Karragenaanid on punavetika polüsahhariidid, mida kasutatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses geelistavate, stabiliseerivate ja emulgeerivate ainetena. Eesti vetes asuvad looduslikud punavetika Furcellaria lumbricalise varud, millest Saaremaal asuv vetikatööstus toodab juba üle 60 aasta furtsellaraani – karragenaanide alaliiki kuuluvat toodet. Tootmistehnoloogias kasutatakse furtsellaraani eraldamiseks vesiekstraktsiooni ning kuivatamine toimub trummelvaltsidel. Saadav helbeline toode on unikaalsete omadustega ning eriti sobiv kasutamiseks marmelaadis, sefiiris, “linnupiimas“ ja teistes sarnastes maiustustes.
Siiski on lõpptoote kvaliteediga probleeme – täheldatud on partiidevahelisi kvaliteedi kõikumisi, säilimisel geelitugevuse langust ning mõnede partiide puhul ka tumenemist ja söestumist. Üheks probleemide hüpoteesiks on, et karragenaanid võivad tootmises kasutatavatel kõrgetel temperatuuridel laguneda, tekivad laguproduktid ning toote omadused muutuvad. 
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida furtsellaraani funktsionaalseid omadusi ja nende muutust lühiajalise kuumtöötluse järel ning võrrelda saadud tulemusi kaubanduslike karragenaanidega. 
Töö tulemused näitasid proovide töötlustemperatuuri ja keskkonna vee aktiivsuse vahelist ühest seost – mida kõrgem töötlustemperatuur ja keskkonna vee aktiivsus, seda suurem on eralduv soojusvoog. Seega võib oletada, et kuumtöötlus destabiliseerib karragenaane, avades veele enam sidumiskohti. See soodustab veeauru imendumist tootesse ja põhjustab suuremat soojuse eraldumist isegi mõõdukatel säilitustingimustel. Lõpptoote kvaliteedi parandamiseks tuleb tootmises vältida kõrgete temperatuuride kasutamist, et ära hoida karragenaanide lagunemine ja funktsionaalsete omaduste kadu.

Juhendajad: kaasprofessor Katrin Laos (Tallinna Tehnikaülikool) ja Dr. Margus Friedenthal (Põllumajandusuuringute Keskus)

Oponendid:

• professor Tõnu Püssa (Eesti Maaülikool)
• Dr. Kadri Koppel (Mars Inc., USA)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus