. Kui kasutatakse otsingu- ja asendustehnikaid, peaksite olema ettevaatlik, et valesti kirjutatud identifikaatoreid ei jäetaks protseduurist välja. Paljudel juhtudel, võttes arvesse tekstiandmete kontrollimiseks vajalikku aega ja vaeva, võib tasuda kaaluda, kui palju andmeid on tegelikult vaja ja kui palju saab enne jagamist ära visata. 

Andmete anonüümseks muutmine ei ole täppisteadus ja kogu protsessi vältel peaksite olema teadlik uuesti tuvastamise võimalikkusest. Kui arvate, et teie uuritavate identifitseerimine (näiteks andmete kombineerimisel teiste hõlpsasti kättesaadavate andmekogumitega) võib olla suur risk, võib olla asjakohane levitamist kontrollida andmete jagamise lepingute abil. 

Pseudonümiseerimine on isikuandmete kodeerimine selliseks, et ilma koodi teadmata ei ole võimalik neid isikustatud kujule viia, samas on see võimalus andmete töötlejal olemas ja seetõttu tuleb pseudonümiseeritud isikuandmete töötlemisel EU Isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid arvestada.
 

• Finnish Social Science Data Archive – Annonymization and Personal Data  

• Anonymisation – UK DataSevice 

• Anonymization - Imperva 

• Radbound University - Anonymisation, pseudonymisation and personal data 

• Isikuandmete töötleja üldjuhend (pdf)

• Isikuandmete kaitse seadus

• Anonymisation and personal data

Intellektuaalomand (IO) on inimese vaimse tegevuse tulem ja on seadusega kaitstud. Eesti Vabariigi valitsus on heaks kiitnud enamiku rahvusvahelisi IO õiguse lepingutest.

Intellektuaalomand hõlmab autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi, leiutisi, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, ärisaladusi, sordikaitset, domeeninimesid, päritolutähiseid, mikrolülituse topoloogiaid ja kõlvatut konkurentsi.

Autoriõigus on intellektuaalse omandi alaliik, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusloomingu autoreid nende loometöö loata kasutamise eest. Üldine põhimõte on, et teistel isikutel on lubatud teost kasutada vaid autori nõusolekul.

Autoriõigus tekib autori poolt loodud originaalsele teosele, mis on väljendatud mingis objektiivses vormis, on selle vormi kaudu tajutav ning on kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil reprodutseeritav. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist või muude toimingute täitmist. Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. IO teiste harude puhul on õiguskaitse saamiseks vajalik loometöö registreerimine.

Autoriõigus kaitseb põhimõtteliselt teose välist vormi, mitte otseselt teose sisu. Seega ei kaitse autoriõigus mitte seda, mida väljendatakse, vaid seda, kuidas väljendatakse. Originaalsus ja protsessi loomingulisus teose loomisel on oluliseks kriteeriumiks autoriõiguses.

Teose loomisel tekivad autoril isiklikud õigused ja varalised õigused, mis moodustavadki autoriõiguse sisu. Teose autoril või isikul, kellele autor on talle kuuluvad õigused loovutanud või litsentseerinud, on õigus teost igal viisil kasutada ja lubada või keelata teose kasutamine kolmandate iskute poolt. Nende õiguste piiramine võib toimuda ainult Autoriõiguse seaduses (lühend AutÕS) ettenähtud juhtudel.

Ilma autoriõiguste omaja loata võib teost kopeerida lähtudes isiklikust vajadusest, refereerida ja tsiteerida ning kasutada seda teadustöö eesmärkidel. Kasutades teiste autorite teoseid enda teaduslikes tekstides tuleb neile korrektselt viidata.

Seega on oluline, et teosele oleks märgitud teave või tähistus autoriõiguse omaja(te) kohta. See näitab, kelle poole pöörduda, kui on tekkinud küsimusi seoses teose kasutamisega. Enam kui sada aastat on kasutusel olnud autoriõiguse märgis © "all rights reserved". Igal institutsioonil, autoril, kirjastusel jt on õigus luua oma litsents, mis sätestab töö kasutamisõigused.

Avatud juurdepääsu edendamiseks on kasutusel rahvusvahelise levikuga standardlitsentsid, mis töötavad kehtiva autoriõiguse raamistikus ja kehtestavad teose kasutamise tingimused (nt. Creative Commons, Open Data Commons vm litsents, tüübi valik sõltub ka litsentseerimisobjektist).

Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase, arvutiprogramme (v.a AutÕS § 24 ja 25 ettenähtud juhtumid), reprograafilisel viisil noote.

Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel

Autoriõiguse seaduses § 19 näeb ette, et ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid viitamisega kasutatud teose autori nimele, teose nimetusele ning avaldamisallikale, on lubatud:
- teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides teose tervikliku mõtte õiget edasiandmist;
- teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja mitteärilistel eesmärkidel;
- teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;  
- õiguste objekti töötlemine teksti- ja andmekaeve eesmärkidel ning tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

Eestis reguleerib autoriõigusi Autoriõiguse seadus. Eestis kehtib autoriõigus üldjuhul autori eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Pärast autoriõiguse kehtivusaja lõppemist on kasutajal õigus tasuta ning autorilt luba küsimata kasutada autori loodud teoseid. Üldkasutatav teos ei võta autoritelt ära nende autorsust ning teose kasutamisel tuleb viidata autorile.

Autoriõiguste rikkumine tähendab autori isiklike või varaliste õiguste rikkumist. Autoriõiguse rikkumine toimub, kui autoriõigusega kaitstud teost kasutatakse (reprodutseeritakse, tõlgitakse, töödeldakse, eksponeeritakse, esitatakse avalikult, levitatakse, edastatakse või suunatakse üldsusele) ilma õiguste omajate nõusolekuta või vastuolus kasutusõiguse ulatusega.
Autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus ning peer-to-peer (P2P) failivahetus.

Autoritel on võimalik oma õigusti jõustada kas kriminaalmenetluse või tsiviilmenetluse kaudu.

Kasutatud allikad:

Autoriõiguse seadus. (2019) Riigi Teataja

Creative Commons litsentsid 3.0 Eesti. (2010) Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. http://hitsa.ee/teenused/autorioigused

Intellektuaalomandi õppematerjal. (2016) Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus

Kelli, A; Mets, T; Burenkov, M. (2012) Autoriõiguse ning avatud juurdepääsu (Open Access) küsimused teadus- ja arendustegevuses

---