Kaasaegne polümeermaterjalide tööstuse areng on suunatud keskkonnasõbralike polümeeride loomisele, millel on minimaalne negatiivne mõju  keskkonnale nii tootmisprotsessis kui ka kasutamise ajal. Polükondensatsioonvaikude toksilisust saab vähendada asendades fenoolid (Ph) ja formaldehüüdid (F) keskkonnasõbralikumate komponentidega nagu resortsinool (R), alküülresortsinoolid (ARs) või teised aldehüüdid [nt atsetaldehüüd (Ac)]. Paljutõotavaks peetakse ka aldehüüdide vabade vaikude tootmist.
Tooraine asendamine, sealhulgas põlevkivi ARs kasutamine, ja erinevate modifikaatorite kasutamine võimaldab parandada vaikude füüsikalis-keemilisi, mehaanilisi, ökoloogilisi ja tehnilisi omadusi. Modifikaatorite kasutamisega alifaatsete või aromaatsete alkeenide sisseviimine (alküül)resortsinoolide aromaatsesse tsüklisse võimaldab vähendada vaigu töötlemise käigus vabanevate ühendite hulka ja parandada polümeermaterjalide komponentide vastastikmõju.
Käesolevas töös (1) uuriti formaldehüüd-, atsetaldehüüd- ja aldehüüdivabade vaikude polükondensaatsioonsünteesi kasutades toorainena põlevkivist toodetud ARs [5-metüülresortsinool (5-MR), 2,5-dimetüülresorsinol (2,5DMR)] ja Viru Keemia Grupp AS tööstuslike ARs-ide fraktsioone (REZOL, HONEYOL 50 ja HONEYOL 80) ning nende segusid R-ga. 

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: Kaia Tõnsuaadu ning Larisa Grigorieva (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Sergejs Gaidukovs (Riia Tehnikaülikool, Läti)
• professor Ričardas Makuška (Vilniuse Ülikool, Leedu)