Õppevaldkond seisab silmitsi raskuste ja muutustega – õpetajad ja akadeemikud vajavad uusi õpetamisviise, mille abil oleks võimalik osalejaid kaasata ning samal ajal kiiresti muutuvate ühiskondadega kohaneda. Lisaks nõuab digiteerumisprotsess uudseid ja innovaatilisi õpetamise ja õppimise hübriidvorme, mis toovad kaasa täiendavaid piiranguid ja proovikive.
Kui haridust nähakse ressursina, siis selle ressursi ühine arendamine ja ühine haldamine õppijate kogukondade poolt muudab hariduse ühisressursiks – hariduslikuks ühisvaraks.
Selles doktoritöös kasutatakse võrdsetel alustel ühistootmise kogukondade kogemusi haridusliku ühisvara ja üksteiselt õppimise edendamise huvides. Kasutades juhtumi- ja osalustegevusuurimist vaatleb autor võrdsetel alustel ühistootmise kogukondade toimivus- ja organisatsiooniliste omaduste rakendamist õppeprotsessides saavutamaks seda, mida ta nimetab ühisvarapõhiseks üksteiselt õppimiseks. See doktoritöö toob välja,
et eelnevalt esitatud kontseptsioonide katsetamine erinevates õppeolukordades on näidanud, et võrdsetel alustel ühistootmise aspektide integreerimine õppesse võib tuua kasu tavaharidussüsteemile, hariduslikule ühisvarale ja üksteiselt õppimisele.

Juhendaja professor Vasileios Kostakis

Oponendid:

• professor Nils Bunnefeld (Stirling´i Ülikool, Šotimaa, Suurbritannia)
• professor Yannis Pecthelidis (Thessaly Ülikool, Kreeka)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.