Avatud teadus

Avatud teadus on liikumine, mille eesmärk on muuta teadusuuringud ja -andmed kõigile kättesaadavaks.

Avatud teaduse mõiste tähistab vaba juurdepääsu elektroonilisele teadusinformatsioonile, esmajoones publikatsioonidele ning teadusandmetele, mille loomise ja avaldamiseks on kasutatud avalikke vahendeid. Vabalt kättesaadav teadusinformatsioon muudab teadustöö tõhusamaks ja kiiremaks - väheneb vajadus töö dubleerimiseks, samade alusandmetega saab rohkem tulemusi ning tulemuste nähtavus ja viidatavus on sageli suurem. Andmete kättesaadavus suurendab ka teadustöö läbipaistvust ning toetab seeläbi kvaliteeti. Samavõrd oluline on ka tagasiside riigile ja ühiskonnale ning laiemad võimalused teadusteabe kasutamiseks hariduses, harrastusteaduses ning riigisektoris, kus konventsionaalsed teadusajakirjad on enamasti kättesaamatud. Avatud teaduse ideoloogial on majanduslik efekt ja innovatsiooni soodustav mõju (1).

Kuigi avatud teadus on kõige sagedasem termin, kasutatakse ka avatud stipendium või avatud teadusuuringud kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas.

Joonise allikas

Selle liikumise paljude eeliste hulka kuuluvad:

riiklikult rahastatavate teadusuuringute väljundite parem kättesaadavus ja juurdepääsetavus;
Rangete eksperdihinnangu protsesside võimalus;
teadustööde suurem reprodutseeritavus ja läbipaistvus;
teadusliku uurimistöö suurem mõju.

Avatud teadus kasutab Interneti ja sellega seotud digitaalsete tööriistade levikut, et võimaldada suuremat kohalikku ja ülemaailmset teaduskoostööd. Paljud dokumendid, organisatsioonid ja sotsiaalsed liikumised pooldavad avatud teaduse ja avatud teaduse andmete laiemat kasutuselevõttu.

Ajaloolised põhimõtted, nagu 2001. aasta Budapesti avatud juurdepääsu algatus ja Pantoni põhimõtted, on liikumapanev jõud, mis püüavad reguleerida litsentseerimist ning teadusandmete ja teaduskirjanduse avalikustamist (2).

Avatud teaduse taksonoomia

Joonise allikas

Miks on avatud teadus digiajastul oluline?

Aina enam mõistetakse, et kuna teadusuuringud sõltuvad üha enam simulatsioonide, arvutuste, analüüsi, visualiseerimise ja üldise andmetöötluse jaoks mõeldud arvutikoodist, on oluline, et sellele koodile oleks juurdepääs täpselt nii, nagu seda on traditsiooniliselt olnud oluline näidata (ja tuletada) analüüsiks kasutusele võetud uued matemaatilised tehnikad. Samuti kasvab andmehoidlate tähtsus, kuna rahastavad asutused nõuavad rahastatud uuringute käigus saadud andmete avaldamist ja säilitamist.

Luuakse soovitusi litsentsimise kohta, näiteks CC0 andmete jaoks, CC-BY väljaannete jaoks, OSI-ga ühilduvad litsentsid lähtekoodi jaoks ja andmete avatud vormingud. Lõppkokkuvõttes tähendab see igaühele luba teaduses osalemiseks, kusjuures Internet on nende teadmiste laialdase levitamise peamine vahend

Avatud teaduse liikumine muudab teaduspraktikaid, saades selleks toetust paljude rahastajate nõudmistega andmehaldusplaanidele, lähtekoodi levitamisele ja tulemuste avatud juurdepääsuga publitseerimisele. See parandab ka teadmiste ülekandmist akadeemilistest ringkondadest tööstusele, kuna täielik juurdepääs antakse kas avaldamise hetkel või pärast embargoperioodi (3).

Euroopa avatud teaduse strateegia

Euroopa Komisjon käivitas avatud teaduse toetamiseks Euroopa Pilveinitsiatiivi (European Cloud Initiative) – konkurentsivõimelise andme- ja teadmistepõhise majanduse loomise Euroopas. Euroopa Teaduspilv (EOSC) kaudu saavad teadlased näiteks töödelda tohutul hulgal teadusandmeid ja jagada oma teadustulemusi, parandades samal ajal juurdepääsu teadmistele ja seeläbi innovatsiooni (4).

Avatud teadus on Euroopa Komisjoni poliitiline prioriteet ning tema teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammide raames töötamise standardmeetod, kuna see parandab teadustöö kvaliteeti, tõhusust ja reageerimisvõimet (responsiveness of research).

Kui teadlased jagavad teadmisi ja andmeid võimalikult varajases uurimisprotsessi staadiumis kõigi asjaomaste osalejatega, aitab see levitada uusimaid teadmisi. Ja kui partnereid kogu akadeemilisest ringkonnast, tööstusest, ametiasutustest ja kodanikerühmadest kutsutakse teadus- ja innovatsiooniprotsessis osalema, suureneb loomisvõime ja usaldus teaduse vastu. Seetõttu nõuab Euroopa Komisjon, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisest kasusaajad teeksid oma väljaanded avatud juurdepääsuga kättesaadavaks ning muudaksid oma andmed võimalikult avatuks ja nii suletud kui vaja. See tunnustab ja premeerib kodanike ja lõppkasutajate osalemist. Lisaks võimaldab Euroopa Teaduspilv erinevate teadusharude ja riikide teadlastel andmeid salvestada, kureerida ja jagada.

Avatud teaduse praktikate tõhus sidumine innovatsiooni ja ärimudelitega nõuab selliste küsimuste hoolikat kaalumist nagu intellektuaalomandi õigused (IPR), litsentsilepingud, koostalitlusvõime ja andmete taaskasutamine.

Avatud teaduse tulevik Euroopa Horisont raamistikus

2021. aasta jaanuaris alanud Euroopa Horisont on teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm, mis järgib komisjoni eelmist programmi Horisont 2020. Avatud teaduspoliitika areneb selle programmi raames edasi paljude juba määratletud eesmärkidega.

Euroopa Horisont eesmärgid avatud teaduse poliitikas:

Tagada, et toetusesaajatel säilivad intellektuaalomandi õigused, mida nad vajavad oma avatud juurdepääsu kohustuste täitmiseks;
nõuda, et uurimisandmed vastaksid FAIR printsiipidele ja oleks vaikimisi avatud (eranditega, eelkõige ärilistel eesmärkidel);
edendada avatud teaduse praktikate kasutuselevõttu alates uurimistulemuste võimalikult varajasest ja laiaulatuslikust jagamisest kuni kodanikuteaduseni ning uute näitajate väljatöötamine teadusuuringute hindamiseks ja teadlaste premeerimiseks;
rakendada ja kaasata kodanikke, kodanikuühiskonna organisatsioone ja lõppkasutajaid ühisprojekteerimis- ja ühisloomeprotsessidesse ning edendama vastutustundlikku teadustööd ja innovatsiooni;
Euroopa Teaduspilv (EOSC) jõuab järgmisse arendusfaasi 2021. aastal;
rahastada avatud juurdepääsuga avaldamisplatvormi arendamist, et majutada programmi Horisont 2020 (ja hiljem Horisont Euroopa) toetusesaajate publikatsioone (5).