Raamatukogu

Mis on teadusandmed?

Teadusandmed on igasugune süstemaatiline teabekogu, mida teadlased analüüsimiseks kasutavad. Tüüpilised näited andmetest on järgmised:

• Vaatlusandmed: reaalajas kogutud andmed, mis on tavaliselt asendamatud
  Näited: sensorite andmed, telemeetria, vaatlus, valimiandmed

• Eksperimentaalsed andmed: andmed laboriseadmetest, sageli reprodutseeritavad, kuid tegevused on kulukad
  Näited: geenijärjestused, kromatogrammid, toroidimagnetvälja andmed

• Simulatsiooniandmed: katsemudelitest genereeritud andmed, kus mudel ja metaandmed (sisendid) on olulisemad kui väljundandmed
  Näited: kliimamudelid, majandusmudelid

• Tuletatud või koondandmed: andmed, mis on reprodutseeritavad (kuid väga kallid)
  Näited: teksti- ja andmekaeve, koostatud andmebaas, 3D-mudelid, avalikest dokumentidest kogutud andmed

Uurimisandmed võivad hõlmata ka video-, heli- või tekstiandmeid, kui neid kasutatakse süstemaatiliseks analüüsiks. Näiteks loetakse uurimisandmeteks videointervjuude kogumit, mida kasutatakse žestide ja näoilmete kogumiseks ja tuvastamiseks emotsionaalsete reaktsioonide stiimulite uuringus.

Kõik uuringuandmed peavad olema asjakohaselt struktureeritud ja dokumenteeritud, et neid saaks analüüsimiseks tõhusalt kasutada. Lisaks tuleks säilitada ka kõik unikaalsed programmid või mudelid, mis on vajalikud andmete analüüsimiseks.

Andmed võivad esineda mitmel kujul:

• Fotod, video ja heli

• Küsitluse tulemused ja intervjuude stenogrammid

• Eksperimentaalsed vaatlused

• Tekstikorpused

• Märkmikud ja laboriraamatud

• Mudelid ja tarkvara

• Võimalik luua digitaalsel kujul

• Võivad olla analoogsed, mis teisendatakse digitaalsele kujule

Mis tahes uurimisandmete määratlus sõltub tõenäoliselt kontekstist, milles küsimus esitatakse. „Uurimisandmete” ja „toorandmete” vaheline piir ei ole paljudel juhtudel selge.

Avatud uurimisandmed on andmed, mida saab igaüks vabalt kasutada, taaskasutada ja edasi levitada – nõutud on ainult kuraatorile viitamine ja sama litsentsi alusel jagamine.

Avatud juurdepääs uurimisandmetele sobib avatud teaduse paradigmaga, mis asub üha suurema läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja vastutuse kontekstis. Nende arenduste põhieesmärgid on vähendada juurdepääsutõkkeid uurimistulemustele, kiirendada uurimisprotsessi ning suurendada teadustöö kvaliteeti, terviklikkust ja pikaealisust.
 

Allikas

Mis on teadusandmete haldamine (RDM)?

Teadusandmete haldamise raames töötatakse välja strateegiad, et korraldada ja kontrollida võimalikult tõhusalt uurimisandmete genereerimist ja käsitlemist puudutavaid tööprotsesse. Uuringuandmete haldamine käib seega uurimistööga kaasas alates esmasest teadustöö planeerimisest kuni andmete arhiveerimise, taaskasutamise või kustutamiseni (st kogu andmete elutsükli jooksul).

 

Miks teadusandmeid hallata?

• Andmete kaitsmine kadumise eest, luues varukoopiad ja dokumentatsiooni andmete kohta

• Andmete kaitsmine tundlike andmete tõhusa haldamise kaudu

• Tõhusam teadusuuringute läbiviimine analüüsides oma andmepraktikaid

• Teadusandmete kasutamise ja taaskasutamise lihtsustamine nõuetekohase dokumentatsiooni ja standardite rakendamise kaudu

• Teadustöö nähtavuse suurendamine avaldades oma andmekogumid ja dokumentatsiooni

• Teadustöö levitamiseks vajalike ja dokumentatsioonile kehtivate rahastajate poolsete ning juriidiliste ja eetiliste nõuete täitmine

• Andmete säilitamine ja pikaajalise juurdepääsu tagamine võimaldades nii endal kui ka teistel teadlastel tulevikus tööd edasi arendada

Allikas