Avatud juurdepääsuga publitseerimine

Miks on avatud juurdepääs oluline?

Avatud juurdepääsuga publitseerimisel on teadusuuringute tulemused väheste piirangutega, hõlpsasti ja võimalikult kiiresti kõigile kättesaadavad.
Avatud juurdepääsuga avaldamine muudab uurimistulemused veebis vabalt kättesaadavaks ning täistekstid on leitavad otsingumootorite, nagu Google või Google Scholar kaudu. Avaldatud uurimistöid saab avatud kasutustingimustel alla laadida, lugeda ja uuesti kasutada.
Paljude teadust rahastavate organisatsioonide toetuslepingutes on nõue, et projektipõhised teaduspublikatsioonid peavad olema avalikkusele kättesaadavad ja korduvkasutatavad. Nii tagatakse, et maksumaksja rahaga finantseeritud teadusprojektide tulemused on avalikkusele kättesaadavad.
Teadustulemuste õigeaegne rahvusvaheline avaldamine soodustab teadlaste koostööd ja kiirendab uurimisprotsessi. Lisaks saavad avatud juurdepääsuga väljaannetes publitseerinud autorid kohest tagasisidet oma teadustulemustele kogu maailmast.
Publikatsioonide tasuta kättesaadavus suurendab nende kasutamist, mis omakorda kasvatab tsiteeringute arvu, teadustulemuste nähtavust ja mõju.
Avatud juurdepääsuga avaldamine edendab teadustegevuse ülemaailmset võrgustumist. Nii on ka vaesemate riikide elanikel juurdepääs asjakohasele teadusteabele ja võimalus seda kasutada.
Lisaks võimaldavad avatud kasutuslitsentsid nagu Creative Commons copyright licenses jagada autoritel oma teaduspublikatsioone rahvusvaheliselt kokkulepitud tingimustel. Võrreldes sellega, kui kasutusõigused on vaid kirjastaja käsutuses, on avatud juurdepääsuga publitseerimisel autorite jaoks selged eelised.

Teadusandmed saavad püsiva ja unikaalse identifikaatori, mis tagab autori teadusandmete identifitseerimise, uurimistulemuste usaldusväärse, pikaajalise säilimise ja kättesaadavuse. Vaata, kuidas saada DOI oma teadusandmete siit.

Joonise leiad siit

Avatud juurdepääsuga avaldamiseks on erinevaid viise

Avatud juurdepääsuga publitseerimine ehk "kuldne" avatud juurdepääs (open access publishing /"gold" open access)

Teaduspublikatsioonide tasuliselt kasutamiselt on aja jooksul üle mindud täielikult avatud juurdepääsule.

Täielikult avatud juurdepääsuga artiklite, monograafiate või konverentsiteeside avaldamine võib olla tasuline, kuid kasutajatele on tagatud tasuta juurdepääs. Kirjastamise kulud, mida nimetatakse artiklite avaldamistasudeks (Article Processing Charge - APC) kannavad autorid, teadusasutused, millega teadlased on seotud või muud teadusuuringute finantseerijad.

Publikatsioonide kasutamistingimused täpsustatakse enamasti avatud kasutuslitsentsidega Creative Commons copyright licenses, vt ka OA autoriõigus, litsentsid. Lubatud on ka isearhiveerimine institutsionaalsetes/riiklikes või rahvusvahelistes repositooriumides. Sellisel juhul on uurimistulemused kättesaadavad juba enne ametlikku avaldamist ning saab vältida olukorda, kui ajakiri lükkab käsikirja mingil põhjusel tagasi.

By Foter, 2015

Enamik teadusuuringute rahastajaid toetab avatud juurdepääsu ja on valmis kulud ise katma. Täielikult avatud juurdepääsuga ajakirjad, mis on kättesaadavad kogu maailmas, leiad portaalist Directory of Open Access Journals (DOAJ).

Ka enamiku Eesti teadusajakirjade puhul on kasutuses eelpool mainitud mudel ning autorid nendes ajakirjades avaldamistasu maksma ei pea vt Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Diagram

Description automatically generated

Joonise leiad siit

Isearhiveerimine ehk "roheline" avatud juurdepääs (self-archiving / "green" open access)

Autor arhiveerib oma avaldatud teadusartikli või retsenseeritud käsikirja ise, kas institutsionaalses/riiklikus nt TalTech Data Repository või rahvusvahelises repositooriumis nt arXiv, PubMed Central®, mille kaudu see on kättesaadav. Kirjastustes ja ajakirjades võivad olla erinevad arhiveerimistingimused. Enamasti rakendub kirjastaja nõudel embargoperiood, mis tähendab, et isearhiveerimine on lubatud alles kui 6-12 kuud peale artikli esmailmumist. Üldjuhul ei lubata artikli lõplikku versiooni (trükifaili) ise arhiveerida. Rohelise avatud juurdepääsu puhul autorid avaldamistasu maksma ei pea, avaldamiskulud kaetakse tavaliselt raamatukogude, teadusasutuste jt finantseerijate poolt.

Avatud juurdepääsupoliitika mõjutusel ja uute sissetulekuvõimaluste lootuses on osa teaduskirjastusi loonud autoritele võimaluse artiklid „vabaks osta“, kui autorid maksavad avaldamistasu Article Processing Charge (APC).

Selliste hübriidväljaannetega võib tekkida aga olukord, et maksumaksja raha kulutatakse topelt – raamatukogud maksavad nende eest tellimisel ja artiklite avaldamist samades väljaannetes finantseeritakse grandi või uurimisprojekti rahadest. Euroopa Teadusnõukogu European Research Council soovitab teadlastel teadusnõukogu toetusel ilmunud artikli, monograafia vm publikatsiooni koopia arhiveerida avatud juurdepääsuga repositooriumis. Eelretsenseeritud käsikirja või kirjastaja faili üleslaadimine peaks toimuma esimesel võimalusel või hiljemalt publikatsiooni avaldamisel. Avatud juurdepääs peab olema tagatud nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast publikatsiooni ametlikku ilmumist (sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul võib see ulatuda kuni aastani). Open Access Guidelines for research results funded by the ERC (February 2016).

Eestis kehtib 2013. a alates nõue, et teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel valminud publikatsioonide terviktekstid tehakse vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti. Eesti Teadusagentuuri ETAG avatud teaduse ekspertkomisjon seab dokumendis "Avatud teadus Eestis" (juuni, 2016) eesmärgiks, et "teadusartiklite kinnitamiseks ETISes on vajalik täistekstini viiv link ning märge, kas teadusartikkel on suletud juurdepääsuga, isearhiveeritav koos embargoperioodiga (roheline OA) või avatud juurdepääsuga (kuldne avatud OA)."

Avatud juurdepääsuga publitseerimine | Raamatukogu