Rannikumere eutrofeerumine on süvenev globaalne probleem, mille väljundiks on intensiivsed vetikaõitsengud, hapnikuvaegus ja pidevalt vähenev liigiline mitmekesisus mereökosüsteemides. Tugevalt inimmõjulises Läänemeres on laiaulatuslik eutrofeerumine olnud probleem juba üle 100 aasta. Toitainete sisselasku Läänemerre on edukalt vähendatud alates 1980’ndatest aastatest, kuid sellest hoolimata pole merekeskkonna seisund siiani oluliselt paranenud.
Käesolev töö hindab peamiste eutrofeerumist kirjeldavate indikaatorite seisundit Läänemeres perioodil 1993–2017, mis katab ka olulise osa toitainete vähendamise perioodist, mil positiivne mõju võiks hakata ilmnema. Vähenev lahustunud lämmastiku ja kasvav lahustunud fosfori varu vees annavad tunnistust süsteemi reaktsioonist välisele toitainevoo vähendamisele. Töö tulemused kinnitavad seaduspära, et  lämmastikuringe on kiire ning lämmastiku püsivus süsteemis väike. 
Teine osa tööst käsitleb simulatsioonieksperimenti, mille käigus vähendati lämmastiku ja fosfori voogusid Läänemerre ning vaadeldi mere ökosüsteemi oluliste lülide dünaamikat toitainete muutusega seoses. Tulemustest võib järeldada, et Läänemere ökosüsteem on hetkel suhteliselt stabiilses seisus.

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Urmas Raudsepp (Tallinna Tehnikaülikool) ja Dr. Gennadi Lessin (Plymouth´i Merelabor, UK)

Oponendid:

• vanemteadur Anda Ikauniece (Läti Veeökoloogia Instituut, Läti)
• kaasprofessor Alo Laas (Eesti Maaülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus