Ioonsed vedelikud (IL) on soolad, mis koosnevad anioonide ja katioonide teatud kombinatsioonidest ja mis on toatemperatuuril vedelas olekus. Anioone ja katioone, mida saab omavahel kombineerida, on lõpmatult palju ning see annab võimaluse luua uusi ioonvedelikke vastavalt (tööstusele) soovitud omadustele. Kuna tänapäeval on suund kestlikele tehnoloogiatele, siis eelistatakse järjest enam taaskasutatavaid, keskkonnasõbralikke, funktsionaalseid ja odavaid materjale. Ka ioonseid vedelikke võib nende unikaalsete omadusete tõttu (madal lenduvus, mittesüttivus, kõrge keemiline stabiilsus) pidada sobilikeks ’rohelise keemia’ kemikaalideks. IL on palju erinevaid rakendusi, neid saab kasutada näiteks nii lahustitena, elektrolüütidena kui ka pindaktiivsete ainetena. Pindaktiivsed IL (ingl.k SAIL) on sellised IL, millel on nii hüdrofoobne kui ka hüdrofiilne osa.
Käesolevas doktoritöös uuriti L-fenüülalaniini-põhiseid SAIL-e, millel on palju sarnaseid struktuurseid omadusi tavaliste katioonsete pindaktiivsete ainetega, ent millel erinevalt traditsioonilistest katioonsetest pindaktiivsetest ainetest (näiteks tuntud desinfektant bensalkooniumkloriid, mille lipofiilsuse tagavad alküülrühmad) on kaks lipofiilsust tagavat rühma - L-fenüülalaniini alküülester ja bensüülrühm. 
Töö peaeesmärk oli 24 SAIL-i ’rohelisuse’ hindamine ökotoksikoloogilises plaanis, ent ka nende SAILide antibakteriaalsete omaduste hindamine.

Juhendajad: juhtivteadur Anne Kahru (KBFI), Nicholas Gathergood (Tallinna Tehnikaülikool ja Lincolni Ülikool, USA) ning teadur Mariliis Sihtmäe (KBFI)

Oponendid:

• professor Jaak Truu (Tartu Ülikool, Eesti)
• vanemteadur Andrew Hunt (Khon Kaen Ülikool, Tai)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis