Tallinna Tehnikaülikool

Avatud juurdepääsuga publitseerimine

Avatud juurdepääsuga publitseerimise nõue mõjutab teaduse rahastamist, uurimistoetuste tingimusi, publitseerimise mudeleid ja tasusid, repositooriumite loomist ja haldamist.

Seoses avatud juurdepääsu põhimõtete levikuga on välja kujunenud kaks peamist publitseerimise mudelit:

- Avatud juurdepääsuga publitseerimine ehk "kuldne" avatud juurdepääs (open access publishing /"gold" open access) – publikatsioon on kirjastuse veebilehel viivituseta ja lõplikul kujul kõigile tasuta kättesaadav.  Kirjastamiskulud, nt artikli avaldamistasu (Article Processing Charge, APC) kannab kas autor; teadusasutus, mille juures teadlane töötab; teadusuuringuid toetav rahastamisasutus või toetab ajakirja väljaandmist mõni asutus/organisatsioon (nt ülikool, erialaliit või teaduste akadeemia).  Publikatsioonide kasutustingimused täpsustatakse litsentsiga (enamasti avatud sisulitsentsiga Creative Commons) ning lubatud on ka isearhiveerimine kas institutsionaalses, riiklikus (nt ETIS) või rahvusvahelises repositooriumis (nt ArXiv, PubMed Central). Enamiku Eesti teadusajakirjade puhul on kasutuses mainitud mudel ning autorid nendes ajakirjades avaldamistasu maksma ei pea.

- Isearhiveerimine ehk "roheline" avatud juurdepääs (self-archiving / "green" open access) – autor arhiveerib avaldatud teadusartikli või retsenseeritud lõpliku käsikirja institutsionaalses, riiklikus (nt ETIS) või rahvusvahelises repositooriumis (nt ArXiv, PubMed Central), mille kaudu see muutub kõigile kättesaadavaks. Kirjastuste ja ajakirjade lõikes võivad isearhiveerimise tingimused olla erinevad. Enamasti rakendub kirjastaja nõudel embargoperiood, st isearhiveerimine on lubatud mitte varem kui 6-12 kuud peale artikli esmailmumist. Üldjuhul ei ole lubatud artikli lõpliku versiooni (trükifaili) isearhiveerimine.  Rohelise avatud juurdepääsu puhul autorid avaldamistasu ei maksa. Kirjastuste tegevuskulud kaetakse ajakirjade jt publikatsioonide tellimuste ja lisateenuste kaudu, mille eest tasuvad raamatukogud, teadusasutused jt tellijad. Maailma juhtivad teaduskirjastused tegutsevadki valdavalt tellimustel põhineval ärimudelil.

Avatud juurdepääsu poliitikate mõjul ja uute sissetulekuvõimaluste lootuses on osa teaduskirjastusi loonud autoritele võimaluse artiklid „vabaks osta“. Tekkivate hübriidväljaannete puhul on aga oht, et maksumaksja raha kulutatakse topelt – nii väljaannete tellimiseks raamatukogude kaudu kui artiklite avaldamiseks grandi või uurimisprojekti rahadest.

Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) kindel soovitus on, et teadlased arhiveeriks koopia teadusnõukogu toetusel ilmunud artiklist, monograafiast vm publikatsioonist avatud juurdepääsuga repositooriumis. Eelretsenseeritud käsikirja või kirjastaja faili laadimine sinna peaks toimuma esimesel võimalusel või hiljemalt publikatsiooni avaldamisel. Avatud juurdepääs peab olema tagatud nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast publikatsiooni ametlikku avaldamise kuupäeva (sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul võib viivitus ehk embargo ulatuda kuni 12 kuuni). Vt Open Access Guidelines for research results funded by the ERC (revised February 2016)

Eestis kehtib alates 2013. a nõue, et teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel valminud publikatsioonide terviktekstid tehakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) avatud teaduse ekspertkomisjon seab dokumendis "Avatud teadus Eestis" (juuni, 2016) eesmärgiks, et "teadusartiklite kinnitamiseks ETISes on vajalik täisteksti (pdf) lisamine ning märge, kas teadusartikkel on suletud juurdepääsuga, isearhiveeritav koos embargoperioodiga (roheline avatud juurdepääs), või viivitamatu avatud juurdepääsuga (kuldne avatud juurdepääs). Samuti peab teadusartikli kirje juures olema võimalik märkida litsentsitingimused. Lisaks muudele funktsioonidele peab ETIS võimaldama teadlastele nende mitte-avatud juurdepääsuga publikatsioonide mugavat jagamist kolleegidega."