Aina kasvava rahvaarvuga ühiskonnas suureneb pidevalt nõudlus energiale kui ka kõikvõimalike toodete ja materjalide järele. Teisalt tuleb omaks võtta ühiskonnas seatud kliimaeesmärgid, nii et muutuma peavad nii tarbimine kui tootmine. Kuigi lahendusi otsitakse nii taastuvate ressursside kasutuselevõtust kui ka jääkmaterjalide ümbertöötlemisest, annaks ka taastumatute maavarade senisest parem väärindamine eesmärgi saavutamiseks olulise panuse. 
Põlevkivi on üks maailmas enimlevinud fossiilseid kütuseid, kuid selles peituv rikkus on senini leidnud kasutust vaid otsepõletamisel või õli ja gaasi tootmisel. Sõltuvalt põlevkivi leiukohast võib põlevkivis leiduv orgaaniline aine (kerogeen) olla lähtematerjaliks aga ka mitmete kemikaalide tootmisele. Varasemad uuringud on näidanud, et Eestis leiduvast kukersiidi kerogeenist on võimalik eraldada nii aromaatseid ühendeid kui ka erineva ahela pikkusega karboksüülhappeid. Sellest tulenevalt tulebsenisest enam uurida ja arendada uuenduslikke ja puhtaid tehnoloogiaid, mis võimaldaks toota keemiatööstusele olulisi lähetaineid kasutades maksimaalselt ära kerogeeni struktuuri iseärasusi. 
Käesolevas doktoritöös uuriti Eesti põlevkivi oksüdeerivat lagundamist dikarboksüülhapeteks vees hapniku rõhul. 
Töö avardab olemasolevaid teadmisi kerogeeni muundamisprotsessidest ja selle võimalikust kasutusest peenkeemia toorainena. Ühtlasi näitab töö seda, kuidas märgoksüdatsiooni protsessi on võimalik rakendada keeruliste polümeersete materjalide lagundamiseks ning dikarboksüülhapete  tootmiseks.
 

Juhendajad täisprofessor tenuuris Margus Lopp (Tallinna Tehnikaülikool) ja Dr. Gert Preegel (Graanul Biotech OÜ)

Oponendid:

• professor Tapio Salmi (Åbo Akadeemia, Soome)
• Dr. Indrek Aarna (Viru Keemia Grupp, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis

Meeting ID: 960 8825 1027
Passcode: 693711