Ajutegevusega seotud haigused, mille aastane levimus on 38%, ei ole mitte ainult väga levinud haigused, vaid tekitavad Euroopas rohkem kui 461 miljardi euro väärtuses tervishoiukulusid. Nende haiguste diagnoosini jõutakse sageli hilja või need jäävad üldse diagnoosimata. Tehisintellekt (TI) võib aidata seda olukorda parandada. Kaks süstemaatilist kirjanduse ülevaadet, mis sisaldavad teavet digitaalsete otsustustugede (inglise keeles – Digital Decision Support Systems (DDSS)) kohta 80 uurimistööst, näitavad nende vähest kasutuselevõttu ja üldiselt madalat küpsustaset. Käesoleval ajal tehtav teadustöö keskendub enamasti ainult algoritmi arendamisele ja otsustustoe hindamine toimub väikeste andmekogumite põhjal. See tekitab küsimusi algoritmide väidetava suure täpsuse usaldusväärsuse kohta. Lisaks on kliiniline komponent nagu näiteks andmete kättesaadavus kliinilises töövoos, DDSS-i kasulikkus arstide jaoks või kasutajate poolne aktsepteerimine laialdaselt uurimistöös tähelepanuta jäetud. Kõik see on põhjuseks, miks DDSS-i kasutuselevõtt on vähene. Käesolev uurimustöö pakub välja süstemaatilise lähenemise, mis võtab DDSS-i arendamisel arvesse nii meditsiinilisi kui ka tehnoloogilisi aspekte. Selleks, et süsteemselt toetada tehisintellekti rakendamist terviklikuma DDSS-i arendamiseks töötati välja raamistik, mis vaatleb eraldi komponentidena andmeid, tehnoloogiat, kasutajarühmi, meditsiinivaldkonda, otsuseid, valideerimist ja küpsusastet.

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Peeter Ross ning täisprofessor tenuuris Dirk Draheim (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Martin Leucker (Lübecki Ülikool, Saksamaa)
• professor Kerstin Denecke (Berni Rakendusteaduste Ülikool, Šveits)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus  

Jälgi avalikku kaitsmist MS Teamsis