Antud doktoritöö eesmärgiks oli uurida traditsioonilisi savi- ja lubikrohvilahendusi puitkontstruktsioonidele tulekahjuolukorras. Töös käsitleti krohve süsteemidena, sest krohvilahendused võivad koosneda erinevatest krohvidest ja krohvikihtidest (sh paksusest), mis erinevad oma koostisosade, funktsiooni (alus- ja viimistluskrohv), tiheduse kui ka armeerimisvõrgu kasutamise poolest. Lisaks kasutatakse krohvikandjat (nt pilliroomatti) krohvide paigaldamisel puitpindadele nakke tagamiseks. Antud töös käsitleti erinevaid savi -ja lubikrohvisüsteeme, erinevaid krohvikandjaid ja aluspindu (puit ja pillirooplaat), mida kasutatakse ka praktikas, vanade hoonete renoveerimisel. Töö põhieesmärk oli määrata projekteerimiseks vajalikud arvutusparameetrid valitud krohvisüsteemidele juhindudes Eurokoodeks 5 osa 1-2 esitatud arvutuspõhimõtetest. Tulenevalt täismõõtmeliste tulekatsete läbiviimise puudustest, oli käesoleva töö eesmärk välja töötada ka meetod väikesemõõtmeliste katsekehade katsetamiseks oluliste arvutusparameetrite (EN 1995-1-2) saamiseks, mis tavaliselt määratakse ahjukatsega (EN 1363-1).
Doktoritöö annab olulist sisendit täismõõtmeliste ahjukatsete planeerimiseks (EN 13381-7:2019), et uurida erinevate krohvisüsteemide tõrketekkeaegasid. Lisaks saab töö tulemusi kasutada hindamaks olemasolevate sarnaste krohvide tulepüsivust vastavalt EN 1995-1-2 arvutusjuhistele. Käesolev uurimistöö annab raamistiku edasiste uuringute tegemiseks katsetamaks erinevaid krohvisüsteeme, krohvikandjaid ja krohvide aluspindasid kaitsmaks puitkonstruktsioone tulekahjuolukorras.

Juhendaja kaasprofessor tenuuris Alar Just (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Andrea Frangi (ETH Zürich, Šveits)
• kaasprofessor John Gales (Yorki Ülikool, Kanada)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis