Euroopa Liidu kliimameetmete kavas on seatud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kuigi taastuvenergia, tuumaenergia ja energiatõhususe parendamine on olulised vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks, ei pruugi need lahendused olla piisavad kasvava ülemaailmse elektrinõudluse rahuldamiseks. Fossiilkütuste põletamine jääb peamiseks energia tootmise meetodiks, vaatamata sellele, et see on seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete, nagu SO2 ja NOx, emissioonidega. Selles valguses on CO2 püüdmine ja ladustamine keskse tähtsusega tehnoloogiad, mis võimaldavad vähendada fossiilkütuste kasutamise jätkamisel CO2 heitkoguseid.
CO2 püüdmise tehnoloogiatest paistab oma potentsiaali poolest silma tsirkuleerivas keevkihis (CFB) hapniku ja CO2 keskkonnas põletamine ehk lühidalt hapnikus põletamine. Doktoritöö eesmärk oli katseliselt uurida hapnikus põletamise mõju põlevkivi põlemisele ja mineraalosale, võrreldes neid tulemusi õhukeskkonnas (O₂/N₂) põletamisel saadud tulemustega. 
Töö annab uusi teadmisi hapnikus põletamise tehnoloogia arendamiseks, pakkudes võimalusi Eesti põlevkivitööstusele puhtama ja säästvama energia tuleviku suunas liikumiseks. Töö tulemused annavad esmakordselt võimaluse hinnata hapnikus põletamisel tekkiva tuha keemilist ja mineraalset koostist, NO_x ja N₂O emissioone hapnikus põletamisel, põlevkivi ja biomassi koospõletamise sünergilisi mõjusid, poolkoksi käitumist põlemisel ja temperatuuri kontrolli ning jaotust erinevatel õhukeskkonnas ja hapnikus põletamise režiimidel ja informatsiooni tekkivate heitkoguste kohta. 

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Alar Konist ja vanemteadur Dmitri Nešumajev (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Bo Leckner (Chalmersi Tehnikaülikool, Rootsi)
• Dr. Lauri Loo (R8 Technologies OÜ, Eesti)