Majanduskasv ja -areng on majandusuuringute ja poliitikate kujundamise põhifookuseks. Ettevõtlussektor ja selle teadmusmahukuse kasv on majandusarengu üheks olulisemaks komponendiks, luues tarkasid töökohtasid ja panustades konkurentsivõime kasvu läbi kaupade- ja teenuste mitmekesistumise ja lisandväärtuse kasvu. Teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil tuginev kaupade- ja teenuste arendustegevus on aga kulukas, tegevuse tulem ebakindel ja tasuvus saabub üldiselt viitajaga. Jääb aga küsimus, et miks on mõned riigid oma ettevõtlussektori näol innovatiivsemad, kui teised?
Käesolev doktoritöö keskendub institutsioonide ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete innovatsioonivõimekuse vaheliste seose uurimisele, käsitledes: (I) tootlikkusega seotud tegurid, institutsioonid ja inimkapital on seotud; (II) kuidas ettevõtete poolt tunnetatud formaalne ja mitteformaalne institutsionaalne keskkond on seotud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga; ja (III) kuidas riiklik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika mõjutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete lühiajalisi majandustulemusi. Käesoleva doktoritöö keskendub peaasjalikult Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni või muude arengumajanduste näidetele, aga ka Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika rakendamise tulemusi.

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Aaro Hazak ning täisprofessor tenuuris Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• dotsent N. Emrah Aydinonat (Helsingi Ülikool, Soome)
• professor Priit Vahter (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus