Ohtlike saasteainete esinemine keskkonnas on oma kahjuliku mõju tõttu elusorganismidele kerkinud ülemaailmseks probleemiks.
Üheks laialdaselt veetöötluses kasutusel olevakssüvaoksüdatsiooniprotsessiks on osoonimine. Osooni sünteesimine ex situ ja selle rakendamine muudab antud tehnoloogia aga üsna kulukaks, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu kulutõhusama alternatiivi leidmisele. Koroonaimpulss elektrilahendus (KIEL) on osutunud mitmete saasteainete oksüdeerimisel vägagi energiatõhusaks meetodiks ning seda just KIEL reaktoris in situ tekkivate oksüdantide, enamasti hüdroksüülradikaalide ja osoon, tõttu.
Töö üheks eesmärgiks oli võrrelda omavahel KIEL-i ja osoonimise ning viimase kombinatsiooni vesinikperoksiidiga, energiaefektiivsusi
N-nitrosodietüülamiin lagundamisel vesifaasis. Töö eesmärgiks oli ka uurida erinevate töötingimuste, nagu saasteaine algne kontsentratsioon, viibe- ja eriviibeaeg ja suhteline õhuniiskus, mõju tolueeni ja atsetooni ning nende segu lagundamisele osooni juuresolekul ja ilma, kasutades unikaalset fotokatalüütilist pidevas režiimis töötavat reaktorit, mis võimaldab muuta fotokatalüütilise pinna suurust vastavalt vajadusele.
Töös uuritud saasteainete energiatõhusat lagundamist tõestanud kemikaalivaba KIEL tehnoloogia võib tulevikus leida laialdasemat kasutust. Pidevas režiimis töötava mitmesektsioonilise katalüütilise õhupuhastusreaktoriga saadud tulemused omavad kõrget väärtust olemasolevate õhupuhastusreaktorite arendamisel ja uute välja töötamisel. KIEL reaktori ja fotokatalüütilise reaktori innovaatilist kombinatsiooni saab potentsiaalselt rakendada suletud energiasäästlikes ventilatsioonisüsteemides.

Juhendajad: teadur Juri Bolobajev ja vanemlektor Marina Kritševskaja (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• vanemteadur Monica Magureanu (Rahvuslik Laser-, Plasma- ja Kiirgusfüüsika Instituut, Rumeenia)
• professor Santiago Esplugas (Barcelona Ülikool, Hispaania)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.