Fossiilkütuste osaline asendamine biomassiga pakub võimalusti puhtama ja säästvama energia ning kütuste tootmiseks. Biomassi ja põlevkivi koospürolüüs võib pakkuda üht võimalikku lahendust süsinikdioksiidi neutraalsusele üleminekuks. Võttes arvesse nende lähtematerjalide termokeemilise käitumise sarnasust pürolüüsil, on võimalik juba olemasolevat infrastruktuuri, mis pärineb tavapärasest põlevkiviõli tootmisest, kasutada biomassi koospürolüüsiks, vähendades põlevkivi kasutamist ja leevendades selle keskkonnamõju. Põlevkivi ja biomassi koospürolüüsil on võimalik saada tooteid millel on paremad omadused ja suurem saagikus.
Doktoritöö eesmärk oli uurida biomassi ja põlevkivi koospürolüüsi. Uurimistöö oli jagatud kahte ossa. Esiteks ülevaade, et uurida biomassi ja põlevkivi koospürolüüsi arenguid, järeldusi ja edusamme. Ülevaade hõlmas kõige olulisemaid uuringuid, keskendudes koospürolüüsi parameetrite tähtsusele, koostoimetele koospürolüüsis ja koospürolüüsi toodetele. Teine osa koosnes põlevkivi ja biomassi koospürolüüsi eksperimentaalsetest, kineetilistest ja modelleerimist käsitlevatest töödest, kolme erineva suurusega proovide optimeeritud tööparameetritega katseseadmetes. See võimaldas iseloomustada pürolüüsi käitumist ja iseloomustada koospürolüüsi tooteid.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendaja kaasprofessor tenuuris Alar Konist (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Bo G Leckner (Chalmersi Tehnikaülikool, Rootsi)
• professor Timo Kikas (Eesti Maaülikool, Eesti)