Raamatukogu

Avatud teadus on liikumine, mille eesmärk on muuta teadusuuringud ja -andmed kõigile kättesaadavaks.

Avatud teaduse mõiste tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinformatsioonile, esmajoones publikatsioonidele ning teadusandmetele, mille loomise ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid. Vabalt kättesaadav teadusinformatsioon muudab teadustöö tõhusamaks ja kiiremaks - väheneb vajadus töö dubleerimiseks, samade alusandmetega saab rohkem tulemusi ning tulemuste nähtavus ja viidatavus on sageli suurem. Andmete kättesaadavus suurendab ka teadustöö läbipaistvust ning toetab seeläbi kvaliteeti. Samavõrd oluline on ka tagasiside riigile ja ühiskonnale ning laiemad võimalused teadusteabe kasutamiseks hariduses, harrastusteaduses ning riigisektoris, kus konventsionaalsed teadusajakirjad on enamasti kättesaamatud. Avatud teaduse ideoloogial on majanduslik efekt ja innovatsiooni soodustav mõju (1).

Kuigi avatud teadus on kõige sagedasem termin, kasutatakse ka avatud stipendium või avatud teadusuuringud kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas.

Joonise allikas

Selle liikumise paljude eeliste hulka kuuluvad:

• riiklikult rahastatavate teadusuuringute väljundite parem kättesaadavus ja juurdepääsetavus;

• Rangete eksperdihinnangu protsesside võimalus;

• teadustööde suurem reprodutseeritavus ja läbipaistvus;

• teadusliku uurimistöö suurem mõju.

Avatud teadus kasutab Interneti ja sellega seotud digitaalsete tööriistade levikut, et võimaldada suuremat kohalikku ja ülemaailmset teaduskoostööd. Paljud dokumendid, organisatsioonid ja sotsiaalsed liikumised pooldavad avatud teaduse ja avatud teaduse andmete laiemat kasutuselevõttu.

Ajaloolised põhimõtted, nagu 2001. aasta Budapesti avatud juurdepääsu algatus ja Pantoni põhimõtted, on liikumapanev jõud, mis püüavad reguleerida litsentseerimist ning teadusandmete ja teaduskirjanduse avalikustamist (2).

Avatud teaduse taksonoomia
 

Joonise allikas

Miks on avatud teadus digiajastul oluline?

Aina enam mõistetakse, et kuna teadusuuringud sõltuvad üha enam simulatsioonide, arvutuste, analüüsi, visualiseerimise ja üldise andmetöötluse jaoks mõeldud arvutikoodist, on oluline, et sellele koodile oleks juurdepääs täpselt nii, nagu seda on traditsiooniliselt olnud oluline näidata (ja tuletada) analüüsiks kasutusele võetud uued matemaatilised tehnikad. Samuti kasvab andmehoidlate tähtsus, kuna rahastavad asutused nõuavad rahastatud uuringute käigus saadud andmete avaldamist ja säilitamist.

Luuakse soovitusi litsentsimise kohta, näiteks CC0 andmete jaoks, CC-BY väljaannete jaoks, OSI-ga ühilduvad litsentsid lähtekoodi jaoks ja andmete avatud vormingud. Lõppkokkuvõttes tähendab see igaühele luba teaduses osalemiseks, kusjuures Internet on nende teadmiste laialdase levitamise peamine vahend

Avatud teaduse liikumine muudab teaduspraktikaid, saades selleks toetust paljude rahastajate nõudmistega andmehaldusplaanidele, lähtekoodi levitamisele ja tulemuste avatud juurdepääsuga publitseerimisele. See parandab ka teadmiste ülekandmist akadeemilistest ringkondadest tööstusele, kuna täielik juurdepääs antakse kas avaldamise hetkel või pärast embargoperioodi (3).
 

Euroopa avatud teaduse strateegia

Euroopa Komisjon käivitas avatud teaduse toetamiseks Euroopa Pilveinitsiatiivi (European Cloud Initiative) – konkurentsivõimelise andme- ja teadmistepõhise majanduse loomise Euroopas. Euroopa Teaduspilv (EOSC) kaudu saavad teadlased näiteks töödelda tohutul hulgal teadusandmeid ja jagada oma teadustulemusi, parandades samal ajal juurdepääsu teadmistele ja seeläbi innovatsiooni (4).

Avatud teadus on Euroopa Komisjoni poliitiline prioriteet ning tema teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammide raames töötamise standardmeetod, kuna see parandab teadustöö kvaliteeti, tõhusust ja reageerimisvõimet (responsiveness of research).

Kui teadlased jagavad teadmisi ja andmeid võimalikult varajases uurimisprotsessi staadiumis kõigi asjaomaste osalejatega, aitab see levitada uusimaid teadmisi. Ja kui partnereid kogu akadeemilisest ringkonnast, tööstusest, ametiasutustest ja kodanikerühmadest kutsutakse teadus- ja innovatsiooniprotsessis osalema, suureneb loomisvõime ja usaldus teaduse vastu. Seetõttu nõuab Euroopa Komisjon, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisest kasusaajad teeksid oma väljaanded avatud juurdepääsuga kättesaadavaks ning muudaksid oma andmed võimalikult avatuks ja nii suletud kui vaja. See tunnustab ja premeerib kodanike ja lõppkasutajate osalemist. Lisaks võimaldab Euroopa Teaduspilv erinevate teadusharude ja riikide teadlastel andmeid salvestada, kureerida ja jagada.

Avatud teaduse praktikate tõhus sidumine innovatsiooni ja ärimudelitega nõuab selliste küsimuste hoolikat kaalumist nagu intellektuaalomandi õigused (IPR), litsentsilepingud, koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamine.

Avatud teaduse tulevik Euroopa Horisont raamistikus

2021. aasta jaanuaris alanud Euroopa Horisont on teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm, mis järgib komisjoni eelmist programmi Horisont 2020. Avatud teaduspoliitika areneb selle programmi raames edasi paljude juba määratletud eesmärkidega.

Euroopa Horisont eesmärgid avatud teaduse poliitikas:

• Tagada, et toetusesaajatel säilivad intellektuaalomandi õigused, mida nad vajavad oma avatud juurdepääsu kohustuste täitmiseks;

• nõuda, et uurimisandmed vastaksid FAIR printsiipidele ja oleks vaikimisi avatud (eranditega, eelkõige ärilistel eesmärkidel);

• edendada avatud teaduse praktikate kasutuselevõttu alates uurimistulemuste võimalikult varajasest ja laiaulatuslikust jagamisest kuni kodanikuteaduseni ning uute näitajate väljatöötamine teadusuuringute hindamiseks ja teadlaste premeerimiseks;

• rakendada ja kaasata kodanikke, kodanikuühiskonna organisatsioone ja lõppkasutajaid ühisprojekteerimis- ja ühisloomeprotsessidesse ning edendama vastutustundlikku teadustööd ja innovatsiooni;

• Euroopa Teaduspilv (EOSC) jõuab järgmisse arendusfaasi 2021. aastal;

• rahastada avatud juurdepääsuga avaldamisplatvormi arendamist, et majutada programmi Horisont 2020 (ja hiljem Horisont Euroopa) toetusesaajate publikatsioone (5).

Allikad

1. https://www.etag.ee/tegevused/avatud-teadus/

2. https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000215863

3. https://opensource.com/resources/open-science

4. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_16_1408

5. https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/strategy/strategy-2020-2024/our-digital-future/open-science_en
 

Mis on kodanikuteadus?

Kodanikuteadust (eesti keeles ka harrastusteadust) mõistetakse kui kollektiivset tegevust, mille käigus saavad kõik panustada mõnda konkreetsesse teadlaste juhitud projekti; see on teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks.

Kodanikuteaduse teemadega rohkem tutvumiseks annab võimaluse TalTechi raamatukogutöötajate osalusel projekti LibOCS raames välja töötatud kodanikuteaduse Toolkit.

Eestis on kõige tuntumateks näideteks kodanikuteaduse projektidest erinevad loodusvaatlused (aialindude vaatlus, nurmenukkude levialade kaardistus, samblikuvaatlus jms); Tallinna Tehnikaülikoolist näiteks NordForski projekt “Ennustava politseitöö kriitiline mõtestamine”, kus kaasati erinevaid osapooli andmetehnoloogiate mõtestamisel. Vaata lisa Eesti avatud teaduse portaalist.

Kodanikuteaduse meetodite rakendamine on üks võimalus ülikoolil täita oma kolmandat missiooni, st teenida ühiskonda. Vabatahtlike kaasamine teadustöösse andmete kogujatena, korrastajatena või vaatluste/loenduste tegijatena lisab teadustööle väärtust ning toob ühiskonda teadusele lähemale.
 

Euroopa kodanikuteaduse assotsiatsioon ECSA on sõnastanud kodanikuteaduse 10 põhimõtet ja eesti keelde on need tõlkinud Eesti Harrastusteaduse Ühing:

1. Harrastusteaduse projektid loovad harrastajate aktiivsel osalusel uut teaduslikku teadmist ja mõistmist. Projektis saab osaleda iga teadushuviline, kes soovib jagada oma tähelepanekuid või teha kaastööd muul viisil, näiteks olla abiks projekti juhtimisel.

2. Harrastusteaduse projektidel on otsene teaduslik väljund. Näiteks leitakse vastus mõnele teadusküsimusele või kogutakse teavet looduskaitseliste ja maakorralduslike tegevuste ning keskkonnapoliitika planeerimiseks.

3. Osalemisest on kasu nii tipp-teadlastel kui ka harrastajatel. Väärtus võib seisneda uurimistöö tulemuste avaldamises, õppimisvõimalustes, kaasategemise lustis, ühiskondlikus toetuses, eneseteostuses teadusliku andmestiku täiendamise kaudu, aga ka võimaluses rääkida kaasa kohaliku, rahvusliku või rahvusvahelise tähtsusega probleemküsimustes, mõjutades seeläbi ka poliitikate kujunemist.

4. Harrastajad võivad soovi korral osaleda teadusliku uurimistöö mitmes erinevas järgus. See võib seisneda uurimisküsimuse täpsustamises, meetodi väljakujundamises, andmete kogumises ja analüüsimises, tulemuste sõnastamises.

5. Harrastajad saavad oma tegevustele tagasiside. Näiteks, kuidas on kasutatud nende kogutud andmeid ja millised olid uurimistulemused ning töö ühiskondlikud ja poliitilised väljundid.

6. Harrastusteadus on üks teadustöö viise. Sellel on oma piirangud ja eeldused, mida tuleks arvesse võtta ning tähele panna. Siiski võimaldab harrastusteadus erinevalt traditsioonilistest teadusmeetoditest enam kaasata avalikkust ja muuta teadust demokraatlikumaks.

7. Harrastusteaduse projektide andmed ja meta-andmed tehakse kõigile kättesaadavaks ning tulemused avaldatakse avatud juurdepääsuga väljaannetes. Andmeid võib jagada projekti ajal või pärast projekti lõppu juhul, kui ei ole vajalik kaitsta kellegi julgeolekut või privaatsust.

8. Harrastusteadlaste osalusele viidatakse projekti tulemustes ja publikatsioonides.

9. Harrastusteaduse projektide juures hinnatakse nende teaduslikku väljundit, andmete adekvaatsust, osalejate kogemust ning laiemat ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

10. Harrastusteaduse projektide juhid arvestavad seaduslike ja eetiliste piirangutega, mis puudutavad autoriõigust, intellektuaalset omandit, andmete jagamise kokkuleppeid, salastatust, viitamist ja mistahes tegevuste mõju keskkonnale.