Tahkekütuste põletamisel tekib vältimatult suur kogus tuhka, mis oma koostise ja ohtlike omaduste tõttu võib olla kas väärtuslik teisene tooraine või risk keskkonnale ja inimtervisele. Eestis, kus põlevkivi kasutamisel on pikk traditsioon ning kus järjest enam kasutatakse energia tootmiseks ka biomassi, tekib igal aastal ligikaudu 5 miljonit tonni põlevkivituhka ja 40 000–50 000 tonni biomassi tuhka. Kui biomassi tuhk valdavalt taaskasutatakse, näiteks mullaparanduses ja muudel kasutusaladel, siis põlevkivituhk ladestatakse peamiselt prügilatesse. Samas nähakse nii põlevkivi kui ka biomassi tuhas üha suuremat potentsiaali ringmajanduses. Vaatamata tuhkade potentsiaalile võib vähene teadmine nende omadustest, nagu püsivate orgaaniliste saasteainete ja raskmetallide sisaldused ning ökotoksiliste omaduste õiguslik käsitlus, takistada tuhkade kasutamist. 
Käesolev doktoritöö käsitleb esmakordselt Eestis tekkivate põlevkivi- ja biomassi tuhkade ohtlikkuse iseloomustust. Erinevatest põletustehnoloogiatest ja tööstusprotsessidest koguti tuhaproovid, milles määrati mineraalne ja keemiline  koostis ning viidi läbi leostuvus- ja ökotoksilisuse katsed. Lisaks määrati raskmetallide, metalloidide ja dioksiinide sisaldus.  
Uurimistöö täidab olulise teadmislünga Eesti jaoks ning annab uue panuse rahvusvahelistesse aruteludesse tuhkade ohtlikkuse teemal. Saadud tulemused aitavad reguleerijatel täiustada liigitamismeetodeid, eriti keskkonnaohtlikkuse ja püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse osas, ning annavad tööstusettevõtetele vajalikke teadmisi riskipõhiste taaskasutusvõimaluste kavandamiseks. Kokkuvõttes näitab  töö, et kuigi tuhkadel on märkimisväärne potentsiaal teisese toorainena, eeldab  nende ohutu kasutamine põhjalikku iseloomustust ja vastavust üha rangematele keskkonnastandarditele. Ühendades teaduslikud teadmised ja regulatiivsed nõuded, toetab töö ringmajanduse edendamist, tagades samal ajal keskkonna ja inimeste tervise kaitse. 

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Alar Konist ning kaasprofessor tenuuris Oliver Järvik (TalTech) 

Oponendid:

• Professor Eric Suuberg (Brown´i Ülikool, USA)
• Dr. Erik Teinemaa (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti)