Elektrisüsteemiga ühendatud tarbimisseadmete koosseis ja käitumine muutub ajas. Tulenevalt süsteemiga ühendatud koormuse muutumisest on tarvis süsteemi modelleerimisel kasutatavaid koormusmudeleid uuendada. Selleks, et opereerida süsteemi piiridele lähemal ilma töökindluses oluliselt kaotamata on tarvilik süsteemi varasemast täpsemalt modelleerida.
Doktoritöö esimeseks eesmärgiks oli ülekandevõrgu agregeeritud sõlmekoormuste mudelite määramise metoodika välja töötamine. Välja töötatud metoodika kombineerib K-keskmise klasterdamismeetodit (kasutades sisendina ekvivalentaasta kuude koormuskoosseise), mõõtesündmuste filtreerimist (tuginedes sündmuse põhinäitajatele) ja järeltöötlust kasutades veaga kaalutud keskmistamist. Selline andmetöötlusmeetodite kombinatsioon on uudne. 
Doktoritöö teiseks eesmärgiks olistaatiliste koormusmudelite teisendusmeetodite (ZIP ja eksponentmudeli vahelise teisenduse) täpsuse hindamine. Tuvastati, et uued meetodid on täpsemad kui teadaolev analüütiline teisendusmeetod. Lisaks analüüsiti koormusmudelite teisendusvea mõju püsiseisundi arvutuse tulemustele kasutades tuntud võrgumudelit. Tuvastati, et koormusmudelite teisendamine võib oluliselt mõjutada arvutustulemusi. Koormusmudelite teisendamise täpsus ja meetodite täpsuse võrdlemine on uued temaatikad elektrisüsteemide modelleerimise
valdkonnas.

Juhendaja kaasprofessor tenuuris Jako Kilter (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• Dr. Saša Ž. Djokić (Edinburgh´i Ülikool, Suurbritannia)
• kaasprofessor Kazi Nazmul Hasan (Melbourne´i Kuninglik Tehnoloogiainstituut (RMIT), Austraalia)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.