Käesolev doktoritöö vaatleb finantstulu pakkuvat ühisrahastust, mis on võrdlemisi uudne meetod kapitali kaasamiseks ja mida kasutavad peamiselt väikesed äriettevõtted. Doktoritöö on motiveeritud asjaolust, et seda spetsiifilist ühisrahastuse liiki, mis jaguneb omakorda võla- ja omakapitalipõhiseks ühisrahastuseks, on akadeemilises kirjanduses võrdlemisi vähe uuritud. Finantstulu pakkuv ühisrahastus on välja kasvanud fenomenist, mis algusaastatel tugines paljuski sotsiaalsetele väärtustele ja mida vaadeldi esialgu ennekõike mõne projekti toetamisena ühise heaolu nimel paljude väikeseid summasid panustavate inimeste poolt, ootamata seejuures oma panuse eest märkimisväärset tasu. Finantstulu pakkuv ühisrahastus see-eest lubab investoritele projekti panustamise eest rahalist tulu ning on tänaseks üle maailma laialdaselt reguleeritud kui finantssektorisse kuuluv ärimudel.
Doktoritöös kerkib läbivalt esile informatsiooni asümmeetria küsimus, mis näib sügavalt mõjutavat kõikide osapoolte omavahelisi suhteid. Seda hoolimata asjaolust, et võrreldes väikeettevõtetele traditsiooniliselt kasutada olevate kapitali kaasamise võimalustega, peetakse ühisrahastust võrdlemisi avalikuks raha kaasamise meetodiks ning see sisaldab mitmeid täiendavaid viise investoritega suhtlemiseks, mida väikeettevõtetele teiste raha kaasamise viiside puhul tüüpiliselt ei võimaldata. Sellest lähtuvalt viitab käesolev doktoritöö olulisele vajadusele täiendavalt analüüsida informatsiooni asümmeetriat justnimelt finantstulu pakkuva ühisrahastuse kontekstis, et tuvastada parimaid meetodeid asümmeetria vähendamiseks ning seeläbi ühisrahastuse kaudu kapitali kaasamise efektiivsemaks muutmiseks.
 

Juhendajad: dotsent Laivi Laidroo ja vanemlektor Mari Avarmaa (Tallinna Tehnikaülikool)

Juhendajad:

• professor Ramona Rupeika-Apoga (Läti Ülikool, Läti)
• professor Lars Hornuf (Bremeni Ülikool, Saksamaa)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus