Arvestades antibiootikumiresistentsuse kiiret levikut ja võimalike haigustekitajate ülekandumist saastunud pindade kaudu tervishoiuasutustes, toiduainetööstuses, avalikus ruumis jne, käsitletakse passiivseid mikroobivastaseid strateegiaid, näiteks mikroobivastaseid pinnamaterjale, sageli täiendava vahendina haigustekitajate leviku piiramiseks kriitilise tähtsusega rakendustes.
Mikroobivastaste pindade efektiivsuse hindamise meetodid põhinevad ajalooliselt suuresti mikroobide vedelkultuuridel ja/või vabanenud toimeaine 
mõju kaudsel hindamisel, mitte pinna mõju hindamisel rakendusspetsiifilistes, toote lõppkasutust imiteerivates tingimustes. 
Käesoleva töö eesmärgid võib tinglikult jagada metoodilisteks ja praktilisteks. Esiteks, soovisime hinnata laialdaselt kasutatavate meetodite kohasust pinnale kinnitunud mikroobide elumuse mõõtmisel ja kohandada pinnaefektide uurimiseks rekombinantsete metallitundlike bakteriaalsete biosensorite testformaati. Teiseks, soovisime iseloomustada uudsete multimodaalsete ZnO ja ZnO/Ag nanoosakestega kaetud pindade mikroobivastaseid omadusi.
Kokkuvõttes toob käesolev töö välja vajaduse mikroobivastaste pindade efektiivsuse hindamiseks kasutatava metoodika kitsaskohti paremini kaardistada, rakendada meetodeid, mis võimaldavad hinnata pinna ja mikroobide otsekontakti ning kohandada metoodikat pindade lõppkasutuse tingimustele nii testkeskkonna kui sihtmärkorganismide osas.

Juhendajad: professor Angela Ivask (Tartu Ülikool), vanemteadur Kaja Kasemets (KBFI) ning kaasprofessor Vambola Kisand (Tartu Ülikool)

Oponendid:

• professor Joanna Verran (Manchester Metropolitani Ülikool, Suurbritannia)
• kaasprofessor Niilo Kaldalu (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.