Vähk on tuntud kui väga heterogeenne haigus. Üks ja sama kasvaja võib sisaldada erinevates proliferatsiooni ja diferentseerumise astmetes olevaid rakke. Vähem diferentseerunud kasvajarakke, millel on oma populatsiooni säilitamise ja diferentseerumise võime, kutsutakse kasvaja tüvirakkudeks. Arvatakse, et just need rakud vastutavad kasvaja arengu, metastaseerumise, taastekkimise ja resistentsuse eest. Värskemad uuringud näitavad, et kasvaja tüvirakud on võimelised ümber korraldama oma ainevahetust nii, et saada rohkem energiat kiireks paljunemiseks ja levimiseks organismis. Seega on vähirakkude bioenergeetilise profiili uurimine uus võimalik lähenemine kasvajaprotsesside mõistmisele ning sellest lähtuvalt ka diagnoosimisele ja ravimisele. Kuna kasvaja tüvirakkudel on palju sarnasusi normaalsete tüvirakkudega, siis võib nende vastu suunatud ravi mõjutada negatiivselt normaalsete kudede uuenemist. Seega on väga oluline leida sellised tüvirakkude omadused, mis eristaksid neid nii normaalsetest tüvirakkudest kui ka rohkem diferentseerunud kasvajarakkudest.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada seosed kasvajarakkude energiametabolismi ja diferentseerumise vahel. 
Doktoritöö annab põhjaliku ülevaate kasvajarakkude diferentseerumise käigus toimuvatest ümberkorraldustest energiametabolismis. Need uuringud annavad väljundi ka onkoloogia-alastesse teadmistesse, mis aitavad paremini mõista kasvaja tekkimise ja arenemise mehhanisme ning seeläbi välja töötada senisest paremaid ravimeetodeid.

Juhendaja juhtivteadur Tuuli Käämbre (KBFI)

Oponendid:

• professor Michael Lisanti (Salfordi Ülikool, Suurbritannia)
• professor Ago Rinken (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.