Paleolimnoloogia meetod järvede mineviku keskkonnatingimuste hindamiseks võimaldab uurida perioode enne inimtegevuse mõju, selgitada erinevaid kliimatingimusi ning eelajaloolise inimeste tegevuste mõju järvede ökosüsteemidele, Järvesetetes kajastunud teadmised järvede minevikust on aluseks tõhusamate järvede taastamisstrateegiate ja -eesmärkide kujundamisel ning toetavad järvede arenguprognoose tulevaste kliimamuutuste ja jätkuva inimtegevuse tingimustes. Siiski on järvede mineviku keskkonnatingimuste rekonstrueerimine keeruline, kuna järvede ökosüsteeme mõjutavad sageli mitmed tegurid samaaegselt.
Üheks oluliseks indikaatoriks mineviku keskkonnamuutuste hindamisel järvedes on subfossiilsed vesikirbulised (Cladocera). Vesikirbulised on mikroskoopilised koorikloomad, kes veedavad kogu oma elutsükli järves ning leiavad laialdast kasutust veekeskkonna parameetrite nagu troofiline seisund, pH, elektrijuhtivus ja veesügavus, rekonstrueerimisel. Siiski võivad liikide reageeringud keskkonnateguritele piirkonniti erineda ning seni pole Balti riikides subfossiilseid vesikirbulisi sellisteks uuringuteks kasutatud. Lisaks kasutatakse maailmas erinevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid lähenemisviise mineviku keskkonnatingimuste rekonstrueerimiseks, kuid nende meetodite võrdlusi ja sobivuse hindamisi on vähe.
Selle uurimislünga täitmiseks koguti Balti riikide 78 järve pinnasesette andmebaas. Valitud järved esindavad laia vesikirbuliste kooslusi mõjutavate keskkonnaparameetrite vahemikku, nagu pH, elektrijuhtivus, troofiline seisund, sügavus ja pindala. Kõik need osutusid redundantsusanalüüsiga olulisteks teguriteks subfossiilsete vesikirbuliste koosluste kujunemisel. Keskkonna ja vesikirbuliste koosluste seoseid analüüsiti funktsionaalsete rühmade ja indikaatorliikide abil. Kvantitatiivseks rekonstruktsioonideks töötati välja kaalutud keskmiste osaliste vähimruutude meetodil ja võimendatud regressioonipuudel põhinevad mudelid. 
Töö tulemused rõhutavad subfossiilsete vesikirbuliste väärtust mineviku järvede keskkonnatingimuste, nagu pH, elektrijuhtivus, troofiline seisund ja veesügavus, rekonstrueerimisel. Samuti näitavad need, kui oluline on kombineerida või valida sobivaim meetod (funktsionaalsete rühmade analüüs, indikaatorliigid või kvantitatiivne modelleerimine) sõltuvalt hinnatavast parameetrist. Tulemused aitavad arendada piirkonnale sobivaid lähenemisviise järvede mineviku keskkonnatingimuste hindamiseks ja järvede võimalike haldusstrateegiate kujundamiseks.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Siim Veski, vanemteadur Anneli Poska (TalTech) ning vanemteadur Inta Dimante-Deimantoviča (Läti Veeökoloogia Instituut)

Oponendid:

• professor Thomas Alexander Davidson (Aarhusi Ülikool, Taani)
• vanemteadur Helen Agasild (Eesti Maaülikool, Eesti)