Tänapäevases võrgustunud maailmas võib andmete jagamine üle riigipiiride edendada innovatsiooni, parandada avalikke teenuseid ning aidata eri sektoritel—ettevõtlusel, valitsusel, akadeemial ja ühiskonnal—koostöös lahendada keerulisi probleeme, nagu vananev rahvastik ja ülemaailmsed pandeemiad. Euroopa Liit (EL) teeb selles suunas edusamme, võttes vastu uusi määrusi, et luua ühtne digitaalne turg andmevahetuseks liikmesriikide vahel.

Oluline osa selles tegevuses on andmevahendajate, nagu X-Road ja eDelivery, esiletõus. Need kolmanda osapoole organisatsioonid kasutavad avatud lähtekoodiga tehnoloogiaid, et aidata valitsusasutustel ja eraettevõtetel turvaliselt andmeid vahetada, võimaldades neil tõhusamalt koostööd teha. Vaatamata kõnealusele kasvavale arengule on andmete jagamine üle riigipiiride endiselt piiratud. Erinevad riigid kasutavad erinevaid süsteeme ning EL-i keerulises regulatiivses keskkonnas orienteerumine esitab märkimisväärseid väljakutseid organisatsioonidele, kes püüavad infot vahetada.

Käesolev uurimus käsitleb piiriülese andmevahetuse dünaamikat, eriti Põhja-Balti piirkonnas, sealhulgas Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Fookuses on, kuidas andmete jagamine võib edendada hõbemajandust, mis pakub tooteid ja teenuseid üle 50-aastastele inimestele. Uurimus käsitleb ka laiemalt piiriülese koostöö küsimusi, kasutades nii piirkondlikke juhtumiuuringuid kui ka globaalset näidet Maailma Terviseorganisatsioonist.

Uurimistöö aluseks on Euroopa koostalitlusvõime raamistik (EIF), mis kirjeldab nelja kihti — õiguslikku, tehnilist, semantilist ja organisatsioonilist—, mis peavad olema kooskõlas, et tagada edukas andmevahetus riikide vahel. Uurimus kasutab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite segu, et mõista neid väljakutseid ja pakkuda lahendusi.

Uurimistulemused on laiaulatuslikud. Üks osa uurimusest käsitleb, kuidas X-Roadi põhimõtteid saab rakendada tulevaste piiriüleste teenuste jaoks. Teine osa uurib, milliseid takistusi on Eestil ja Soomel oma e-teenuste ühendamisel. Lisaks kaardistab uurimus tehnilise infrastruktuuri, mis on vajalik hõbemajanduse andmevahetuse toetamiseks. Uurimus analüüsib ka andmehalduse määruse mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele). See uus seadus võib hõlbustada ettevõtetel EL-i regulatiivses maastikus orienteerumist ja osalemist piiriüleses andmevahetuses.

Tulevased uuringud peavad uurima uusi kontseptsioone, nagu andmeruumid, mis püüavad võimaldada veelgi suuremat piiriülest andmete koostööd Euroopas. Lõppkokkuvõttes on piiriülese andmevahetuse edendamine ülioluline paljude globaalsete väljakutsete, nagu vananev rahvastik ja tervisekriisid, lahendamiseks, millega ühiskonnad täna silmitsi seisavad.

Doktoritöö „Cross-Border Data Exchange In the Nordic-Baltic Region: Data Intermediaries, Interoperability, and e-Services Orchestration“ on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Juhendaja:

• prof Ingrid Pappel, TalTech, Eesti.

Kaasjuhendajad:

• prof Sadok Ben Yahia,TalTech, Eesti;
• prof Dirk Draheim, TalTech, Eesti.

Oponendid:

• prof Nitesh Bharosa, Delft University of Technology, Holland;
• dr Anastasija Nikiforova, Tartu Ülikool, Eesti.

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis

Meeting ID: 946 1223 0245
Passcode: 845675